Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marie Tsine
vastu võlgnevuse
11542046),
Kostja Z.D (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
4. juuni 2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi Z.D (isikukood XXX) vastu.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 (5)
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 21.10.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1851,73 eurot, millest põhinõue on 1693,19 eurot, intress on 46,89 eurot ja viivis on 111,65 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c. (krediidiandja) ja kostja 08.08.2016 tähtajatu krediidilepingu, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 1200 eurot kasutamist. Lepinguline intressimäär on 49,09% aastas (0,1345% päevas). Krediidi kulukuse määra osas lähtub hageja 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest – 61,79% aastas, eeldades, et kogu krediit võetakse viivitamata kasutusse ja tagastatakse 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Lepingut muudeti neljal korral (01.03.2018, 26.08.2018, 22.01.2020 ja 16.04.2021), sh suurendati krediidilimiiti esmalt 2000 euroni ning hiljem 5000 euroni. Kostja jättis tasumata 07.01.2024, 07.02.2024, 07.03.2024 ja 07.04.2024 osamaksed. Krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate ning leping lõppes 06.04.2024. Kostjale tehti väljamakseid kokku 12 090 eurot. Hagiavalduses märkis hageja kostja tagasimaksete kogusummaks 14 159,79 eurot, kuid hageja esitatud jaotuse järgi moodustasid põhiosa, kulude ja intressi katteks arvestatud maksed kokku 17 159,79 eurot. 04.06.2026 kohtuistungil täpsustas hageja esindaja, et õige tagasimaksete kogusumma on 17 159,79 eurot. Kostja tagasimaksetest 7439,21 eurot arvestati põhiosa, 329,82 eurot kulude ja 9390,76 eurot intressi katteks. Põhinõue on 1693,19 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Perioodi 16.01.2024–06.04.2024 eest on intressinõue 46,89 eurot. Perioodi 10.03.2025–21.10.2025 eest on viivisenõue 111,65 eurot. Viivist arvestab hageja seadusjärgses määras. Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võttis arvesse kostja esitatud teavet tema sissetulekute, finantskohustuste ja ülalpeetavate kohta, kontrollis ega kostja kohta pole avaldatud maksehäireid ning leidis, et kostja oli krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis 19.12.2025 vastuses hagi õigeks. Pooled esitasid 30.01.2026 kohtule kompromissilepingu, mille kohus jättis 10.07.2026 kohtumäärusega kinnitamata. 04.06.2026 kohtuistungil avaldas kostja, et ta loobub hagi õigeksvõtust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagi lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne 2 (5)
väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
5.1.Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse, millest nähtub, et kostja nimele esitati 08.08.2016 laenutaotlus ja taotletavaks laenusummaks oli 200 eurot (dtl 13). Samuti on kohtule esitatud laenulimiidi üldtingimused, mis kehtivad alates 01.07.2016 (dtl 14–23), alates 15.08.2017 (dtl 28–37) ja 09.01.2020 (dtl 56–65). Kohtule on esitatud neli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte (dtl 24–27; 38–41; 52–55; 66–68). Hageja on esitanud kohtule ka 16.04.2021 kuupäevaga laenulepingu lisa, millel on märgitud kostja ja krediidiandja andmed ning mille kohaselt muudeti poolte vahel 22.01.2020 sõlmitud laenulimiidi lepingut ja määrati uueks laenulimiidiks 5000 eurot (dtl 69). Kohtule esitatud üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedest nähtuvad tarbijakrediidilepingule omased tingimused, sealhulgas krediidi ülempiir, intressimäär, viivisemäär, tagasimakse kord, krediidi kulukuse määr, taganemisõigus ja makseviivituse tagajärjed. Samas ei nähtu nimetatud tõenditest kostja nime ega kostja isikukoodi või muid andmeid kostja identifitseerimiseks. Seega tõendavad üldtingimused ja teabelehed üksnes tarbijakrediidi üldisi tingimusi, kuid mitte seda, et kostja oleks andnud konkreetse tahteavalduse nende tingimustega nõustumiseks. Kostjaga nimeliselt seotud 16.04.2021 laenulimiidi suurendamise lisast nähtub üksnes laenulimiidi suurendamine 5000 euroni, kuid sellest ei nähtu intressimäära ega viivisemäära kokkulepet. Hageja on esitanud kohtule tõendina ka maksekorraldused, millest nähtuvalt kandis krediidiandja kostja pangakontole ajavahemikul 27.03.2020 kuni 18.04.2023 kokku 5569 3 (5)
eurot. Maksekorralduste järgi kanti kostja pangakontole 27.03.2020 500 eurot, 09.04.2020 200 eurot, 15.04.2020 100 eurot, 29.04.2020 500 eurot, 24.05.2020 700 eurot, 02.11.2020 1300 eurot, 24.01.2021 102 eurot, 16.04.2021 150 eurot, 03.05.2021 939 eurot, 23.08.2021 187 eurot, 07.12.2021 261 eurot, 17.03.2022 172 eurot, 31.01.2023 300 eurot ja 18.04.2023 158 eurot (maksekorraldused dtl 76–89). Nendest maksekorraldustest nähtub raha kandmine kostja pangakontole, kuid maksekorraldused ei tõenda iseenesest seda, et kostja oleks andnud konkreetse krediidilepingu sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse ega seda, et kostja nõustus üldtingimustes ja teabelehtedes sisalduvate tingimustega, sealhulgas intressimäära ja viivisemääraga. Seega saab kohus maksekorralduste alusel lugeda tõendatuks üksnes selle, et krediidiandja kandis kostja pangakontole kokku 5569 eurot. Maksekorraldused ei tõenda aga nõuetekohase tarbijakrediidilepingu sõlmimist ega kõigi hageja nõude aluseks olevate lepingutingimuste, eelkõige intressi- ja viivisekokkuleppe, kehtivat kokkuleppimist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimist. Hageja on küll esitanud üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, maksekorraldused ja laenulimiidi suurendamise lisa, kuid nimetatud tõenditest ei nähtu kostja konkreetset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud tahteavaldust, milles kostja oleks nõustunud tarbijakrediidilepingu tingimustega. Üldtingimustes ja teabelehtedes ei ole kostjat lepingu poolena individualiseeritud ning neist ei nähtu ka asjaolu, millal ja millise toiminguga kostja need tingimused aktsepteeris. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti VÕS § 404 lg 1 ja 2 nõuetele vastav tarbijakrediidileping. Seda järeldust toetab ka 04.06.2026 eelistungil toimunu. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et toimikusse ei ole esitatud kõiki laenulepinguid, mille sõlmimisele hageja tugineb. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada kõik laenulepingud, mille osas hageja väidab, et need on sõlmitud. Kohus märkis, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik aru saada, millal laenulimiiti suurendati ja kuidas kostja vastavad summad pangakontole sai. Samuti selgitas kohus, et hagejal on võimalik esitada maksekorraldused ülekannete tegemise tõendamiseks, mille pinnalt saab kohus hinnata, kas leping on mingis osas kehtiv. Kohus juhtis istungil tähelepanu ka sellele, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedel ei nähtu kostja nime ega muid kostjat individualiseerivaid andmeid ning neil ei ole märgitud ka kuupäevi. Hageja esindaja märkis, et selliseid andmeid teabelehtedel ei ole ning kuupäevade kohta saab ta kohtule esitada üksnes kuvatõmmised, mida ei olnud istungi ajaks kohtule esitatud. Eeltoodu tõttu määras kohus hagejale tähtaja täiendavate tõendite, sealhulgas väidetavalt sõlmitud laenulepingute, maksekorralduste, limiidi suurendamist puudutavate selgituste ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate tõendite esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastust ega tõendeid ei esitanud. Isegi juhul, kui pidada hageja esitatud asjaolude põhjal võimalikuks järeldada, et kostja ja krediidiandja vahel toimus lepingu sõlmimisele suunatud suhtlus, ei ole hageja tõendanud VÕS § 404 lg 1 nõuetele vastava tarbija avalduse tegemist. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Toimikus ei ole esitatud kostja tahteavaldust, milles oleks selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 nimetatud andmed, sealhulgas kostja nimi ja aadress, krediidisumma või krediidi ülempiir, krediidi kasutusse võtmise tingimused, lepingu kestus, intressimäär, krediidi kulukuse määr, tagasimaksete summa, arv ja sagedus, intressi ja tasude maksmise tingimused, taganemisõigus ning krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja kord. Need andmed nähtuvad üksnes osaliselt ja hajutatult hageja esitatud üldtingimustest ja teabelehtedest, kuid mitte kostja enda avaldusest kohustuste võtmiseks.
4 (5)
Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja ja krediidiandja vahel oleks sõlmitud nõuetekohane tarbijakrediidileping või et kostja oleks kehtivalt nõustunud hageja nõude aluseks olevate intressi-, viivise- ja tasutingimustega. Hageja nõue kostja vastu ei ole lepingulisel alusel tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
5.2.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Juhul kui hageja ei ole tõendanud kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimist või kui väidetav tarbijakrediidileping on vormi- või andmepuuduse tõttu tühine, tuleb hinnata, kas hageja nõue võiks olla rahuldatav alusetu rikastumise sätete alusel. Sellisel juhul saaks hageja nõuda kostjalt tagasi üksnes selle, mille kostja on krediidiandjalt tegelikult saanud ja mis ei ole krediidiandjale või hagejale tagasi makstud. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et krediidiandja kandis kostja pangakontole ajavahemikul 27.03.2020 kuni 18.04.2023 kokku 5569 eurot. Samas on hageja hagiavalduses väitnud, et kostja kasutas laenulimiiti kokku summas 12 090 eurot. Hageja esindaja täpsustas 04.06.2026 eelistungil, et kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid kokku 17 159,79 eurot. Seega ei ole hageja nõue rahuldatav ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kui lähtuda üksnes maksekorraldustega tõendatud väljamaksetest, on kostjale tõendatult üle kantud 5569 eurot. Kui lähtuda hageja enda väidetud kõigist väljamaksetest, on kostjale välja makstud 12 090 eurot. Mõlemal juhul ületavad hageja enda täpsustatud andmetel kostja tehtud tagasimaksed talle välja makstud summat. Seetõttu ei ole alust järeldada, et kostja oleks krediidiandja arvel alusetult rikastunud. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka alusetu rikastumise sätete alusel.
6.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.