14. august 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-129576
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus S. O. A. vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1810,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja T. I.
Kostja
S. O. A. (isikukood XXX, aadress XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 04.06.2026.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 1810,45 eurot.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista S. O. A.’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) eurot 55 (viiskümmend viis) senti.
4.Välja mõista S. O. A.’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) eurot 55 (viiskümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.05.2025.a (kuuteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) eurot 55 (viiskümmend viis) senti.
5.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus S. O. A. (isikukood XXX) vastu krediidisumma 91,45 eurot, intressi 205,63 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 342,21 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot tasumise nõuetes.
6.Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 (kolm) tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 (8)
Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. O. A. (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 02.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.10.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis 23.10.2024 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 07.11.2024 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi koos lisadega. Kohus võttis 22.11.2024 hagi menetlusse. Kohtuistung toimus 04.06.2026.
2.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 959 eurot, intressi 205,63 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 342,21 eurot ning alates 13.10.2023 põhinõude 959 eurot tasumata osalt viivise 26,80% aastas tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. ESTO AS (krediidiandja), Kaup24 ja kostja sõlmisid 02.05.2021 järelmaksulepingu nr 85812895363, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate teenusetingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Lepingus lepiti kokku intressimäär 26,80% aastas, krediidi kulukuse määr 59,78% aastas, lepingutasu 29,90 eurot, igakuine haldustasu 2,90 eurot ning krediidi tagastamine 48 osamaksega ajavahemikul 15.06.2021 kuni 15.05.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis 30.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja saatis 14.06.2022 kostjale lepingu lõpetamise teatise, sest kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 15.07.2022 kostja vastu järelmaksulepingust nr 85812895363 tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Krediidiandja järgis enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hindas kostja krediidivõimelisust taotluses esitatud andmete, arvelduskonto analüüsi, Pensionikeskuselt saadud andmete ning Creditinfo ja taust.ee andmebaaside päringute põhjal. Kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja esitanud alternatiivse nõudearvestuse. Alternatiivse arvestuse kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 867,55 eurot ning tasuda viivis 148,15 eurot. Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 399 lg 1 alusel ning märkinud, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.06.2023 osamaksest kuni 15.10.2024 osamakseni summas 567,55 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 567,55 eurot alates 08.11.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust vastavalt maksegraafikule. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda 2 (8)
muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 961,48 eurot. Kohus leiab, et on hagihinna ebaõigesti määranud. Hageja esitas 13.10.2023 kohtule esitatud hagiavalduses nõude krediidisumma 959 eurot, intressi 205,63 eurot, haldustasu 11,60 eurot, viivise 342,21 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot tasumise nõudes, mille hind TsMS § 124 lg 1 ja 134 lg 1 järgi oli 1553,44 eurot. Hageja esitas TsMS § 367 järgi protsendina krediidisummalt 959 eurot viivise 26,8% aastas tasumise nõude, mille hind TsMS § 133 lg 2 järgi oli 257,01 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt on hagihind seega 1810,45 eurot. Kohus muudab otsusega hagihinda.
4.Hageja esitas 07.11.2024 alternatiivsed nõuded selleks puhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hagis esitatud nõuded ja alternatiivsed nõuded põhinevad samal asjaolude kogumil, milleks on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimine ning selle alusel krediidi andmine kostjale. Hageja esitas hagis kostja vastu raha tasumise nõude ega muutnud nõude liiki 07.11.2024 hagi täienduses. Kohus leiab, et hageja ei esitanud TsMS § 370 lg 2 mõistes alternatiivseid nõudeid, vaid esitas täiendavad õiguslikud põhjendused juba esitatud raha tasumise nõudele puhuks, kui kohus tuvastab tarbijakrediidilepingu osalise tühisuse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et ESTO AS (krediidiandja), Kaup24 ja kostja sõlmisid 02.05.2021 järelmaksulepingu nr 85812895363 (leping). Hageja on soovinud tarbijakrediidilepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 23-29). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdf-vormingus dokumendifail, millel on märgitud kostja digitaalallkiri 02.05.2021 (dtl 26). Kohus leiab, et pooltevahelisel lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes, sest leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja ja tarbijast kostja vahel ning krediidiandja on lepinguga võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti kolmandalt isikult kauba soetamiseks (dtl-d 23, 27). Kohus kohaldab pooltevahelisele lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kohus leiab, et kostja on teinud 02.05.2021 elektroonilises vormis tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, mis vastab VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõudele (dtl 26). Lepingudokumendi kohaselt anti kostjale krediiti 1139 eurot, mis tuli tagastada 48 igakuise osamaksega, millest esimese osamakse tähtpäev oli 15.06.2021 ja viimase osamakse oma 15.05.2025 (dtl-d 23 ja 25-26). Pooled leppisid kokku intressimääras 26,80% aastas ja 0,07% päevas (dtl 23). Pooled leppisid kokku lepingutasus 29,90 eurot ja igakuises haldustasus 2,90 eurot (dtl-d 23-24).
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud järelmaksulepingust tuleneva nõude 15.07.2022 hagejale. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendamiseks 01.08.2022 nõude loovutamise teatise (dtl 44). Teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud kostja võlanõude omandiõiguse hagejale ning nõude aluseks on 02.05.2021 sõlmitud järelmaksuleping. Teatises on märgitud, et omandiõigus nõudele läks hagejale üle 15.07.2022 (dtl 44). Hageja on esitanud ka 01.08.2022, 04.01.2023 ja 05.06.2023 võlateatised, milles on märgitud, et krediidiandja on loovutanud kostja võlanõude hagejale ning nõude aluseks on järelmaksuleping nr 85812895363, 02.05.2021 (dtl-d 45-47). Kohtu hinnangul on nõude loovutamise teatise ja võlateatistega tõendatud, et krediidiandja on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidisumma tagastamist krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel.
7.Kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-83-13, p 12; RKTKo 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Kohus kontrollib seetõttu omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagejal on koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks 3 (8)
ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga. Samuti on hageja kohustatud välja tooma ja tõendama asjaolud, millised andmed ja eeldused krediidi kulukuse arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 406 1) on märgitud tarbijakrediidilepingusse (sh osundama lepingutingimusele, milles vastavad andmed või eeldused on märgitud) (VÕS § 404 lg 21).
8.Hageja on soovinud tõendada lepingudokumendiga krediidi kulukuse määra, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning andmeid ja eeldusi krediidi kulukuse arvutamiseks. Lepingudokumendist nähtuvalt on krediidisumma 1139 eurot, osamaksete arv 48, igakuise makse suurus 53,58 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, intressimäär aastas 26,80%, intressimäär päevas 0,07%, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 2571,84 eurot ning krediidi kulukuse määr 59,78% aastas (dtl 23). Hageja avaldas hagiavalduse täienduses, et krediidi kulukuse määr on 38,33% aastas ja krediidi kogukulu 2571,84 eurot ning krediidi kulukuse määra arvutamisel on lähtutud eeldusest, et krediidisumma on 1139 eurot, intressimäär 26,8% aastas, igakuine haldustasu 2,90 eurot, lepingutasu 29,90 eurot ja kogu krediit tagastatakse 48 kuu jooksul (dtl 67). Kohtu hinnangul on lepingudokumendis märgitud lähteandmete kohaselt krediidi kulukuse määr 38,34% aastas. Seega on lepingudokumendis krediidi kulukuse määr märgitud valesti. Ebaõige krediidi kulukuse määra märkimine tarbijakrediidilepingus ei too kaasa lepingu tühisust. Krediidi kulukuse määrad 59,78% aastas ja 38,34% aastas ei ületa kumbki lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kolmekordset määra 60,27% (20,09%×3 =60,27%) (dtl 18). Seega ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.
9.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestab krediidiandja kohustuse omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. VÕS § 4034 lg 6 sätestab krediidiandjale keelu sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu, kui krediidiandja ei ole krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, ei saa krediidiandja olla VÕS § 403 4 lg 6 mõistes veendunud tarbija krediidivõimelisuses. Kui krediidiandja sõlmib sellele vaatamata tarbijaga tarbijakrediidilepingu, on krediidiandja rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).
10.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, kostja arvelduskonto analüüsi, Pensionikeskuselt saadud andmete ning krediidiandjale kättesaadavate avalike andmebaaside andmete põhjal. Hageja on soovinud krediidivõimelisuse hindamist tõendada ESTO AS-i 04.10.2023 e-kirjaga, dokumendiga „Loan #85812895363“, failiga „83213.xlsx“, Pensionikeskuse süsteemiväljavõttega ning krediidiandja selgitustega hagiavalduse täienduses (dtl-d 71-72, 75-76, 77-95, 96-117 ja 66-68). Dokumendis 4 (8)
„Loan #85812895363“ on märgitud, et krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud sissetuleku 2500 eurot, AS-ilt Pensionikeskus saadud info 923,51 eurot ja arvelduskonto väljavõttelt saadud info 1747,10 eurot; arvesse võeti kostja enda esitatud finantskohustused 0 eurot ja krediidiandja minimaalne majapidamiskulude määr 215,30 eurot ning päringud tehti creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ja võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring (dtl-d 75 ja 96).
11.Hageja on esitanud xlsx-vormingus faili „83213.xlsx“, mis sisaldab kirjeid kostja pangakontol toimunud tehingute kohta perioodil 30.10.2020 kuni 01.05.2021, sh 08.03.2021 laekumise summas 1747,10 eurot ja muid laekumisi ning väljamakseid (dtl-d 77-95). TsMS § 229 lg 2 mõistes saab pangakonto väljavõtte põhjal krediidiandja koostatud dokument olla dokumentaalseks tõendiks, kui see on autentne, usaldusväärne, terviklik ja kasutatav. Kohtu hinnangul ei nähtu xlsx-vormingus failist pealkirjaga „83213.xlsx“, kes on dokumendi sisuks oleva teabe loonud (autentsus), milliste vahenditega ja millisel viisil on dokument loodud (usaldusväärsus), kas pangakonto väljavõtte sisu on täielik ja muutmata (terviklus). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et xlsx-vormingus fail pealkirjaga „83213.xlsx“ ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 229 lg 2 mõistes. Kohus selgitas hagejale dokumendi tõendamisjõuga seonduvat 22.07.2026 kohtumääruses ning andis hagejale võimaluse kohtu määratud tähtaja jooksul esitada algdokument, mille põhjal on koostatud xlsx-vormingus fail pealkirjaga „83213.xlsx“. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul algdokumenti ei esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et krediidiandja omandas enne lepingu sõlmimist kostja pangakonto väljavõtte KAVS § 50 lg 4 mõttes. Kostja pangakontode väljavõtete omandamine on vältimatult vajalik selleks, et välja selgitada kostja tegelik sissetulek ning võimalike finantskohustuste olemasolu ja suurus. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandja rikkus VÕS § 4034 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust omandada kostja krediidivõimelisuse hindamiseks teavet. Seega rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub VÕS § 4034 lg 7.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt teabe võltsimist ning sellise võltsitud teabe krediidiandjale esitamist. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
13.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt anti kostjale krediiti 1139 eurot, mis tuli tagastada 48 osamaksega, mille koosseisu lisaks tagastatavale krediidile kuulus intress. Lepingudokumendi kohaselt oli lepingutasu 29,90 eurot ning igakuine haldustasu 2,90 eurot. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt on krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi 1139 eurot tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja on esitanud hagiavalduse muude kulude nõudes, milleks on haldustasu. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hagiavalduse haldustasu 11,60 eurot tasumise nõudes.
5 (8)
14.Kuivõrd lepingupooled leppisid kokku krediidi tagastamises ja intressi tasumises osamaksega, peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (VÕS § 403 4 lg 7 ls 3). Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Kohus leiab, et hagiavalduse täienduses maksegraafiku märkimine ei ole VÕS § 4034 lg 7 ls 3 mõistes krediidiandja tahteavaldus, millega määratakse krediidiandja ja kostja vahelises võlasuhtes kostjale siduvalt uuesti kindlaks tagasimaksed. VÕS § 4034 lg 7 ls 3 järgi tagasimaksete kindlaksmääramise eesmärk on tagada krediidiandjale võimalus viia pooltevaheline leping seadusega vastavusse. Tagasimaksete kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta kokkulepitud krediidisumma, krediidi tagastamise periood, seadusjärgne intressimäär ning kokkulepitud intressiarvestuse alused (annuiteetgraafik või fikseeritud põhiosaga graafik). Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makseid, ei ole ilma tagasimaksete uuesti määramiseta võimalik välja selgitada, millises ulatuses tuleb maksete alusel lugeda täidetuks krediidi tagastamise kohustus ning intressi tasumise kohustus. Samuti ei ole ilma tagasimakseid uuesti määramata võimalik hinnata, kas tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, sest krediidiandja ja tarbija vahel puudub kehtiv maksegraafik. Kuivõrd krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei ole teada seadusjärgse intressisumma suurus, mida kostja pidi hagejale tasuma. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata intressi 205,63 eurot tasumise nõudes.
15.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostja jättis tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset, mistõttu saatis krediidiandja 30.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.06.2022 (dtl 39). Ülesütlemise hoiatusest nähtuvalt oli 30.05.2022 seisuga võlgnevus kokku 174,87 eurot ning krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks (dtl 39). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja ütles lepingu 14.06.2022 lõpetamise teatega üles (dtl-d 41-42). Lepingu lõpetamise teatise kohaselt oli krediidiandja lõpetanud kostjaga lepingu nr 85812895363 ning võlgnevus oli kirja saatmise seisuga kokku 1364,41 eurot (dtl 42). Kohtul ei ole võimalik ilma uuesti määratud tagasimaksete suurust ja koosseisu teadmata hinnata, millises ulatuses tuleb kostja tehtud tagasimaksete arvel täidetuks lugeda krediidisumma tagastamise ja intressi maksmise kohustused. Samuti ei saa kohus hinnata, kas tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud, sest teada ei ole kostja võlgnevuse suurus ja koosseis kostjale täiendava täitmise tähtaja määramisel ning lepingu ülesütlemisel. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemise eelduste esinemist VÕS § 416 lg 1 järgi, mistõttu puudusid ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed.
16.ESTO AS-i, Kaup24 ja kostja vahel sõlmitud 02.05.2021 järelmaksulepingu nr 85812895363 järgi tuli krediit tagastada hiljemalt 15.05.2025 (dtl-d 23 ja 26). Krediidiandja ei määranud enne krediidi tagastamise tähtaja saabumist uuesti tagasimakseid. Kuivõrd krediidi tagastamise tähtpäev on saabunud, ei saa krediidiandja tagasimakseid enam uuesti määrata. Krediidiandjal on õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist.
17.Krediidiandja andis kostjale krediiti 1139 eurot (dtl 23). Hageja on puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja tegi järelmaksulepingu alusel alates 21.06.2021 kuni 22.02.2022 krediidiandjale tagasimakseid kokku 271,45 eurot, millest 29,90 eurot läks lepingutasu katteks, 14,50 eurot haldustasu katteks, 219,15 eurot intressi katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks (dtl-d 67-68). VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingutasu ja haldustasu. Krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, mistõttu ei olnud krediidiandjal õigus saada intressi vastavalt maksegraafikule. Krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, mistõttu ei saanud krediidiandja tugineda kostja makseviivitusele ning nõuda meeldetuletustasu maksmist. Seetõttu tuleb kõik kostja tasutud summad lugeda krediidisumma tagastamise kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostja kasutusse antud tagastamata krediidisumma jääk 867,55 eurot (1139 eurot – 271,45 eurot = 867,55 eurot). Kohus 6 (8)
rahuldab hagiavalduse krediidi tagastamise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidisumma 867,55 eurot. Hageja nõudis kostjalt tagastamata krediidisumma 959 eurot tasumist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse krediidi 91,45 eurot tagastamise nõudes (959867,55=91,45).
18.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 342,21 eurot tasumist, mis on arvestatud krediidisummalt 959 eurot alates lepingu ülesütlemisest 14.06.2022 kuni 12.10.2023. Krediidiandja ei määranud tagasimakseid uuesti, mistõttu ei ole võimalik välja selgitada, milliste krediidi tagastamise osamaksete tegemisega ning millal sattus kostja viivitusse. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda viivist krediidisumma osamaksete tasumisega viivitamise eest. Kohus tuvastas, et krediidiandja ülesütlemisavaldus ei omanud õiguslikku toimet. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates 14.06.2022. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 342,21 eurot tasumise nõudes.
19.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude TsMS § 367 järgi alates hagi esitamisest 13.10.2023. Krediidisumma tagastamise nõue muutus tervikuna sissenõutavaks pärast hagi esitamist 15.05.2025. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt krediidi 867,55 eurot tagastamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi, vaid üksnes VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi. Seetõttu ei saa hageja nõuda VÕS § 113 lg 1 lause 2 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määrast suuremas ulatuses. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse viivisenõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates 16.05.2025 välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses põhinõude 867,55 eurot tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 867,55 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 eurot tasumist. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
21.Kohus selgitas eelnevalt välja, et hageja ei ole tõendanud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist. Seetõttu puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste punkti 11.1 ning hinnakirja alusel. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt saadeti kostjale tasulisi meeldetuletuskirju lepingu kehtivuse ajal. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitamise kohta lepingu kehtivuse ajal. Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seos. Hageja ei toonud välja, milliseid kulutusi krediidiandja või hageja on lepingu kehtivuse ajal teinud. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulu 35 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
22.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja 7 (8)
lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta krediidi 867,55 eurot tagastamise nõude osas.
23.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
24.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 1810,45 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 971,66 eurot (krediidisumma 867,55 eurot ning hagi esitamise seisuga sellelt arvestatud viivis 104,11 eurot ühe aasta eest VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses). Eeltoodut arvestades rahuldas kohus hagiavalduse ligikaudu pooles ulatuses. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.