Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Esko Kostja: J.I (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viljar Kähari
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rendin OÜ hagi J.I vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Rendin OÜ kanda.
3.Mõista välja Rendin OÜ-lt J.I kasuks menetluskulud summas 2901,60 eurot.
4.Mõista välja Rendin OÜ-lt J.I kasuks menetluskuludelt, 2901,60 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1 (9)
2-25-126796
1.Rendin OÜ esitas 05.11.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.I-lt 1273 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2025. a J.I-le makseettepaneku, mille peale viimane esitas nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 26.11.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.12.2025. a esitas Rendin OÜ (hageja) Tartu Maakohtule oma nõude J.I (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1273,29 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja N. T. kui üürileandja 01.01.2024 tähtajatu üürilepingu Tartu linnas XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Üürileping sõlmiti hageja, Rendin OÜ platvormi kaudu. Eluruum anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles kostja kinnitas, et üüripinna seisund oli korralik ja puhas. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 15.08.2025. Hageja väitel ilmnes 15.08.2025 eluruumi valduse tagastamisel, et parkettpõrandal olid niiskuskahjustused ja eluruumis oli spetsiifiline lõhn/hais (uriini hais). Väiksemas magamistoas olid seinale kleebitud või liimitud tähed H ja I, mis ei tulnud pesuga maha. Pärast eluruumi tagastamist tuvastas üürileandja veel ka diivani kahjustused, s.o kraapimisjäljed, väljas olevad niidid ja tugeva uriini haisu. Hageja leiab, et tegemist ei olnud hariliku kulumisega, vaid kostja vastutusalas tekkinud kahjustustega. Kostja nõustus ilmnenud puudustega, kinnitades seda 15.08.2025. a eluruumi tagastamise aktis. Üürileandja andis kostjale võimaluse ise need puudused kõrvaldada, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud ning ignoreeris üürileandja pakkumisi. Kahjustuste kõrvaldamise kulud on kokku 1273,29 eurot, sh parkettpõranda lihvimise ja lakkimise kulu summas 900 eurot, diivani asendamise kulu summas 350 eurot ning seinavärvi kulu summas 23,29 eurot. Üürileandja esitas 01.09.2025. a kostjale nõude nende kulude näol tekkinud kahju hüvitamiseks, kuid kostja nõuet ei täitnud. 06.10.2025 sõlmisid üürileandja ja hageja nõuete loovutamise lepingu, millega üürileandja loovutas oma kahjunõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat nõude üleminekust 07.10.2025 ja palus kahjunõude summas 1273,29 eurot tasuda hiljemalt 14.10.2025. Kostja nõudega ei nõustunud ega nõuet ei täitnud, mistõttu pöördus hageja nõudega kohtusse.
Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud.
Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et põrandakahjustuse puhul oli tegemist tavapärase kulumisega ning võimalik oleks olnud kahjustuste lokaalne parandamine. Hageja väitel oleks üksnes kahjustatud ala lihvimisel ja viimistlemisel jäänud põrand ebaühtlase tooni ja läikeastmega ning pindade vahele oleks tekkinud nähtav üleminek. Samuti ei olnud hageja hinnangul võimalik kahjustatud parketitükke asendada, sest samasugust parketti ei ole võimalik saada. Hageja märgib, et üürileandja küsis mitu hinnapakkumist ja valis soodsaima pakkumise. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kahjuhüvitist tuleks vähendada seetõttu, et üürileandja ei küsinud eraldi lokaalse parandamise hinnapakkumist või et kogu põranda lihvimise tulemusena sai üürileandja kasu. Hageja leiab, et tema on tõendanud kahju tekkimise ja selle suuruse ning kui kostja väidab, et odavam lokaalne parandus oleks olnud võimalik ja piisav, tuleb kostjal seda tõendada. Hageja hinnangul ei pidanud üürileandja leppima laigulise või nähtavalt erineva viimistlusega põrandaga. Hageja rõhutab, et põrandakahjustuse hindamisel ei ole määrav, kas eluruumi sai vaatamata kahjustusele edasi kasutada, vaid see, kas eluruum tagastati seisundis, milles see oli kostjale üleandmisel, arvestades harilikku kulumist. Hageja hinnangul ei ole õigustatud kahjuhüvitise
2 (9)
2-25-126796 vähendamine amortisatsiooni või väidetava rikastumise tõttu, kui kahjustatud objekti ei ole võimalik taastada algseid ehitusmaterjale kasutades täpselt samasse seisukorda. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega diivani asendamise kulude hüvitamise kohta. Diivani kahjustusi eluruumi tagastamisel üleandmise aktis ei fikseeritud, aga üürileandja tuvastas puudused pärast eluruumi üleandmist selle põhjalikumal ülevaatusel ning seejärel teavitas kostjat kahjustustest mõistliku aja jooksul. Hageja väitel asendati kahjustatud diivan samasuguse kasutatud mudeliga, mistõttu ei rikastu üürileandja diivani asendamise kulude hüvitamisel. Hageja ei pea asjakohaseks kostja hilisemaid kasutatud diivanite hinnavõrdlusi, sest need kajastavad teise ajahetke turupakkumist ega näita samaväärse diivani tegelikku turuhinda ajal, mil üürileandja diivani asendas. Hageja kinnitas, et kostja tasus menetluse kestel 23,29 eurot seinavärvi kulu ning hageja vähendas selles osas oma nõuet.
II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED
Kostja, J.I hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.
Kostja võttis õigeks, et tema ja N. T. vahel sõlmiti 01.01.2024 üürileping, mille alusel anti tema kui üürniku kasutusse eluruum Tartu linnas XXX ning see üürileping lõppes poolte kokkuleppel 15.08.2025. Kostja tunnistas eluruumi tagastamisel magamistoa seina üle värvimise vajadust ja menetluse kestel tasus hagejale seinavärvi kulu summas 23,29 eurot. Ülejäänud osas kostja hageja nõuet ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole tõendanud nõude eeldusena kostja kohustuse rikkumist ja sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimist. Kostja väitel viibis ta eluruumi üleandmisel 15.08.2025 isiklikult kohal ning eluruum vaadati koos üürileandjaga üle. Tagastamise aktis fikseeriti suure toa põranda kahjustus koera pissimisest (umbes 2 m2 ulatuses) ja ühes magamistoas väiksem parketikahjustus (plekid koera pissimisest plekid) ning magamistoas värvitud seina peal maalingud, mis ei tule pesuga maha. Muude esemete, sh diivani osas ei ole aktis kahjustusi märgitud ega tuvastatud, et ese oleks kasutuskõlbmatu või vajaks väljavahetamist. Kostja leiab, et parkettpõranda kahjustused (plekid) tekkisid loomuliku kulumise tagajärjel ja kostja selliste põranda kahjustuste parandamise kulude eest ei vastuta. Kostja oli üürilepingu järgselt eluruumi üürnik 01.01.2024 kuni 15.08.2025, st 19,5 kuud. Selle aja jooksul on igal eluruumil ja selle põrandal eluruumi tavalise kasutamise tagajärjel paratamatult tekkinud loomulik kulumine. Kostja kasutas eluruumi sihtotstarbeliselt elukohana ja heaperemehelikult. Kostja leiab, et isegi, kui pidada umbes 2 m 2 suurust põrandalaiku kostjaga seostatavaks, siis ei saa sellest tuleneda vastutust ülejäänud, ligikaudu 28 m 2 põrandapinna lihvimise ja lakkimise kulude eest. Kostja leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et põrandal ilmnenud laike ei saanud lokaalselt parandada. Kostja hinnangul ei täitnud üürileandja kahju vähendamise kohustust, sest ei kontrollinud odavama lokaalse parandamise võimalust. Kostja peab nõutud põrandakahju hüvitist ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks. Kostja leiab, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta ka eluruumi seisundit selle kostjale üleandmisel. Eluruumi üleandmise aktist ja fotodest nähtu, et tegemist oli pikaajaliselt kasutuses olnud korteriga, mille põrandad, seinad ja viimistlus olid juba enne kostja kasutusse andmist kulunud, ebaühtlased ja mitmete visuaalsete puudustega. Kostja hinnangul ei saa sellises olukorras lähtuda eeldusest, et üürilepingu lõppemisel eluruumi üleandmisel pidi siseviimistlus, sh põrand pidi olema uueväärne või täiesti ühtlane. Diivani asendamise kulude osas leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli puudusega, mida ei saanud eluruumi tagastamisel tavalise ülevaatusega avastada. Kostja
3 (9)
2-25-126796 väitel on kraapimisjäljed ja väljas olevad niidid visuaalselt tuvastatavad puudused, mille kohta tulnuks teatada tagastamisel. Kuna diivanikahjustust tagastamise aktis ei fikseeritud ja sellest teatati alles hiljem, leiab kostja, et üürileandja ja hageja on kaotanud õiguse sellele puudusele tugineda. Kostja vaidlustab ka diivani asendamise vajalikkuse ja kahju suuruse. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud asendatud ja soetatud diivani samaväärsust, kahjustatud diivani vanust, amortisatsiooni ega seda, miks ei olnud võimalik diivanit puhastada või parandada. Kostja leiab, et üksnes väitest, et mõlemad diivanid olid kasutatud, puhtad ja terved, ei piisa kahju suuruse tõendamiseks. Kostja leiab, et võrreldavate kasutatud nurgadiivanite hinnad Tartu piirkonnas ja lähikonnas jäid 165–250 euro vahele. Kostja hinnangul ületab hageja nõutud 350 eurot oluliselt selliste esemete tavapärast turuhinda ning hageja ei ole tõendanud, et asendatud diivan oleks olnud turul tavapärasest kasutatud nurgadiivanist kõrgema väärtusega. Hageja kahjunõuetele vastu vaieldes tugineb kostja veel sellele, et enne kulutuste tegemist ei antud temale võimalust puudusi ise kõrvaldada ning temaga kulusid ei kooskõlastatud. Lapse magamistoa seina osas tunnistab kostja, et kahepoolne teip kahjustas seina värvikihti, kuid selle värviparanduse kulu on kostja menetluse kestel tasutud.
III KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et Rendin OÜ (hageja) hagi J.I (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: -
N. T. kui üürileandja ja kostja kui üürnik sõlmisid 01.01.2024 hageja, Rendin OÜ platvormi kaudu tähtajatu üürilepingu (dtl 40-51), mille kohaselt anti kostja kasutusse tasu eest eluruum Tartu linnas XXX.
-
Kostjale anti eluruumi valdus üle 01.01.2024. a, mille kohta koostati üleandmisevastuvõtmise akt (dtl 52).
-
Üürileping lõppes kostja ja üürileandja kokkuleppel 15.08.2025 ning samal päeval tagastas kostja eluruumi valduse üürileandjale.
-
Eluruumi tagastamisel 15.08.2025 koostati tagastamise akt (dtl 76), kus fikseeriti tagastatud eluruumi puudustena suure toa põrandal parketikahjustus koera pissimisest umbes 2 m2 ulatuses, ühes magamistoas väiksem parketikahjustus samuti koera pissimise plekid ning väikses magamistoas värvitud seina peal lapsemaalingud, mis ei tule pesuga maha.
-
Tagastamise aktis ei fikseeritud diivani kahjustusi.
-
01.09.2025. a saatis üürileandja kostjale nõude kahju hüvitamiseks kokku summas 1273,29 eurot, sh parkettpõranda kahjustuste likvideerimise kulud summas 900 eurot, rikutud diivani asendamise kulu summas 350 eurot ning toa seina värvi kulu summas 23,29 eurot.
-
03.10.2025 sõlmis üürileanda hagejaga nõuete loovutamise lepingu, millega üürileandja loovutas oma kahjunõuded kostja vastu hagejale.
-
Kostja tasus kohtumenetluse ajal hagejale 23,29 eurot seinavärvi kulu katteks.
Hageja nõuab hagis kostjalt üüritud eluruumi parandamise kulude näol kahju hüvitamist. Algselt hagiavalduses nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitist kokku summas 1273,29 eurot, sh parkettpõranda kahjustuste likvideerimise kulud summas 900 eurot, rikutud diivani asendamise kulu summas 350 eurot ning toa seina värvi kulu summas 23,29 eurot. Menetluse
4 (9)
2-25-126796 kestel vähendas hageja oma nõuet 23,29 euro, s.o toa seinavärvi kulu võrra, mille kostja hagejale menetluse ajal ära tasus. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja võttis õigeks ja täitis hageja nõude seina värvi kulude osas summas 23,29 eurot. Kostja aga ei tunnista ja vaidleb vastu hageja kahjunõudele ülejäänud ulatuses, s.o nõuetele põranda kahjustuste likvideerimise kulu hüvitamiseks summas 900 eurot ja diivani asendamise kulu hüvitamiseks summas 350 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja mis ulatuses kostja vastutab põranda kahjustuste kõrvaldamise kulude eest ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt diivani asendamise kulu hüvitamist.
6.Hageja tugineb oma kahjunõude alusena kostja poolt üürilepingust tuleneva kohustuse rikkumisele. Kohus leiab, et hageja kahjunõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Nõudele kohalduvad VÕS üldised sätted kahju hüvitamise kohta, sh VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja kahjunõude eelduseks kostja poolt kohustuse rikkumine ja sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kostja rikkumist ja sellega põhjuslikus seoses kahju tekkimist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama.
7.Rikutud kohustusena heidab hageja kostjale ette seda, et kostja ei tagastanud üürilepingu eset seisundis, milles see temale üle anti, täpsemalt seda, et eluruumi põrand ja eluruumis olnud diivan olid rikutud. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 336 lg 1 näeb ette, et üürileandja peab üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
5 (9)
2-25-126796
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et diivani kahjustust kostja poolt eluruumi üleandmisel tagastamise aktis ei fikseeritud. Hageja väitel avastas üürileandja diivanil kraapimisjäljed, väljas olevad niidid ja tugeva uriini haisu pärast eluruumi tagastamist selle põhjalikumal ülevaatusel ning teavitas kostjat kahjustusest ligikaudu kaks nädalat hiljem. Kostja leiab, et väidetava diivani kahjustuse puhul ei ole tegemist puudusega, mida ei saanud tavalise ülevaatusega avastada ja selline puudus tulnuks fikseerida eluruumi tagastamise hetkel. Kohus selgitab, et VÕS § 336 lg 1 eesmärk on tagada, et üürnikule oleks üüritud asja tagastamisel viivitamata teada, milliseid puudusi üürileandja talle ette heidab. Nähtavate puuduste puhul tuleb need fikseerida tagastamisel või nendest viivitamata teatada. Riigikohus on müügilepingu varjatud puuduste kontekstis selgitanud, et varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (RKTKo 10.10.2018, 2-14-37663, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et ilmsest puudusest tuleb teatada üldjuhul kohe pärast asja valduse saamist, kuid puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist, tuleb teatada siis, kui puuduse avastamiseks oli mõistlik võimalus (RKTKo 17.01.2024, 2-20-9824, p 20.2). Neid põhimõtteid saab kohtu hinnangul analoogia korras arvestada ka VÕS § 336 lg 1 kohaldamisel. Hageja on esitanud fotod diivanist (dtl 81–86), millest nähtuvad diivani kattematerjali füüsilised kahjustused, sh kraapimisjäljed, kattematerjali kulunud ja kahjustunud kohad ning kohati väljas olevad niidid. Kohtu hinnangul on eelviidatud kahjustused ja kulumisjäljed sellised, mida oli võimalik eluruumi tagastamise hetkel väliselt üle vaadates avastada ja fikseerida. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul neid kahjustusi pidada varjatud puudusteks ning VÕS § 336 lg 1 teise lause kohaselt on üürileandja kaotanud õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt ning kostja vastavate puuduste eest ei vastuta. Eeltoodut arvestades tuleb jätta hageja nõue diivani asendamise kulu, s.o 350 euro hüvitamiseks rahuldamata. Kuna hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, siis ei käsitle kohus täiendavalt kahju suurust.
9.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja nõue kostja vastu põrandakahjustuse kõrvaldamise kulude hüvitamiseks. Kohus on eelnevalt selgitanud, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hageja on esitanud tõendina fotod eluruumist üürilepingu sõlmimise ning üüripinna valduse kostjale üleandmise hetkel. Üleandmise akti fotodelt nähtub, et eluruumi põrandad ei olnud kostjale üleandmisel uueväärsed ega visuaalselt täiesti ühtlased. Piltidelt nähtub muu hulgas, et elutoa põrandal oli kolm heledamat kulumislaiku (dtl 66, 67, 70). Kulumislaigud on umbkaudselt ühe põrandaruudu suurused ning kulumislaigud on selgelt eristatavad. Samad kulumislaigud on nähtavad ka eluruumi tagastamise aktis (dtl 77). Samuti nähtub üleandmise aktist, et magamistoas ulatus ukse alt välja teist värvi põrand, mis viitab sellele, et põrandakate ei olnud ka üleandmisel kogu ulatuses ühtlane (dtl 61). Tagastamise aktis on fikseeritud, et suure toa põrandal on parketikahjustus koera pissimisest ning ruumi sisenedes on plekk hästi nähtav. Hageja on esitanud pildi põrandast, millelt nähtub tumedam ovaalne plekk (dtl 78). Plekk on umbes ühe põrandaruudu suurune. Üürileandja on küsinud erinevaid hinnapakkumisi kogu põranda parandamiseks või lihvimiseks (dtl 95, 101, 103) ning valinud neist soodsaima, 900 euro suuruse teenuse.
6 (9)
2-25-126796 Kohus leiab, et esitatud tõenditest nähtub üksnes suure toa põrandal olnud lokaalne tumedam plekk, mida tagastamise aktis on kirjeldatud koera pissimisest tekkinud parketikahjustusena. Samas ei nähtu esitatud tõenditest, et kahjustatud oleks olnud kogu elutoa ja magamistoa põrand või et kogu põranda lihvimine ja lakkimine oleks olnud selle pleki kõrvaldamiseks vajalik ja mõistlik abinõu. Üleandmise akti fotodelt nähtub, et eluruumi põrandad ei olnud juba kostjale üleandmisel uueväärsed ega visuaalselt täiesti ühtlased, vaid põrandatel esines kulumisjälgi, toonierinevusi ja laigulisust. Seetõttu ei saa üksnes asjaolu, et kahjustatud koha lokaalne parandamine võinuks jääda ülejäänud põrandast visuaalselt eristatav, õigustada kogu põranda uuendamise kulu kostja kanda jätmist. Üürilepingu kohaselt oli kostjal lubatud korteris pidada ühte prantsuse buldogi, mistõttu ei saa koera pidamist iseenesest käsitada lepingu rikkumisena; vastutus saab tekkida üksnes konkreetse, harilikku kulumist ületava kahjustuse ja selle kõrvaldamiseks vajaliku mõistliku kulu ulatuses. Kohus leiab, et lisaks ei vasta kogu põranda lihvimise ja lakkimise kulu nõudmine VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, mitte parandada asja seisundit võrreldes varasemaga. Kuna üleandmise akti fotodelt nähtus juba enne kostja kasutusperioodi põranda laigulisus, kulumisjäljed ja toonierinevused, tooks kogu põranda lihvimise kulu kostjalt väljamõistmine kaasa selle, et üürileandjale hüvitataks ka sellise põranda ühtlustamine ja parandamine, mis ei olnud enne väidetava kahjustuse tekkimistki visuaalselt ühtlane. Selline tulemus asetaks üürileandja paremasse olukorda kui enne väidetava kahju tekkimist ega ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kogu põranda lihvimise ja lakkimise kulu oli kostja vastutusalas tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks vajalik ja mõistlik. Seetõttu ei kuulu põrandakahju hüvitamise nõue rahuldamisele.
10.Kokkuvõtvalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõuded kostja vastu põhjendatud ja kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata.
11.Kuna käesolevas asjas ei ületa hagihind 3500 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 442 lg 10 näeb erisusena ette, et sama seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kohus antud asjas edasikaebamise luba ei anna. Kui pool esitab otsuse peale apellatsioonikaebuse, siis ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja hagi jääb täielikult rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
7 (9)
2-25-126796
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 180-182) kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 3941,34 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Viljar Kähari. Kostja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud spetsifikatsiooni (dtl 183-184) kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja toiminguid ajakuluga kokku 16,30 tunni ulatuses järgnevalt: - 07.11.2025 kliendi materjalide läbivaatamine, õigusliku olukorra esmane hinnang ja kirjavahetus kliendiga – 1 tund 30 minutit. - 10.11.2025 kliendi fotode analüüs suure toa põranda seisundi kohta – 12 minutit. - 12.11.2025 taotlus digitoimikule ligipääsuks – 6 minutit. - 26.11.2025 Maksekäsuosakonna hagimenetlusse üleandmise määruse läbivaatamine – 12 minutit. - 15.01.2026 hagiavalduse, lisade ja lepingudokumentide analüüs, õigusliku aluse ja tõendamiskoormise hindamine ning küsimuste koostamine kliendile – 1 tund 30 minutit. - 18.01.2026 kliendi vastuste ja tõendite analüüs eluruumi üleandmise, hinnapakkumiste ja diivani seisundi kohta – 18 minutit. - 19.01.2026 kostja vastuse koostamine, sh nõude vaidlustamine, hariliku kulumise ja tõendamiskoormise argumendid ning taotlused – 2 tundi 30 minutit. - 21.01.2026 kostja vastuse projekti edastamine kliendile ja tagasiside läbivaatamine – 18 minutit. - 22.01.2026 kostja vastuse esitamine e-toimikus ning kliendi teavitamine ja nõustamine menetluse väljavaadete kohta – 24 minutit. - 27.02.2026 hageja 26.02.2026 vastuse ja lisa läbivaatamine ning vastuargumentide kaardistamine – 30 minutit. - 04.03.2026 kostja seisukoha koostamine hageja vastusele ja esitamine e-toimikus – 2 tundi 12 minutit. - 07.04.2026 kohtu 06.04.2026 määruse läbivaatamine ja edasise strateegia kujundamine – 30 minutit. - 14.04.2026 kirjavahetus kliendiga kirjaliku menetluse ja tõendite esitamise tähtaja kohta – 12 minutit. - 28.04.2026 hageja 27.04.2026 seisukoha ja lisamaterjali analüüs – 30 minutit. - 29.04.2026 kasutatud nurgadiivanite turuhindade väljaselgitamine ja tõendite vormistamine – 1 tund. - 02.05.2026 kostja seisukoha koostamine: põrandanõude proportsionaalsus, diivani väärtus, kahju vähendamise kohustus ja taotlused – 3 tundi 30 minutit. - 04.05.2026 kirjavahetus seinavärvi nõude tasumise kohta, maksekorralduse vormistamine ja esitamine e-toimikus – 24 minutit. - 07.07.2026 kohtu 06.07.2026 määruse läbivaatamine ning kliendi nõustamine kompromissi ja menetluskulude riski kohta – 30 minutit. Kostja lepingulise esindaja taotleb tasu tunnihinnaga 195 eurot, millele lisandub käibemaks. 8 (9)
2-25-126796 Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda vajalikuks menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud. Arvestades menetluse asjaolusid, asja keerukust ja mahukust, hindab kohus aga, et kostja esindaja ajakulu toimingutele on osaliselt ülepaisutatud. Kostja on esitanud menetluses kolm sisulist menetlusdokumenti. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda menetlusdokumentide koostamisele ja ettevalmistamisele kokku 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, samuti kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab lugeda põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra, mis on käibemaksuta 195 eurot. Kostja esindaja tasumäär ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Riigikohus on varasemalt, näiteks 10.07.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-359 (p 17) leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb advokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitatav kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 12 töötunni eest tunnihinnaga 195 eurot, s.o kokku 2340 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, kokku koos käibemaksuga 2901,60 eurot.
14.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 2901,60 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.