1.Q.U (hageja) esitas 03.04.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt edastas kostja 28.12.2022 ringkonnaprokurörile hageja kohta ebaõigeid väiteid ja laimu sisaldava e-kirja. Kostja kirja vahendusel sai ringkonnaprokurör teada, et hageja mõjutab Y ja palub tal kohtus valetada. Ringkonnaprokurör taotles Yle kuni kohtumenetluse lõpuni suhtluskeeldu hageja ja D. Q.U-ga. Maakohus keeldus 20.04.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest (tsiviilasi nr 2-23-2870), leides, et hagejale kahju tekitamine ei olnud suhtlemispiirangu seadmisega võimalik. Maakohus leidis, et õpetaja kiri prokurörile oli tema kui XXX kooli erivajadustega inimeste rühmajuhendaja iseloomustus ja hinnang Y võimete ja käitumise kohta. Seega ei olnud kirja eesmärk hageja kohta andmete ja väärtushinnangute esitamine.
1.2.Hageja hinnangul ei tähenda andmete avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses ainult andmete avaldamist avalikkusele. Seadusest ja/või kohtupraktikast ei tulene, et isiku õiguste rikkumine tema kohta ebaõigete andmete avaldamisega on võimalik ainult siis, kui andmeid avaldatakse avalikkusele. Laimata saab ka n-ö suletud ja kitsa ringi inimeste ees ja samuti kasvõi ainult ühe inimese ees, sest andmete avaldamine on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Seega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju, mis kostjal tuleb hüvitada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja rahasumma kohtu äranägemisel. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 05.02.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja taotletud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on, et kostja avaldas hageja au teotavaid andmeid. Maakohus selgitas, et kuigi andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse, ei saa igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete avaldamiseks VÕS tähenduses. Ringkonnaprokurörile kriminaalasja kohtumenetluses esitatud andmed ei ole käsitletavad andmete avaldamisena. Kolmanda isikuna VÕS § 1047 mõttes ei saa käsitada kriminaalmenetluse menetlejat (praeguses asjas ringkonnaprokurör), kellel on seadusest tulenev kohustus juhtida kohtueelset menetlust ja tagada selle seaduslikkus ja tulemuslikkus ning esindada riiklikku süüdistust kohtus (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 30 lg 1). Andmete avaldamist ringkonnaprokurörile, prokuratuurile või kohtule, s.o õiguskaitseorganile sellise menetluse läbiviimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses. Riigil on kohustus kontrollida õiguskaitseorganile tehtud avalduses esitatud väiteid ning kohustus anda hinnang nende väidete paikapidavusele. Kui andmeid on avaldatud üksnes õiguskaitseorganitele ja üksnes seaduses sätestatud menetluse läbiviimiseks, ei ole selline avaldamine VÕS § 1046 ega §
2-24-5332 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist õiguskaitseorganitele lugeda andmete avaldamiseks nende normide tähenduses.
2.2.Maakohus leidis, et kuna kostja poolt ringkonnaprokurörile andmete esitamine pole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, siis hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu jättis maakohus hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata.
2.3.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna toimikust nähtuvalt ei olnud kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse.
3.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud, kuna maakohtu järeldused ei vasta tegelikele asjaoludele. Kostja saadetud kiri avalikustati 02.01.2023 toimunud avalikul kohtuistungil Viru Maakohtus. Menetlust jälgisid ajakirjanikud, kes avalikustasid kohtuistungil toimunu ajakirjanduses Protsessi kajastati kõigis uudistekanalites ning hiljem ilmusid põhjalikud kajastused Eesti Ekspressis ja Õhtulehes.
3.2.Suhtluskeeld kehtestati hagejale mitte prokuratuuri, vaid kohtu poolt 02.01.2023 kohtuistungil pärast seda, kui ringkonnaprokurör avalikustas kostja kirja kohtuistungil. Määruskaebusele lisatud kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör avalikustas kostja kirja ning istungisaalis viibisid menetlusvälised isikud. Kostja e-kirjas hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud mõjutasid kohut hageja suhtes negatiivselt ja eelarvamuslikult ning suunasid kohut tegema menetluslikke otsuseid, mis piirasid hageja õigusi. Kostja faktiväide, et hageja kasutas Y juba kooliajal rahaliselt ja vaimselt ära, ei vasta tõele. Y elas kooliskäimise ajal oma vanaema juures ning seetõttu ei saanud hageja teda mõjutada. Alles pärast oma vanaema surma 06.10.2017 tuli Y hageja juurde elama. Samuti ei vasta tõele ülejäänud kostja väited. Kostja kirjas esitatud valeväited on mõjutanud oluliselt kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ning põhjustanud hagejale ränki hingelisi kannatusi. Hageja on Y tema lapsepõlvest saadik alati aidanud ja toetanud, kuid kostja kirja põhjal kujundati hagejast nii kohtule kui avalikkusele pilt kui manipulaatorist ja vaimse puudega isiku ärakasutajast.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Kolleegium nõustub maakohtuga, et esitatud hagi on perspektiivitu ning selle menetlemisest tuli TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda. Maakohus leidis õigesti, et kriminaalmenetluses menetlejale või kohtule andmete esitamine ei ole avaldamine VÕS §-ide 1046 ja 1047 tähenduses. Siinsel juhul avaldas X ringkonnaprokurörile hageja kohta
2-24-5332 kriminaalmenetlusega seonduvat infot. X tegevus võib olla käsitatav kuriteoteatena (KrMS § 195) või võib X pidada potentsiaalseks tunnistajaks (KrMS § 66). Igasugune kuriteo kohta käiv asjakohane teave on riigi erilise huvi all, sest võib kaasa aidata kriminaalmenetluse eesmärgile tuvastada tõde. Avalikkuse huvi on, et kõik kuriteo kohta teavet omavad isikud saaksid seda vabalt menetlejale avaldada ega peaks kartma võimalikke eraõiguslikke sanktsioone. Neil põhjustel on menetleja ja tõendi allika suhtlus kriminaalmenetluses reguleeritud KrMS sätetega ega kuulu VÕS § 1046 ja 1047 kohaldamisalasse.
7.X ei saa pidada andmete avaldajaks kohtuistungil osalenud isikute suhtes. X saatis kirja üksnes kriminaalmenetlejale, mitte ajakirjanikele, ega pidanud arvestama, et kirja võidakse tsiteerida kohtuistungil. Samas nähtub 23.01.2023. a istungi protokollist (dtl 43), et ringkonnaprokurör ei ole kostja kirja istungil ette lugenud. Prokurör üksnes viitas e-kirjale seoses suhtluskeelu kehtestamise taotlusega ning kohus võttis kirja istungil vastu.
8.Vastuseks hageja seisukohale, et kostja kirjas hageja kohta avaldatud väited mõjustasid kohut negatiivselt ja eelarvamuslikult ning suunasid tegema hageja õigusi piiravaid otsustusi, selgitab ringkonnakohus, et viidatud väiteid ning etteheiteid kohtumenetluse ja kohtuotsustuste kohta sai hageja esitada üksnes sama kriminaalasja menetluses, mitte tsiviilhagi esitamisega..
9.Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et kostja saadetud e-kirjaga seotud toiminguid kriminaalmenetluses ei saa lugeda avaldamiseks VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Maakohus on hagi menetlemisest perspektiivituse tõttu põhjendatult keeldunud ning määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.
10.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna määruskaebust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja kindlaks määrata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.