lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2011/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2011/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
772
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2011/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2011

Haldusasi

K.M-i kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsuse nr 24271291926 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – K.M

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada K.M-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1.K.M (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 04.07.2026 kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks ravimite tagamata jätmise tõttu. Ravimite puudumise tõttu on kaebajal väga raske vanglas vastu pidada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.10.20263-26-2376/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.09.20263-22-990/28Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
Kohus palus 22.07.2026 kohtnõudega Tallinna Vanglal teada anda, kas kaebaja on läbimas või läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Jaatava vastuse korral palus kohus vanglal esitada haldusasja materjalid.
3.Tallinna Vangla vastas 27.07.2026 kohtule, et kaebaja on esitanud arvukalt pöördumisi, kuid praeguses haldusasjas esitatud kaebuse nõudega võiks seotud olla kaebaja 17.07.2026

3-26-2011

AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) esitatud kahju hüvitamise taotlus. LTKH ei ole kaebaja taotlust lahendanud. Vangla selgitas, et vangiregistri andmetest nähtuvalt on kaebajale ravimeid järjepidevalt pakutud, kuid ajavahemikul 14.06.2026–20.07.2026 on dokumenteeritud arvukalt juhtumeid, kus ravimite manustamine jäi ära kaebaja enda käitumise tõttu. Kaebaja on korduvalt keeldunud talle määratud ravimeid vastu võtmast (14.07., 15.07., 16.07. ja 20.07.2026), visanud ravimeid põrandale või prügikasti (08.07. ja 23.06.2026), keeldunud ravimeid vastu võtmast vanglaametnikelt (07.07.2026) ning keeldunud ravimite manustamise kontrollist (02.07.2026). Samuti on kaebaja sidunud ravimite võtmise erinevate tingimustega, teatades näiteks 14.07.2026, et hakkab ravimeid võtma alles siis, kui ta paigutatakse tagasi S4 sektorisse, ning 17.07.2026 esitatud pöördumises lubanud käituda eeskujulikult juhul, kui talle taastatakse soovitud ravimravi ja ta paigutatakse soovitud kambrisse. Lisaks on ravimiringide ajal korduvalt esinenud konflikte. 16.06.2026 jäi kaebajal ravim vastu võtmata, kuna ta jätkas ravimiringi ajal telefonikõnet ning pöördus ravimi saamiseks alles hiljem, süüdistades seejärel tervishoiutöötajat ravimi väljastamata jätmises. 22.06.2026 nimetas ta meedikut solvavate sõnadega, lükkas ukse kinni ja nõudis hiljem rahusteid ning ähvardas ennast vigastada. 02.07.2026 keeldus ta pärast ravimite saamist näitamast ravimi manustamist, lõi ametniku taskulampi ning käitus agressiivselt. 08.07.2026 viskas ta ravimitopsi meediku suunas ning samal päeval viskas öisel ajal ametnike suunas veepudeli. Samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kus kaebaja nõudis rahusteid, ähvardas vägivallaga või seostas oma edasise käitumise ravimite või ümberpaigutamisega (25.06., 06.07. ja 22.06.2026). Mitmel juhul on kaebaja selgesõnaliselt teatanud, et keeldub ravimeid vastu võtmast vanglaametnikelt või on seadnud ravimite vastuvõtmisele tingimusi, nõudes näiteks ravimite väljastamist üksnes tervishoiutöötaja poolt või enda ümberpaigutamist soovitud üksusesse. Seega ei kinnita vangiregistri andmed kaebaja väidet, et talle ei oleks ravimeid võimaldatud. Vastupidi, dokumenteeritud asjaoludest nähtub, et ravimeid pakuti talle järjepidevalt ning ravimite manustamata jäämine oli paljudel juhtudel tingitud kaebaja enda keeldumisest, ravimite äraviskamisest, ravimite vastuvõtmisele tingimuste seadmisest või muust tema enda käitumisest, mitte vangla või tervishoiuteenuse osutaja tegevusetusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Kaebusest ja Tallinna Vangla 27.07.2026 vastusest mõistab kohus, et kaebaja ei ole rahul vangla tegevusega ravimite väljastamisel. Seega tuli kaebajal vanglalt kahju hüvitamise nõudmisel pöörduda taotlusega kõigepealt vangla poole. Kuna kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud, siis on kaebajal läbimata nõutud kohtueelne menetlus. Kui vangla jätab kaebaja taotluse rahuldamata, alles siis on kaebajal õigus pöörduda kaebusega kohtusse.
7.Kohus märgib kaebajale, et ehkki kaebajal on võimalus esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale, ei saa praeguste asjaolude pinnalt kaebaja taotlusel olla häid eduväljavaateid. 2(3)

3-26-2011

Kaebaja enda käitumisest tingitud ravimite manustamata jätmine saaks olla parandatav kaebaja enda käitumise ja suhtumise muutmisega. Seetõttu ei saa kohus soovitada kaebajal pöörduda kahju hüvitamise taotlusega vangla poole.

8.Hetkel on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata ja seetõttu tuleb kaebus talle tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.Kaebaja ei ole praeguse asja menetluses kaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei tõusetu küsimust riigilõivu tagastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20263-26-2861/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20263-26-1010/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium