Eesti Jääpalliliidu (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Eesti Jääpalliliit (likvideerimisel, registrikood 80153338), seaduslik esindaja A. J. Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet (isikukood XXX)
Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks 2876,80 eurot (käibemaksuga).
7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 1173,04 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa osaühing Lundet arveldusarvele nr XXX. Ülejäänud osas (1703,76 eurot) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja Eesti Jääpalliliidult.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse soovib esitada võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni p-dele 6-7 saavad määruskaebuse esitada ajutine pankrotihaldur ning isik, kellelt tasu välja mõisteti.
ASJAOLUD
1.Võlgnik esitas 30.04.2026 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 01.07.2026 määrusega ja nimetas ajutiseks halduriks Andres Hermeti.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 29.07.2026 kohtule aruande. Aruande kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 8728,60 euro ulatuses. Võlgnikul puuduvad seega vahendid olemasolevate kohustuste tasumiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähiajal paraneda. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab ajutine haldur 2023. aastat, kui võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige puudulik finantsjuhtimine ning suutmatus kaasata piisavalt sponsoreid või toetusi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur taotleb teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek deposiidi tasumiseks määrates deposiidi suuruseks vähemalt 4000 eurot ning selle tasumise korral kohtul välja kuulutada pankrot. Deposiidi mittetasumisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
3.Kohus määras 04.08.2026 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot. Kohus avaldas 04.08.2026 määrusega üleskutse tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 4000 eurot tähtajaga 10.08.2026. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 04.08.2026. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.
4.Kohus tegi 13.08.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 25.08.2026, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 8728,60 eurot, kuid vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
7.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
8.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
9.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
10.ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Selleks on võlgniku juhatuse liige A. J. (isikukood XXX).
MENETLUSKULUD
11.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51 ). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
12.Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja töötaja arvestuse, mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 160 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2320 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2320 eurot (14,5 t × 160 eurot), koos käibemaksuga 2876,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6 ).
13.Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 14,5 tunni eest summas 957 eurot (alustatud pooltunde 29 × 33). Kuivõrd nimetatud summa ületab piirmäära, kuulub riigi vahenditest hüvitamisele 946 eurot, s.o käibemaksuga 1173,04 eurot. Ülejäänud osas 1703,76 eurot (2876,80-1173,04) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja Eesti Jääpalliliidult.
14.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.