Võlaõigus

2-26-108022 kohustub maksed tegema hageja arvelduskontole XXX ja lisama igakordselt maksele ka viitenumbri 4040668.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-26-108022 menetlus seoses kompromissi saavutamisega Bondora aktsiaseltsi hagis S. L. vastu võla nõudes.

IV.

Tagastada hageja Bondora aktsiaseltsile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 385 eurot, mis kanda Bondora aktsiaseltsi arvelduskontole nr XXX.

V.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-108022 Bondora AS-i hagi S. L. vastu võla nõudes ja tsiviilasi nr 2-26-108025 Bondora AS-i hagi S. L. vastu võla.

2-26-108022 Tsiviilasjas nr 2-26-108022 on nõude aluseks poolte vahel 27.12.2019 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 3764.24 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1628.79 eurot ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, palub hageja kohtul mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 2504.07 eurot, intressid 245.35 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (2504.07 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Tsiviilasjas nr 2-26-108025 on nõude aluseks poolte vahel 23.12.2020 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla 2252.98 eurot ja viivise 996.70 eurot hüvitamist ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 1557.61 eurot, intressid 168.66 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (1557.61 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Hageja esitas menetlusökonoomiast tulenevalt 09.07.2026 taotluse ühendada tsiviilasjad nr 226108022 ja nr 2-26-108025 üheks menetluseks, kuna mõlemad asjad puudutavad samu pooli ning samast õigussuhtest tulenevaid nõudeid. 26.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissleping ja lõpetada menetlus tsiviilasjades nr 2-26-108022 ja 226-108025 kompromissi kinnitava määrusega. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõppemise tagajärgedest. Hagejat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu hageja täiendavaid selgitusi kohtult ei vaja. Kostja kinnitab, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu. Kostja kinnitab, et talle on arusaadav, et juhul kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole avaldusega algatada kostja suhtes täitemenetlus. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 507.50 eurot Bondora AS arveldusarvele nr XXX. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2-26-108022 TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Liitmine Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-108022 Bondora AS-i hagi S. L. vastu võla nõudes ja tsiviilasi nr 2-26-108025 Bondora AS-i hagi S. L. vastu võla nõudes. Tsiviilasjas nr 2-26-108022 on nõude aluseks poolte vahel 27.12.2019 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 3764.24 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1628.79 eurot ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, palub hageja kohtul mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 2504.07 eurot, intressid 245.35 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (2504.07 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Tsiviilasjas nr 2-26-108025 on nõude aluseks poolte vahel 23.12.2020 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla 2252.98 eurot ja viivise 996.70 eurot hüvitamist ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 1557.61 eurot, intressid 168.66 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (1557.61 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Hageja esitas menetlusökonoomiast tulenevalt 09.07.2026 taotluse ühendada tsiviilasjad nr 226108022 ja nr 2-26-108025 üheks menetluseks, kuna mõlemad asjad puudutavad samu pooli ning samast õigussuhtest tulenevaid nõudeid. 26.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled on pidanud läbirääkimisi tsiviilasja lõpetamiseks kompromissiga ja allkirjastanud käesoleva kompromisslepingu tsiviilasjade nr 2-26-108022 ja 2-26-108025 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks, mille paluvad kohtul kinnitada.

2-26-108022 Kuivõrd käesoleval juhul on täidetud TsMS §-s 374 sätestatud eeldus, mille kohaselt on kohtu menetluses samaaegselt mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled ning nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist, siis tuleb kõnealused hagiavaldused liita ühte menetlusse. Kohus peab põhjendatuks liita tsiviilasi nr 2-26108025 tsiviilasjaga nr 2-26-108022. Tsiviilasja numbriks tuleb edaspidi lugeda 2-26-108022. Kompromissi kinnitamine Hageja esitas Harju Maakohtule hagid S. L. vastu võla nõuetes tsiviilasjas nr 2-26108022 ja tsiviilasjas nr 2-26-108025. Kohus liitis tsiviilasja nr 2-26-108025 tsiviilasjaga nr 226-108022. Tsiviilasjas nr 2-26-108022 on nõude aluseks poolte vahel 27.12.2019 sõlmitud leping nr XXX, mille alusel palub hageja kostjalt mõista välja põhivõlg 3764.24 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1628.79 eurot ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, palub hageja kohtul mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 2504.07 eurot, intressid 245.35 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (2504.07 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Tsiviilasjas nr 2-26-108025 on nõude aluseks poolte vahel 23.12.2020 sõlmitud leping nr XXX. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla 2252.98 eurot ja viivise 996.70 eurot hüvitamist ning edasiulatuvat viivist. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, mõista S. L.’ilt Bondora AS kasuks välja krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 1557.61 eurot, intressid 168.66 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (1557.61 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. 26.08.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõppemise tagajärgedest. Hagejat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu hageja täiendavaid selgitusi kohtult ei vaja. Kostja kinnitab, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu. Kostja kinnitab, et talle on arusaadav, et juhul kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole avaldusega algatada kostja suhtes täitemenetlus. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa

2-26-108022 hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt hüvitab kostja hagejale pool tasutud riigilõivust ning menetluskulud. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (507.50 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud riigilõivu tsiviilasjas 2-26-108022 (170.09 + 424.91 + 393.22) 988.22 eurot ja tsiviilasjas nr 2-26-108025 (101.69 + 318.31) 420 eurot, kokku 1408.22 eurot. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-26-108022 ja 2-26-108025 TsMS § 374 alusel ühte menetlusse. Kui liidetud asja pooled on samad, tuleb tsiviilasja hinda vastavalt §-le 134 korrigeerida ning kui liidetud nõuetelt makstav riigilõiv osutub väiksemaks kui igalt nõudelt eraldi makstud lõiv, saab hageja taotleda enammakstud lõivu tagastamist (TsMS § 374 kommentaari punkt

2-26-108022 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.