Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490); Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur; Kostja: K. K. (isikukood: XXX).
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista K. K.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja põhivõlgnevus 55 eurot.
3.Jätta menetluskulud K. K.i kanda.
4.Mõista K. K.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena välja 240 eurot.
5.Mõista K. K.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792; Coop Pank AS – EE604204278601694436. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 17.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K.i (kostja) vastu 70 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 18.12.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohus 01.04.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 22.04.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX, mille omanik või vastutav kasutaja oli rikkumise ajal kostja, parkimistingimusi rikkudes 04.04.2025 hageja opereeritavale Tondiraba Maxima parkimisalale Tallinnas. Sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga. Hageja esitas koheselt leppetrahvinõude 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile (leppetrahvi number 0780404250933416). Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
5.Kohus võttis hagi 08.05.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Kohus proovis hagiavaldust ja 08.05.2026 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus, kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidel XXX, XXX ja aadressil XXX. Kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Rahvastikuregistris on kostja elukohana märgitud XXX ning kostja lisaaadressina on märgitud XXX. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses teatas 2/5
aadressil XXX asuva korteri omanik Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela nimetatud aadressil, vaid elab XXX tänaval. Samuti teatas kostja ema Pärnu Maakohtule, et kostja elab aadressil XXX. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema elukohas isiklikult üle anda, mistõttu toimetas kohus dokumendid kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt aadressil XXX postkasti panekuga 18.07.2026.
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 03.08.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. TsMS § 407 lg-tes 4–5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.
11.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 04.04.2025 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, sh leppetrahvikokkuleppe, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 55 eurot. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
15.Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud 400 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 ja lepingulise esindaja tasust 280 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmine kostjalt.
17.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud 3/5
summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
18.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele, s.o hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele, 2 tundi.
20.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
21.Arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka menetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline tunnitasumäär vastab kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11).
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.
23.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot.
24.Hageja on teatanud, et ta käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
25.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
27.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 4/5
Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.