OÜ GS Core hagi Kaupmehe Neli OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
438,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja Kaupmehe Neli OÜ (registrikood 16490756), seaduslik esindaja W.T
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus Kaupmehe Neli OÜ (registrikood 16490756) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Kaupmehe Neli OÜ-lt OÜ GS Core kasuks 368,52 eurot, sealhulgas põhinõue 336,18 eurot ja viivis perioodi 22.03.2025–20.02.2026 eest 32,34 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi Kaupmehe Neli OÜ vastu 40,52 euro väljamõistmiseks, s.o viivisenõue.
4.Välja mõista Kaupmehe Neli OÜ-lt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude (336,18 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21.02.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 91% ulatuses Kaupmehe Neli OÜ kanda ja 9% ulatuses OÜ GS Core kanda.
6.Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista Kaupmehe Neli OÜ-lt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 127,40 eurot (riigilõiv).
1 (5)
8.Välja mõista Kaupmehe Neli OÜ-lt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 127,40 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 32,60 euro väljamõistmiseks Kaupmehe Neli OÜ-lt.
10.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010 Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
2 (5)
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 07.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kaupmehe Neli OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.02.2026 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 336,18 eurot ja viivise 72,86 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (336,18 eurolt) alates 21.02.2026 kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.03.2026 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elektrilevi OÜ kostjaga 28.06.2024 võrgulepingu nr 0868092773, mille lahutamatuks osaks olid Elektrilevi tüüptingimused ja kehtiv hinnakiri. Leping oli tähtajatu. Elektrilevi teavitas, et leping hakkab kehtima 30.06.2024, ning soovitas sõlmida elektrilepingu. Kostja sõlmis 28.06.2024 Enefit AS-iga elektrienergia müügilepingu nr EL2406286846052EE. Elektrilevi OÜ osutas võrguteenust ja Enefit AS müüs elektrit. Kostja jättis tasumata võrguteenuse, elektrienergia ja lisateenuste eest perioodil 31.08.2024–28.02.2025 kokku summas 342,42 eurot (summasse ei ole arvestatud arvetel kajastuvaid viiviseid ja võla sissenõudmistasu): arve 31.08.2024, tasumata põhiosa 58,67 eurot; arve 30.09.2024, tasumata põhiosa 58,50 eurot; arve 31.10.2024, tasumata põhiosa 82,97 eurot; arve 30.11.2024, tasumata põhiosa 90,82 eurot; arve 31.12.2024, tasumata põhiosa 43,66 eurot; arve 31.01.2025, tasumata põhiosa 6,61 eurot; arve 28.02.2025, tasumata põhiosa 1,19 eurot. Kostjal oli varasemast perioodist võlg 43,76 eurot ning kostja on tasunud võla katteks kokku 50 eurot. Seega on põhivõla suuruseks 336,18 eurot. Võlgnevuse tõttu lõpetas Elektrilevi OÜ võrgulepingu 19.07.2025. Nõue loovutati hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja 336,18 eurot ning viivise perioodi 22.03.2024–20.02.2026 eest 72,86 eurot, samuti seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 21.02.2026 kuni selle kohase tasumiseni.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 16.04.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 18.05.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 336,18 eurot.
3 (5)
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 22.03.2024–20.02.2026 eest 72,86 eurot. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja märkis hagiavalduses, et arvestab viivist tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2025 arve (hagis ekslikult märgitud 2024) maksetähtajale järgnevast päevast. 28.02.2025 arve tasumise tähtpäev oli 21.03.2025 (hagis ekslikult märgitud 2024). Seega muutus nõue sissenõutavaks alates 22.03.2025. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt, s.o perioodi 22.03.2025–20.02.2026 eest 32,34 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 22.03.2025–20.02.2026 eest 32,34 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 40,52 euro ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 336,18 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab selle hageja viivisenõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7.Hagihinnaks on 438,95 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 398,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 91% ulatuses ning jättis rahuldamata 9% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.1.Hagilt hinnaga 438,95 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 140 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 127,40 eurot.
8.2.Hageja palub kostjalt välja mõista esindaja tasu 20 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 4 (5)
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, p 9). Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel. Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS § 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.
9.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.