A. G. hagi M. M. vastu kostja kohustamiseks lõpetama hagejal kinnisasja kasutamise takistamine
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. G. (isikukood: XXX; aadress XXX); Hageja lepinguline esindaja: K. N. (e-post: XXX); Kostja: M. M. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:
XXX);
Asja läbivaatamine
25.10.2024 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Keelata kostjal M. M. takistada hagejal A. G. vallata kinnisasja asukohaga XXX (registriosa number XXX).
3.Kohustada kostjat M. M. hoiduma edasisest hageja A. G. takistamisest vallata kinnisasja asukohaga XXX (registriosa number XXX). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-24-11678 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et poolte kaasomandis on XXX kinnistu, hagejale kuulub 21/100 kaasomandist ja kostjale kuulub 79/100 kaasomandist. Pooled on endised abikaasad. Hageja on esitanud kostja vastu hagi Harju Maakohtule kaasomandi lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-XX-XXX). 2024 aasta kevadel avastas hageja, et kostja on kinnistul (nii maja ustel kui väraval) vahetanud ukselukud, tõkestades sellega hageja ligipääsus nii majja, hoovi kui ka garaaži, kus paikneb hageja mootorratas. Hagejal puudub ligipääs nii talle kuuluvasse majja ja territooriumile (kaasomanikuna) kui ka kinnistul paiknevatele isiklikele esemetele.
2.Hageja palub: kohustada M. M.’t lõpetada A. G.’i takistamine vallata kinnisasja asukohaga XXX, katastritunnus: XXX (registriosa number XXX) ning kohustada M. M.’l hoiduda edasisest A. G.’i takistamisest vallata kinnisasja asukohaga XXX, katastritunnus: XXX (registriosa number XXX).
3.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagejal pole kavatsust kostja elu või turvalisust häirida. Kostja ei saa aru sellest, et ka väiksema kaasomandi proportsiooniga kinnisasja kaasomanikul on õigused – suurem kaasomandi murdosa ei tähenda seda, et väiksema kaasomaniku saab n.ö. automaatselt „ära tühistada“ või tema õigused lihtsalt jalgade alla tallata.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja märgib, et ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja on antud juhul seaduslik kinnistu valdaja, kuna kostja on kaasomandist 79% mõttelise osa omanik. Kostjal on õigus hageja valdust rikkuda, kuna hageja poolt valduse teostamine kahjustab kostja huve olulisel määral, tekitab kahju ning ohustab kostja elu ja tervist. Kohtule on esitatud avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks (tsiviilasja nr. 2-XX-XXX
5.Poolte abielu lahutati 03.08.2021. Kinnistul asub poolte ühisvara. Arvestades seda, et osa ühisvarast oli juba omavoliliselt ilma kostja teadmiseta ära võetud, siis suurema varalise kahju vältimiseks otsustas kostja piirata hageja valdust kinnistule. Samuti hageja ähvardas kostja nimele registreeritud loomad (kassi ja koera) ära viia.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: pooled on XXX (registriosa number XXX) kaasomanikud, kusjuures hagejale kuulub 21/100 ja kostjale kuulub 79/100 kaasomandist;
2-24-11678
kinnistu on alates 2024. a kevadest kostja ainuvalduses, kusjuures kostja on kinnistu väraval ja sellel asuvatel hoonetel vahetanud ära ukselukud – hagejale ei ole uusi võtmeid ega ligipääsukoode antud; pooled ei ole sõlminud mistahes vormis kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra kokkulepet.
8.Hageja palub: kohustada kostjat lõpetama hageja takistamine vallata kinnisasja asukohaga XXX (registriosa number XXX) ning kohustada kostjat hoiduma edasisest hageja takistamisest kinnisasja vallata. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on õigus hageja valdust rikkuda, kuna: (i) talle kuulub suurem kaasomandiosa; (ii) hageja poolt valduse teostamine kahjustab kostja huve olulisel määral, tekitab kahju ning ohustab kostja elu ja tervist; (iii) see võimaldab tagada poolte ühisvara säilimise.
9.AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsÜS § 56). Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga osa ühisest asjast ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 26; 14. oktoobri 1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-98;
17.oktoobri 1996. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-96). AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohus on kaasomanikevaheliste nõuete kohta selgitanud, et asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisu on kaasomanike vastastikused õigused ja kohustused, mis on reguleeritud eelkõige AÕS §-des 72 ja 75 (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15). Riigikohus on lahendi nr 2-19-1488/79 p-is 12 märkinud, et kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui kaasomanikud pole kasutamise korda kindlaks määranud, on igal kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3). Seejuures on kaasomanikel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5). Riigikohus on märkinud, et sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011
2-24-11678 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14). Seda silmas pidades tuleb arvestada, et AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1175-15 p-is 11 märkinud, et viimati nimetatud sätetest tuleneb põhimõte, et seni kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi.
10.Pooled ei vaidle, et kostja takistab hagejal kinnistut kasutamast. Poolte vahel puudub kaasomanike kokkulepe, millele tuginedes võiks kostja kinnistut ainuisikuliselt kasutada. Kostja vastuväited ei ole sellised, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Asjaolu, et hageja omandiosa on väiksem kui kostja oma, ei välista hagejal kinnisasja kasutamise õigust (AÕS § 71 lg 3). Viited kostja turvalisusele ja elu ohustamisele ei ole käesoleva vaidluse esemeks ega välista hageja õigust oma omandit teostada. Lähenemiskeelu osas ei ole olemas jõustunud kohtulahendit. Viited ühisvara säilitamisele ei ole samuti asjakohased, kuna ühisvara on poolte ühisomandis ja ka hagejal õigus seda vallata.
11.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on hageja valdust rikkunud ning et hageja nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist õigustatult. Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostja poolt esitatud seisukohtadest on kohtul alus arvata, et kostja võib ka edaspidi hageja õigusi rikkuda. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud
2-24-11678 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.