Kuulutada välja võlgniku E.R, isikukood XXX, pankrot 14. novembril 2024 kell 10:00 ja algatada võlgniku E.R kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada E.R pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur A.X (OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; tel XXX; e-post XXX). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11.12.2024 algusega kell 09.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1. Kohustada võlgnikku E.R andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 11.12.2024 kell 09.00. Kui E.R vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 14.11.2025. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2-24-14361 Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile.
10.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile E.R tuludeklaratsioonid.
11.Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal kanda pankroti väljakuulutamise kohta märkus E.R nimele registreeritud kinnisasjale registriosa numbriga XXX (katastritunnus XXX, asukoht XXX-i ).
12.Jätta menetluskulud võlgniku E.R kanda.
12.1.Määrata usaldusisiku A.X töötasuks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 308 eurot (kokku 1708 eurot), mis hüvitada pankrotivara arvelt OÜ-le Sentire M.K. (rg-kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS), s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse resolutsiooni punkti 11. täitmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.23.09.2024 esitas E.R Pärnu Maakohtusse avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, võlgnik töötab OÜ V turvajuhina alates 20.11.2023, ülalpeetavaid ei ole. Abikaasaga on võlgnikul varasuhte liigiks varalahusus. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik enda hinnangul püsivalt maksejõuetu ning võlgade ümberkujundamisega suudaks võlausaldajate nõuded tasuda. Võlgade ümberkujundamise menetluse saab läbi viia võlgniku avalduse kohaselt ilma, et tuleks realiseerida võlgniku koduks olevat kinnisvara. Võlgnik on märkinud oma igakuiste sissetulekute suuruseks 876 eurot ja väljaminekute suuruseks samuti 748 eurot, võlgnevuste tasumiseks järgi jääv summa seega on 128 eurot. Võlgnik on avalduses esitanud oma kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal avalduse esitamise seisuga tasumisele kuuluvaid kohustusi võlausaldajatele kokku 182335,95 eurot. Varaks on nimetanud võlgnik avalduses korteriomandi asukohaga XXX linnas (hinnanguline väärtus 45 000 eurot), pensionikonto osakud (hinnanguline väärtus 6049,67 eurot). Viimase viie aasta jooksul võõrandatud varana on märgitud 4 sõidukit (kõik on võõrandatud 2023. aastal), milledel avalduse kohaselt väärtus puudus.
2-24-14361 Võlgnik palub avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud andmed on talle teadaolevalt õiged ja täielikud.
2.Usaldusisik esitas 28.10.2024 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et E.R on püsivalt maksejõuetu, E.R ei suuda väikese sissetuleku arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning olukord ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik on seisukohal, et võttes arvesse kohustuste suurust ja võlgniku varalist olukorda, on põhjendatud kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
3.06.11.2024 kohtuistungil avaldas E.R, et on püsivalt maksejõuetu ning muutis oma tahteavaldust võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise osas. E.R esitas kohtule 06.11.2024 kohtuistungil protokolliliselt tahteavalduse tema suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks /dtl 107-108/. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et võlgniku E.R maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on E.R igakuine sissetulek töötasu alla miinimummäära, summas 360,42 eurot /dtl 59/. Võlgniku varaks on aruandes välja toodud võlgnikule kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXX väärtusega 45000 eurot (asukohaga XXX-i, üldpind 42,90 m2), muu vara (xxx) väärtusega 650 eurot ja panga- või makseasutuse kontodel hoiustatu väärtuses 52,63 eurot. Võlgnikul puudub muu vara /dtl 57-59/. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 178411,21 eurot, kõik kohustused on tagamata /dtl 61/. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu eelkõige tema väikese sissetuleku tõttu ning usaldusisik on seisukohal, et võlgniku jaoks on finantsiliselt vähem koormavam pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega kui võlgade ümberkujundamise menetlus.
7.PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
2-24-14361 Avalduses märkis võlgnik, et soovib kohtult võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid nõustus hiljem usaldusisiku aruandes esitatuga, et võlgniku püsiva maksejõuetuse puhul tuleks kohtul kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas kohtule 06.11.2024 kohtuistungil tahteavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku päringute tulemusel selgus, et võlgade ümberkujundamise korral ei jätku E.R sissetulekutest võlausaldajatele graafiku alusel väljamaksete tegemiseks /dtl 43-45/. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekut ja võlgnevuste suurust arvestades võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivikas, mistõttu kohus nõustub usaldusisiku ja võlgniku viimase seisukohaga pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et E.R on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur A.X andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks, edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest /dtl 23-24/. Kohus on seisukohal, et A.X on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, A.X on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku E.R pankroti välja 14.11.2024 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks A.X ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.12.2024 algusega kell 09.00, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 11.12.2024 kell 09.00.
10.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse märkus pankroti väljakuulutamise kohta kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuulub korteriomand registriosa numbriga XXX asukohaga XXX-i, üldpind 42,90 m2. Kohus saadab käesoleva määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale võlgnikule kuuluva kinnisasja osas pankrotimärgete tegemiseks. Haldur on taotlenud kohtult õigust võlgniku nimel esitada Maksu- ja Tolliametile võlgniku tuludeklaratsioonid. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
2-24-14361 Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 14.11.2025. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud
2-24-14361 kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
14.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.Võlgniku E.R usaldusisik A.X esitas kohtule 28.10.2024 usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega /dtl 104/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 308 eurot.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja päringute vastuseid töötlenud, suhelnud võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Lisaks on usaldusisik teostanud päringuid selgitamaks välja võlausaldajate seisukohad ja
2-24-14361 koostanud kalkulatsioonid võlgniku esialgsest taotlusest lähtuvalt võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivikuse hindamiseks. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
18.Kohus määrab halduri tasuks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 308 eurot, kokku 1708 eurot. Kohus määrab halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb PankrS § 65 lg 1 alusel. Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Võlausaldajad seisukohta/vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille konto nr on XXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.