Rendin OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks ning X vastuhagi Rendin OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2026 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 28.05.2026 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
836,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rendin OÜ (registrikood lepinguline esindaja Aljona Somova Kostja X (isikukood XXX)
14672861),
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X poolt Harju Maakohtu 28.04.2026 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rendin OÜ (hageja) esitas 26.09.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri ja kõrvalkulud 421,32 eurot ning teenustasu 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Enhanced Digital Management OÜ (üürileandja) ja kostja 01.03.2024 läbi hageja platvormi Rendin tähtajatu üürilepingu aadressil XXX asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandjale iga kuu üüri 400 eurot. 29.06.2024 teavitas kostja üürileandjat, et kolib 30.06.2024 korterist välja ning soovib üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetada. Üürileandja sellega ei nõustunud ning selgitas, et on nõus üürilepingu lõpetama siis, kui leiab korterisse uue üürniku. Kostja kolis siiski 30.06.2024 välja. Üürileandja leidis korterisse uue üürniku alates 05.08.2024 ning luges seega üürilepingu lõppenuks 04.08.2024. Kui algselt põhjendas kostja üürilepingu erakorralist ülesütlemist ootamatu plaanide muutumisega, siis hiljem väitis ta, et korteris esinesid väljakannatamatud puudused. Kostjal ei olnud õigust kehtivalt üürilepingut erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole enne 29.06.2024 kordagi puudustele tähelepanu juhtinud. 05.08.2024 esitas üürileandja kostjale nõude, milles nõudis temalt ühe kuu üüri (01.07.2024– 31.07.2024) 400 euro ja elektriarve 21,32 euro tasumist. 22.08.2024 loovutas üürileandja oma nõude hagejale. Kostja võlgneb hagejale ka teenustasu 10 eurot ja tasu täiendava tasulise meeldetuletuse eest 5 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostjal oli õigus üürileping erakorraliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 alusel üles öelda, sest üüritud korter ei vastanud elamistingimustele. Kostja igapäevaelu häirisid alates 21.04.2024 toimunud arutelud remonditöödest ja remonditööde pidev edasi lükkamine. Korteri vannitoa põrandaplaadid olid katki ning ohtlikud jalgadele, mistõttu oli vannitoa kasutamine raskendatud. Lisaks oli trepikojas talumatu hais, mis raskendas korterisse pääsemist ja mõjutas kostja elukvaliteeti. Üürileandja kohustus on tagada eluruumi lepingutingimustele vastavus VÕS § 276 kohaselt. Üürileandja ei suutnud vannitoa remonti õigeaegselt korraldada. Vannitoa remont sai valmis alles 22.07.2024 ehk rohkem kui kolm kuud pärast probleemi avastamist. Üürileandja ei ole ise ka korterit vaatamas käinud. Kostja teavitas üürileandjat rahulolematusest korteriga alles juunis 2024, sest kostja on tagasihoidlik ega julgenud varem üürileandjale puuduseid ette heita. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 100 eurot kuus (märtsist kuni juunini 2024) ehk kokku 400 eurot.
2(8)
Kostjale tekitasid vannitoa katkised põrandaplaadid tervise- ja ohutusriski. Alates 21.04.2024 pidi kostja taluma vannitoa remonditöid ja muudatusi oma plaanides, sest üürileandja ei suutnud probleeme õigeaegselt lahendada. Koridoris olnud talumatu hais raskendas korterisse sisenemist ning põhjustas kostjale ebamugavust ja stressi. Kõik eeltoodu häiris kostjat ning rikkus kostja õigust normaalsele elukohale, mistõttu on kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist alates ajast, millal puudus korteris ilmnes, isegi kui ta teavitas üürileandjat puudusest hiljem. VÕS § 275 lg 1 alusel on üürileandja kohustus tagada, et üürnik saab asja kasutada lepingutingimustele vastavalt kogu üüriperioodi ajal. Kui üürileandja eeltoodud kohustust ei täida, siis on üürnikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Puudused, sh tugev hais koridoris ja purunenud põrandaplaadid, esinesid korteris juba märtsis 2024 ning üürileandja oli neist puudustest teadlik või pidi olema teadlik, mistõttu ei saa üürileandja tugineda teavitamise hilinemisele vastavalt VÕS § 278 lg-le 2. VÕS § 276 lg 1 annab üürnikule õiguse nõuda üüri alandamist kogu perioodi eest, mil puudus esines, sõltumata teavitamise ajast. Lisaks tuleneb VÕS § 279-st üürileandja vastutus kahju eest, mis tekkis seetõttu, et üürileandja ei kõrvaldanud puudust mõistliku aja jooksul. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kostja oli koridori ebameeldivatest lõhnadest ja korteri seisukorrast korterisse sissekolimisel teadlik, mistõttu ei saa ta hiljem selle osas etteheiteid teha (VÕS § 277 lg 2). Kostja ei ole hagejat varem haisust teavitanud. Kostja ei ole ka oma nõude kujunemist ning kahju tekkimise asjaolusid välja toonud. Lisaks on kostja kinnitanud, et põrandaplaadid ja nende remonditööd ei ole tema jaoks probleemiks. Samuti ei takistanud need vannitoa sihtotstarbelist kasutamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 436,32 eurot, jättis vastuhagi rahuldamata, menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 140 eurot ning riigi kasuks täiendava riigilõivu 40 eurot.
5.1.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: - Üürileandja ja kostja vahel sõlmiti 01.03.2024 tähtajatu üürileping XXX asuva eluruumi üürimiseks; - üürileping sõlmiti läbi hageja platvormi; - üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandjale iga kuu üüri 400 eurot ning üürisummale lisandusid ka kõrvalkulud; - 29.06.2024 teavitas kostja üürileandjat, et kolib 30.06.2024 korterist välja ning soovib üürilepingu lõpetada, s.t kostja edastas üürileandjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse; - 30.06.2024 kolis kostja korterist välja; - 22.08.2024 loovutas üürileandja oma üürilepingust tulenevad nõuded hagejale.
5.2.Maakohus viitas üürilepingu ülesütlemise osas VÕS § 196 lg-le 1, § 309 lg-le 1, § 312 lgle 1 ning § 313 lg-le 1 ning märkis, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu üldtingimuste p-i 4.3.3 kohaselt lähtutakse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel seaduses sätestatud korrast ning mõjuval põhjusel võib lepingu üles öelda erakorraliselt VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
3(8)
5.3.Maakohus leidis, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud ning kostja käitumine polnud kooskõlas VÕS § 281 lg 1 p-ga 2. Kui üürnik leiab, et eluruumi puudused takistavad eluruumi normaalset kasutamist, peab ta sellest üürileandjat viivitamata teavitama, et üürileandjal oleks võimalus puudused kõrvaldada. Kostja oli puudustest teadlik juba märtsis 2024, kuid juhtis neile tähelepanu alles 29.06.2024, kui teatas, et soovib välja kolida. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning välistab võimaluse tugineda puudustele erakorralise ülesütlemise alusena (VÕS § 282 lg 3). Vastuoluline on kostja väide katkiste põrandaplaatide ja remonditööde osas. Kostja on remonditööde ja nende tegemise ajaga alati nõustunud ega pole vastuväiteid esitanud. Alles kohtumenetluses on asunud kostja väitma, et remonditööd häirisid teda niivõrd ulatuslikult, et ta ei saanud üüripinda kasutada. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et remonditööd oleksid muutnud eluruumi kasutamise võimatuks või ohtlikuks. Kostja ei ole tõendanud, et vannitoa põrandaplaadid oleksid kujutanud ohtu tema tervisele. Kostja ja üürileandja vahelisest kirjavahetusest nähtub üks pilt vannitoa põrandast, millel on näha, et põrandast puudub väike tükk. Ainuüksi konkreetse pildi alusel ei saa teha järeldust, et vannitoa põrand oli kostja tervisele ohtlik. Kostja kasutas vannituba kogu üüriperioodi vältel. Ebameeldiv lõhn trepikojas ei ole puudus, mis takistaks eluruumi sihtotstarbelist kasutamist. Trepikoda ei ole üüritud asi VÕS § 275 tähenduses ning üürileandja ei vastuta kortermaja üldkasutatavate ruumide lõhna eest, kui puudub tõend, et üürileandja ise selle põhjustas või sai seda kõrvaldada. Kostja pääses korterisse, kasutas eluruumi igapäevaselt ning ei ole esitanud tõendeid, et trepikoja lõhn oleks muutnud eluruumi kasutamise võimatuks või ohtlikuks. Eeltoodust tulenevalt ei esinenud piisavalt mõjuvat põhjust VÕS § 313 lg 1 tähenduses, mis oleks muutnud lepingu jätkamise võimatuks, eriti arvestades, et kostja elas korteris märtsist kuni juunini üürileandjale etteheiteid tegemata.
5.4.Kuna üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud ega kehtiv, ei lõppenud üürileping 30.06.2024. Üürilepingu saab lugeda lõppenuks 04.08.2024, kui korterisse kolis uus üürnik. Eeltoodu vastab poolte tahtele lõpetada leping esimesel võimalusel, järgimata üürilepingu korralise ülesütlemise tähtaega. Kostja väljakolimine 30.06.2024 ei lõpetanud seega üürilepingut ega vabastanud teda üüri maksmise kohustusest. Kostja oli kohustatud tasuma üüri kogu perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni (sh kogu juulikuu eest). Hageja üürinõue 400 eurot ja kõrvalkulude (elektri) nõue 21,32 eurot on seega VÕS § 271 ja § 292 lg 1 alusel põhjendatud. Pooled on lepingus kõrvalkulude kandmises kokku leppinud. Hageja teenustasu nõue 15 eurot on põhjendatud kooskõlas VÕS §-ga 1132 ja §-ga 292. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5.5.Maakohus leidis, et vastuhagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja nõue tugineb väidetavale elukvaliteedi langusele, stressile ja ebamugavusele, mis on oma olemuselt mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 134 lg 1 kohaselt saab mittevaralist kahju lepingurikkumise korral hüvitada üksnes juhul, kui leping oli suunatud mittevaralise huvi kaitsele. Üürileping on varaline leping, mille eesmärk on tagada eluruumi kasutamine, mitte garanteerida stressivaba või esteetiliselt täiuslikku elukeskkonda. Kostja ei
4(8)
ole esitanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub kostja nõudel õiguslik alus. Lisaks on tõendamata ka kostja nõude suurus (TsMS § 230 lg 1). Kostja ei ole selgitanud, kuidas on tema nõudesumma kujunenud, millist kahju see katab või kuidas vähendasid puudused üüritud asja väärtust. Kui käsitada nõuet üüri alandamise nõudena, peab alandamine olema proportsionaalne puuduse ulatusega. Trepikoja lõhn ja osaliselt katkised põrandaplaadid, mis ei takistanud eluruumi kasutamist, ei anna alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
5.6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda ning määras hageja menetluskulude suuruseks 140 eurot (riigilõiv), mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja.
5.7.Kuna kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 40 eurot vähem, mõistis maakohus selle summa kostjalt TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 7 alusel riigi kasuks välja ning märkis, et tulenevalt TsMS § 179 lg-st 9 tuleb kostjal tasuda sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kas täielikult või osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi tervikuna või vähemalt osaliselt. Kui ringkonnakohus leiab, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei lõpetanud lepingut 30.06.2024, palub kostja vähendada väljamõistetavat summat üüritud eluruumi puuduste tõttu ja/või rahuldada vastuhagi üüri alandamise nõudena osaliselt. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
6.1.Maakohus leidis ekslikult, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud ning et üüritud eluruumi puudused ei andnud alust üüri maksmisest keeldumiseks, üüri alandamiseks ega vastuhagi rahuldamiseks.
6.1.1.Maakohus käsitas trepikoja talumatut haisu pelgalt ebameeldiva või esteetilise probleemina ning leidis, et see pole puudus, mis takistaks eluruumi sihtotstarbelist kasutamist. Tunnistajate ütlused kinnitasid, et tegemist oli korterisse pääsu reaalselt takistava, tervist mõjutava ja ohtliku olukorraga. Eluruumi kasutamine ei tähenda üksnes korteris viibimist, vaid ka võimalust korterisse turvaliselt, normaalselt ja inimväärselt siseneda ning sealt väljuda. Haisu tõttu tuli trepikojas hinge kinni hoida ning see viis või võis viia trepist kukkumiseni. Seetõttu oli tegemist puudusega, mis mõjutas otseselt korteri kasutatavust. Maakohus viitas küll, et kostja sõber kinnitas koridori talumatut haisu, kuid ei arvestanud siiski selle tõendi tegelikku tähendust. Üürileandja ei tulnud kohapeale trepikoja haisu kontrollima ega kommenteerinud haisu sisuliselt. Kui üürnik teatab, et koridori ei ole võimalik normaalselt läbida, on üürileandjal mõistlik võimalus ja kohustus olukorda kontrollida, eriti kui väidetav puudus mõjutab korterisse pääsemist ja eluruumi kasutamist.
6.1.2.Pealiskaudne on maakohtu hinnang, et vannitoa põrandal nähtav väike katkine koht ei tõenda terviseohtu. Ka väike terava servaga dekoratiivkivi või põrandaplaadi tükk vannitoa põrandal võib kriimustada, lõigata või vigastada jalga. Kostja ja tunnistajate selgituste
5(8)
kohaselt olid katkised kivid/plaadid ohtlikud ja kriimustasid või võisid kriimustada jalatalda. Tegemist oli puudusega, mis mõjutas vannitoa normaalset ja ohutut kasutamist.
6.1.3.Maakohus leidis küll, et kostja oli remonditööde ja nende ajakavaga nõus, kuid sellest ei saa järeldada, et remont ei seganud elamist või et kostja loobus õigustest. Üürniku mõistlik koostöö remondi võimaldamisel ei tähenda nõustumist sellega, et puudus kestab kuude kaupa ega vähenda üüritud asja kasutusväärtust. Talumiskohustus ei tähenda, et üürnik peab maksma täisüüri eluruumi eest, mille kasutusväärtus on remondi ja ohtliku seisundi tõttu vähenenud. Kui vannitoa normaalne kasutamine oli häiritud, pidi see vähemalt kaasa tooma üüri alandamise.
6.2.Puudusest hilisem teatamine ei tähenda, et puudust ei olnud või et see ei olnud tõsine. Kostja püüdis puudusi mõnda aega taluda, sest ei soovinud konflikti. Kostja ei ole neid puuduseid hiljem välja mõelnud. Haisu ja vannitoa ohtlikkust kinnitasid tunnistajad ning remondi venimine oli objektiivselt tuvastatav. Kui puudus muutus talumatuks ja lepingu jätkamist ei saanud enam mõistlikult eeldada, teatas kostja sellest ning lahkus. Maakohus oleks pidanud hindama, kas konkreetsete asjaolude kogumis oli lepingu jätkamise nõudmine kostjalt õiglane ja mõistlik.
6.3.Isegi kui puudused ei õigustanud üürilepingu kohest lõpetamist 30.06.2024, pidanuks maakohus hindama, kas puudused andsid aluse üüri alandamiseks. Kostja vastuhagi oli sisuliselt esitatud puuduliku elamispinna tõttu. Maakohus käsitles seda peamiselt mittevaralise kahju nõudena, kuid jättis piisavalt hindamata, et kostja nõue oli sisult seotud üüritud asja kasutusväärtuse vähenemisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 436,32 eurot ning vastuhagi hinnaks 400 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
9.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa
6(8)
ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et siinsel juhul ei esinenud mõjuvat põhjust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 30.06.2024 (VÕS § 313 ja § 314 lg 1 tähenduses). Olukorras, kus kostja teadis apellatsioonkaebuses viidatud puudustest juba märtsis 2024, pidi ta VÕS § 282 lg 1 järgi teavitama neist üürileandjat viivitamata. Kuna kostja seda ei teinud, kaotas ta VÕS § 282 lg 3 alusel õiguse tugineda puudustele üürilepingu erakorralise ülesütlemise alusena ilma üürileandjale puuduste kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata. Samal põhjusel ei anna ka apellatsioonkaebuses esitatud üüri alandamise väited alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta. Kostja ei teavitanud üürileandjat väidetavatest puudustest viivitamata ega andnud talle mõistlikku võimalust puudusi kõrvaldada. Lisaks ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et väidetavad puudused vähendasid üüritud asja kasutusväärtust sellises ulatuses, mis annaks aluse maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus ei kohaldanud seega materiaalõigust selgelt ebaõigesti ega hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
11.Kuna hagi rahuldati ja vastuhagi jäi rahuldamata, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Seoses apellatsioonkaebust menetlusse võtmisest keeldumisega ei vaata ringkonnakohus läbi ka kostja menetlusabi taotlust.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
7(8)
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.