Aktiva Finance Group OÜ hagi V.X võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 765,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: V.X (ik XXX;
XXX-)
vastu
elukoht:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V.X vastu osaliselt.
2.Mõista V.X Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja väikelaenu lepingust nr L89006971206 tulenev 23.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 4832,98 eurot, intressivõlgnevus 544,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 541,88 eurot, kokku 5919,81 eurot.
3.Mõista V.X Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt 4832,98 eurot alates 24.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Mõista V.X Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad väikelaenu lepingust nr L89006971206 tulenevad ümberarvestatud osamaksed hageja alternatiivses nõudes märgitud ulatuses alates 15.09.2026 maksest järgmise maksegraafiku järgi: Maksetähtpäev
5.Mõista V.X Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse põhiosalt alates vastava osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.X vastu põhivõlgnevuse 4188,27 euro, haldustasu 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3199,86 euro, sissenõudekulude 50 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas suuremas ulatuses kui resolutsiooni punktis 4 märgitud.
7.Jätta menetluskuludest 67,96% ulatuses V.X Finance Group OÜ kanda.
kanda ja 32,04% ulatuses Aktiva
8.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1150 eurot, millest 910 eurot moodustab riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu, ning mõista V.X Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 781,54 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on V.X kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi 2 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.10.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.X (kostja) vastu põhivõlgnevuse 9021,25 eurot, intressi 508,90 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3741,74 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras 15,9%. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2.Kohus jättis 17.06.2026 hagi käiguta põhjusel, et hagiavalduses ei olnud piisavalt selgelt ja konkreetsete asjaoludega välja toodud ega tõenditega seostatud, milliste andmete põhjal krediidiandja enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist kostja krediidivõimelisust hindas ning kuidas jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus selgitas, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul peab kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, sealhulgas tarbijakrediidi imperatiivsete normide ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal tuli seetõttu esitada konkreetne, kogutud andmete ja tõenditega seostatud analüüs kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, olemasolevate kohustuste, majapidamiskulude ja varasema maksekäitumise kohta ning selgitada, kas ja millisel alusel kontrolliti kostja maksevõimet, muu hulgas pangakonto väljavõtte põhjal. Lisaks palus kohus hagejal esitada nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, et oleks võimalik hinnata nõude ulatust VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel.
3.Hageja esitas 08.07.2026 kohtule vastuse hagi käiguta jätmise määrusele. Hageja leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud, ning jäi selles osas varem esitatud selgituste juurde. Samas esitas hageja kohtu nõudel alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja selgitas, et lepingu nr L89006971206 alusel on kostja tasunud 2422,87 eurot, mistõttu on ümberarvestuse järgi tasutud 15.12.2021 kuni 15.10.2023 osamaksed täielikult ja 15.11.2023 osamakse osaliselt ning kostja on võlas alates 15.11.2023 osamaksest. Alternatiivselt palus hageja rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ja mõista välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 15.11.2023 kuni 15.06.2026 summas 5016,67 eurot, millest põhiosa on 4483,84 eurot ja intress 532,83 eurot, samuti viivis tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressiosamaksed ning nende põhiosa osamaksete viivise alates iga osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja põhjendas tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete väljamõistmist sellega, et kostja ei ole lepingut pikemat aega täitnud, kostja viimane makse toimus 14.10.2022 ning menetlusökonoomia huvides on mõistlik lahendada juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed samas tsiviilasjas.
4.Kohus võttis 08.07.2026 menetlusse Aktiva Finance Group OÜ hagi kostja vastu põhivõlgnevus 9021,25 eurot, intress 508,90 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3741,17 eurot ning täiendavate viiviste väljamõistmiseks. 3 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533
5.Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 30.07.2026 kättetoimetamisega X. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.08.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance esialgse võlausaldajana ja kostja V.X 14.11.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006971206, mille alusel anti kostjale laenu 10 000 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 17,89% aastas, intressimäär 15,9% aastas, krediidi tagastamise lõpptähtpäev 15.11.2027, osamaksete arv 72 ning igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku järgi perioodil 15.12.2021 kuni 15.11.2027 (dtl 13-19). Kostja tasus laenuandjale põhiosa katteks 978,75 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning kui tasumata olid kolm järjestikust osamakset tähtpäevadega 15.11.2022, 15.12.2022 ja 15.01.2023, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 02.02.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 28). Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 22.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 29). AS Inbank Finance loovutas 27.02.2023 kostja vastu lepingu alusel tekkinud nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 30). Hageja väitel saadeti teatis nõude loovutamise kohta kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. Pärast lepingu ülesütlemist saatis hageja kostjale maksemeeldetuletusi (dtl 37-41), mille eest nõuab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Esimene tasuline kiri saadeti 08.03.2023, teine tasuline kiri 23.03.2023 ja kolmas tasuline kiri 30.03.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
9.TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohus järeldused rajab, ning seadused, mida kohus kohaldab. Esitatud kirjalike tõendite põhjal tuvastab kohus järgmised asjaolud.
10.Esitatud tõenditest nähtub, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.11.2021 väikelaenu lepingu nr L89006971206. Lepingu järgi oli laenu sihtotstarve tarbimiskulutuste finantseerimine, laenusumma 10 000 eurot, intressimäär 15,90% aastas, krediidi kulukuse määr 17,89% aastas, osamakse suurus 220,17 eurot, osamaksete arv 72, esimese osamakse tähtpäev 15.12.2021 ja viimase osamakse tähtpäev 15.11.2027. Lepingu järgi pidi kostja tasuma ka igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot (dtl 13). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma igakuised osamaksed iga kuu 15. kuupäeval. Maksegraafiku järgi sisaldas iga 220,17 euro suurune osamakse põhiosa, intressi ja 2,50 euro suurust haldustasu. Maksegraafiku kohaselt oli 15.11.2022 osamakse põhiosa 94,15 eurot ja intress 123,52 eurot, 15.12.2022 osamakse põhiosa 99,39 eurot ja intress 118,28 eurot ning 15.01.2023 osamakse põhiosa 96,80 eurot ja intress 120,87 eurot (dtl 14-15).
11.Inbank Finance AS teatas kostjale 02.02.2023 lepingu nr L89006971206 täitmata jätmisest ning märkis kostja võlgnevuseks 675,87 eurot. Hoiatuses on võlgnevuse koosseisuna märgitud kolm täielikult või osaliselt tasumata osamakset, tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 290,34 eurot, tähtajaks tasumata intressid 362,67 eurot, lepingu haldamisega seotud 4 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 muu kulu 7,50 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud 15,36 eurot. Hoiatuses anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 16.02.2023 ning märgiti, et samal tähtajal oodatakse kostjat läbirääkimistele makseprobleemide lahendamiseks (dtl 28).
12.Inbank Finance AS ütles lepingu ülesse 22.02.2023. Ülesütlemise teatises märgiti kostja võlgnevuseks ülesütlemise teatise koostamise seisuga 908,04 eurot, sh neli täielikult või osaliselt tasumata osamakset, tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 388,47 eurot, tähtajaks tasumata intressid 482,21 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 10 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud 27,36 eurot. Teatises märgiti ka, et lepingu lõppemisega muutuvad lisaks eeltoodud võlgnevusele sissenõutavaks tulevikus maksegraafikus ettenähtud krediidisumma tagastamise maksed 8632,78 eurot ning võlgnevuste meeldetuletuste tasud (dtl 29).
13.AS Inbank Finance loovutas 27.02.2023 laenulepingust nr L89006971206 tuleneva nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatises on kostja aadressina märgitud sama aadress, mis sisaldub lepingus ja hagiavalduses, s.o XXX-i (dtl 30).
14.Esitatud meeldetuletustest nähtub, et Julianus Inkasso OÜ on saatnud kostjale e-posti aadressile XXX 08.03.2023 võlateate, milles märgiti, et kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud ostulepingust tulenev võlg on seisuga 27.02.2023 loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 37-40). Lisaks on hageja saatnud kostjale samale e-posti aadressile korduva meeldetuletuse 23.03.2023 (dtl 41-44) ja 30.03.2023 (dtl 45-47).
15.Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.11.2021 laenulepingu, mille järgi kohustus AS Inbank Finance andma kostjale 10 000 eurot laenu ja kostja kohustus saadud laenu tagastama koos intressi ja lepingus ettenähtud kuludega maksegraafiku alusel. Selline kokkulepe vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-s 1 sätestatud laenulepingu tunnustele, kuna üks pool andis teisele poolele rahasumma ja teine pool kohustus sama rahasumma tagasi maksma. Kuna krediit anti kostjale kui füüsilisele isikule tarbimiskulutuste finantseerimiseks ning krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, on tegemist ühtlasi VÕS § 402 jj tähenduses tarbijakrediidilepinguga. Seega tuvastab kohus, et AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmiti 14.11.2021 tarbijakrediidileping.
16.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõudega ja kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud, peab kohus siiski omal algatusel kontrollima, kas leping vastab tarbijakrediidi imperatiivsetele nõuetele, sh kas krediidi kulukuse määr (KKM) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri ning kas krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevad kohustused. KKM kontrolliks tuleb hinnata lepingute kõiki krediidi kogukulu osiseid VÕS § 406 ja § 4061 tähenduses.
17.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määra arvutamise korra järgi väljendab määr tarbija kasutusse võetud krediidi ajatatud kogusumma ning tagasimaksete ja krediidiga seotud kulude nüüdisväärtuste võrdust ning arvutus põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud tähtaja lõpuni ja pooled täidavad oma kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
18.Krediidi kulukuse määra kontrollimisel lähtub kohus VÕS §-dest 406 ja 406 1. Krediidi kogukuluna tuleb arvestada kõik tarbijale teadaolevad krediidiga seotud kulud, mida tarbija pidi krediidilepingu alusel kandma. Lepingu nr L89006971206 (dtl 13) ja tarbijakrediidi standardteabelehe järgi (dtl 18-19) oli krediidi kulukuse määr 17,89% aastas. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse 5 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68%. Sellest tulenevalt oli VÕS § 406 2 lg 1 kohane ülempiir 56,04% aastas. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 17,89%, ei ületa see seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus järeldab eeltoodust, et lepingu krediidi kulukuse määr vastab VÕS § 4062 lg 1 nõuetele ning puudub alus lugeda leping krediidi kulukuse määra tõttu tühiseks. Seetõttu ei kohaldu käesolevas asjas VÕS § 4062 lg-s 3 sätestatud tagajärjed.
19.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja kohustus on hinnata tarbija krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks tarbija sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“ (RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). Riigikohus on ka selgitanud, et krediidiandja peab tõendama, milliseid samme ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
20.Hageja on seisukohal, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning et kostja krediidivõimelisust hinnati enne lepingu sõlmimist. Kohus hagejaga ei nõustu. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab seejuures hindama tarbija võimet täita lepingust tulenevaid kohustusi jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Krediidivõimelisuse hindamine ei või piirduda üksikute näitajate formaalse tuvastamisega, vaid kogutud andmetest peab nähtuma kontrollitav järeldus tarbija tegeliku ja jätkusuutliku tagasimaksevõime kohta.
21.Esitatud krediiditaotlusest nähtub, et kostja märkis veebitaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1550 eurot ja igakuisteks kohustusteks 250 eurot. Ülalpeetavate arvu, tööandjat ega laenu eesmärki taotluses märgitud ei ole. Taotluse järgi taotles kostja 10 000 euro suurust laenu 72 kuuks (dtl 31). Hageja esitatud selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametile tehtud päringuga. Päringu tulemusena tuvastati kostja kontrollitud keskmiseks kuusissetulekuks 1572,74 eurot ning sissetulekut kontrolliti 12 kuu andmete põhjal (dtl 33). Seega on tõendatud, et krediidiandja ei tuginenud sissetuleku osas üksnes kostja enda avaldatud andmetele, vaid kontrollis sissetuleku suurust sõltumatu andmeallika kaudu. Seevastu ei ole hageja tõendanud kostja varaliste kohustuste piisavat kontrollimist. Krediidiandja võttis kohustuste suurusena arvesse üksnes kostja veebitaotluses märgitud 250 eurot. Esitatud dokumentidest ei nähtu, millistest kohustustest see summa koosnes, kelle ees olid kohustused tekkinud, millised olid nende põhiosa- ja intressimaksed ega millise tähtajani tuli neid tasuda. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja enda avaldatud kohustuste suurust kontrollinud pangakonto väljavõtte, krediidiregistri või muu usaldusväärse andmeallika alusel. Hageja selgituse kohaselt eeldas krediidiandja, et tarbija esitab oma finantsseisundi kohta täpsed ja tõesed andmed. Tarbija kohustus esitada õigeid andmeid ei vabasta aga krediidiandjat VÕS § 403 4 lg-test 1–6 ja KAVS §-dest 49–50 6 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 tulenevast kohustusest teha mõistlikke pingutusi tarbija esitatud oluliste andmete kontrollimiseks. Eriti ei ole piisav lähtuda üksnes tarbija enda märgitud kohustuste kogusummast olukorras, kus tarbijale antakse 10 000 eurot krediiti 72 kuuks. Krediidiandja peab suutma näidata, millised olemasolevad kohustused ta tuvastas ja kuidas hindas nende mõju tarbija võimele uut krediidikohustust täita.
22.Hageja ei ole esitanud kostja pangakonto väljavõtet ega tõendit selle kohta, et krediidiandja oleks kostjalt pangakonto väljavõtet küsinud. Pangakonto väljavõtte puudumine ei tähenda iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, kui muu kogutud teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Käesolevas asjas ei ole hageja aga tõendanud, et krediidiandja käsutuses oli muu teave, mille alusel oli võimalik kontrollida kostja kõiki olulisi finantskohustusi, regulaarseid väljaminekuid ja tegelikku vaba maksevõimet. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, millises suuruses arvestas krediidiandja kostja tavapäraseid majapidamisja elamiskulusid. Hageja on üldiselt märkinud, et krediidiotsuse tegemisel arvestati statistikapõhise elatusmiinimumiga, kuid ei ole esitanud selle suurust, kasutatud metoodikat ega krediidiotsuse arvutust. Taotluses puuduvad andmed kostja ülalpeetavate kohta. Seetõttu ei ole kontrollitav, kas krediidiandja selgitas välja kostja leibkonna koosseisu ja temast majanduslikult sõltuvad isikud ning kuidas arvestas nende asjaolude mõju kostja tegelikule vabale sissetulekule.
23.Kostja kontrollitud kuusissetulekust 1572,74 eurot oleks pärast taotluses märgitud olemasolevate kohustuste 250 euro ja uue laenu osamakse 220,17 euro mahaarvamist jäänud 1102,57 eurot. See aritmeetiline vahe ei tõenda siiski iseenesest kostja krediidivõimelisust. Esitatud tõenditest ei nähtu, millised majapidamiskulud sellest summast maha arvati, kas arvestati ülalpeetavate kulusid, kas kostjal oli muid finantskohustusi ning kui suur summa jäi pärast kõigi vajalike kulude ja kohustuste arvestamist tegelikult vabaks. Ka hageja selgituses esitatud üldine põhimõte, et sissetulekud peavad olema kohustustest suuremad, ei vasta iseenesest krediidivõimelisuse sisulise hindamise kriteeriumitele.
24.Hageja on märkinud, et krediidiandja tegi päringuid Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse ning et krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Hageja ei ole siiski esitanud lepingu sõlmimise aja seisuga koostatud registrivastuseid ega nende tulemusi kajastavat kontrollitavat krediidiotsust. Kohtule esitatud Taust.ee väljavõte kajastab olukorda 02.10.2025, mitte 14.11.2021, ning sellest ei saa tuvastada, millised andmed olid krediidiandjale lepingu sõlmimise ajal teada (dtl 32). Lisaks ei tõenda aktiivse maksehäire puudumine iseenesest, et tarbijal puudusid muud finantskohustused või et ta oli võimeline uut laenu jooksvast sissetulekust tagasi maksma.
25.Krediidiandja selgituse järgi oli laenutaotluse otsus automaatselt positiivne (dtl 33). Automaatse otsustusprotsessi kasutamine ei ole iseenesest keelatud, kuid ka sellisel juhul peab hageja tõendama, milliseid andmeid otsustusmudel kasutas, kuidas neid andmeid kogumis hinnati ja millise kontrollitava arvutuse alusel järeldati, et tarbija suudab krediidi kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Käesolevas asjas ei ole esitatud krediidiotsust, riskihinnangut, otsustusmudeli väljundit ega muud dokumenti, millest nähtuks kostja sissetulekute, kohustuste, elamiskulude ja uue osamakse sisuline koosmõju.
26.Kohus nõustub hagejaga, et kostja hilisem makseraskus ei tõenda iseenesest krediidiandja kohustuste rikkumist. Samuti ei saa krediidiandjalt nõuda tarbija tulevase maksevõime tagamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tuleb siiski hinnata enne lepingu sõlmimist kogutud teabe ja selle analüüsi põhjal. Asjaolu, et kostja tegi pärast lepingu sõlmimist mõnda aega tagasimakseid, ei saa tagasiulatuvalt asendada lepingu sõlmimisele eelnevat nõuetekohast krediidivõimelisuse hindamist.
27.Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et krediidiandja kontrollis küll kostja regulaarse sissetuleku suurust 12 kuu Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ning hageja väitel ka 7 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 maksehäirete puudumist, kuid ei ole tõendatud kostja olemasolevate kohustuste, majapidamiskulude, ülalpeetavate ja tegeliku vaba maksevõime piisav väljaselgitamine ega kontrollitav analüüs. Krediidiandja piirdus kohustuste osas kostja enda märgitud kogusummaga ning hageja ei ole näidanud, milliste arvutuste alusel jõuti järeldusele, et kostja suudab tasuda 72 kuu vältel igakuist 220,17 euro suurust osamakset. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja võis VÕS § 4034 lg 6 tähenduses kogutud andmete analüüsi tulemusena põhjendatult veenduda kostja krediidivõimelisuses.
28.Kohus järeldab, et krediidiandja ei järginud tarbijakrediidilepingu nr L89006971206 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kohaldada VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud tagajärge: lepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem lepingus kokku lepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Lepingu ülesütlemise õigust ja nõude sissenõutavust tuleb järgnevalt hinnata VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud maksekohustuste järgi.
29.Hageja on esitanud alternatiivsed ümberarvestused juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (dtl 63-64). Kuna kohus kohaldab VÕS § 4034 lg 7, tuleb põhivõla ja intressi suuruse määramisel lähtuda hageja esitatud ümberarvestustest, niivõrd kui need on kontrollitavad ja seadusega kooskõlas. Samal ajal tuleb eristada kolme küsimust: esiteks, kas lepingu ülesütlemine muutis kogu ümberarvestatud kohustuse korraga sissenõutavaks; teiseks, milline on iga lepingu ümberarvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi jääk; ning kolmandaks, millises ulatuses on need nõuded kohtuotsuse tegemise ajaks juba sissenõutavad või saab neid välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuetena TsMS § 369 alusel.
30.VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega ei sõltu juba sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmise nõue üksnes sellest, kas krediidiandjal oli õigus kogu leping üles öelda ja kogu jääk korraga sissenõutavaks muuta. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita tähtpäeval, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et leping oleks VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud kohustuste järgi kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda kõigi tulevikus maksegraafiku kohaselt tasumisele kuuluvate ümberarvestatud osamaksete kohest tasumist üksnes ülesütlemise alusel. Hageja nõue saab olla põhjendatud selles ulatuses, milles ümberarvestatud põhiosa ja seadusjärgne intress olid hagi esitamise, hagi täiendamise või kohtuotsuse tegemise ajaks maksegraafiku või lepingu olemuse järgi sissenõutavaks muutunud. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete puhul saab kohus hinnata TsMS § 369 kohaldamise eeldusi.
31.Hageja esitatud alternatiivse ümberarvestuse kohaselt on kostja lepingu nr L89006971206 alusel tasunud kokku 2422,87 eurot. Ümberarvestuse järgi katavad tehtud maksed 15.12.2021 kuni 15.10.2023 maksetähtpäevaga osamaksed täies ulatuses ning 15.11.2023 maksetähtpäevaga osamakse osaliselt. Seega on kostja võlgnevus ümberarvestatud graafiku järgi tekkinud alates 15.11.2023 osamaksest. Hageja on alternatiivselt palunud mõista kostjalt välja 15.11.2023 kuni 15.06.2026 sissenõutavaks muutunud põhiosa- ja intressiosamaksed kokku 5016,67 eurot, millest põhiosa on 4483,84 eurot ja intress 532,83 eurot. Esitatud ümberarvestusest nähtub, et nimetatud summa kujuneb 15.11.2023 osaliselt tasumata jäänud osamaksest ning sellele järgnenud kuni 15.06.2026 maksetähtpäevaga osamaksetest. Kohus peab hageja ümberarvestust selles osas kontrollitavaks ja VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjega kooskõlas olevaks ning loeb hageja põhiosa 4483,84 eurot ja intressi 532,83 eurot nõude selles ulatuses põhjendatuks.
32.Lisaks palub hageja TsMS § 369 alusel välja mõista pärast 15.06.2026 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressiosamaksed. Ümberarvestuse kohaselt kuulusid pärast 15.06.2026 tasumisele muu hulgas 15.07.2026 põhiosa 174,10 eurot ja intress 5,89 8 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 eurot ning 15.08.2026 põhiosa 175,04 eurot ja intress 6,23 eurot. Kuna nende kahe osamakse maksetähtpäev oli kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, ei käsita kohus neid enam tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena, vaid loeb need sissenõutavaks muutunud põhiosa- ja intressinõude hulka. Seetõttu on 23.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa kokku 4832,98 eurot ja intress 544,95 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuvateks osamakseteks jäävad alates 15.09.2026 maksetähtpäevaga osamaksed: 15.09.2026 põhiosa 177,43 eurot ja intress 5,88 eurot, 15.10.2026 põhiosa 181,08 eurot ja intress 5,52 eurot, 15.11.2026 põhiosa 182,34 eurot ja intress 5,16 eurot, 15.12.2026 põhiosa 185,90 eurot ja intress 4,80 eurot ning 15.01.2027 kuni 15.11.2027 üksnes põhiosa osamaksed vastavalt ümberarvestatud graafikule. Kohus lähtub tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas hageja enda esitatud alternatiivsest nõudest ega saa TsMS § 439 järgi mõista välja rohkem, kui hageja on nõudnud. Kuna kostja ei ole pärast 15.11.2023 osamakset kohustusi täitnud ega hagile vastanud, on alust arvata, et kostja ei täida ka tulevikus sama lepingust tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt. Menetlusökonoomia huvides on seetõttu põhjendatud mõista TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad ümberarvestatud põhiosa- ja intressiosamaksed nende maksetähtpäevadel, samuti viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete tasumisega viivitamise korral alates iga osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhiosa osamakse tasumiseni.
33.Nõude loovutamise kohta nähtub 27.02.2023 koostatud teatisest, et AS Inbank Finance loovutas Aktiva Finance Group OÜ-le laenulepingust nr L89006971206 tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 30). Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud ka 08.03.2023 saadetud võlateatises (dtl 37). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõude loovutada teisele isikule, kui nõude loovutamine ei ole seadusest, lepingust või nõude olemusest tulenevalt välistatud. Esitatud lepingust ega muudest tõenditest ei nähtu asjaolu, mis välistaks rahalise nõude loovutamise. Võlgniku nõusolek ei ole nõude loovutamiseks vajalik. Seega on tõendatud, et Aktiva Finance Group OÜ omandas AS-lt Inbank Finance kostja vastu laenulepingust nr L89006971206 tuleneva rahalise nõude ulatuses, milles see oli loovutamise ajal olemas ja kehtiv ning milles nõue on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohaldamist seadusega kooskõlas.
34.Hageja nõuab kostjalt lepingu haldustasu 10 eurot ja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Kumbki nõue ei ole põhjendatud. Haldustasu nõude rahuldamata jätmine tuleneb otseselt VÕS § 4034 lg-st 7. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem lepingus kokku lepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Lepingu haldustasu on krediidilepingust tulenev muu tasu selle sätte tähenduses. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kohaldab VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi, tuleb hageja 10 euro suurune haldustasu nõue jätta rahuldamata.
35.Sissenõudmiskulude nõude osas tugineb hageja 08.03.2023, 23.03.2023 ja 30.03.2023 saadetud võlateadetele ja meeldetuletustele. Sissenõudmiskulude hüvitamise eeldus on, et kulu on tehtud sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse sissenõudmiseks ning see oli võla sissenõudmiseks vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas tuleb aga kostja maksekohustused ümber arvestada VÕS § 4034 lg 7 alusel. Hageja enda esitatud ümberarvestuse järgi katsid kostja tehtud maksed osamaksed kuni 15.10.2023 täielikult ning kostja jäi osaliselt võlgnevusse alles 15.11.2023 maksetähtpäevaga osamaksest. Seega ei olnud kostjal 08.03.2023, 23.03.2023 ega 30.03.2023 saadetud kirjade ajal ümberarvestatud maksegraafiku järgi sissenõutavat võlgnevust. Nimetatud kirjad saadeti algse arvestuse alusel, mida kohus pärast VÕS § 4034 lg 7 kohaldamist nõude põhjendatuse alusena ei arvesta. Sellises olukorras ei saa kirjade saatmist pidada vajalikuks tegeliku, seaduse järgi sissenõutava võla sissenõudmiseks. Seetõttu tuleb hageja 50 euro suurune sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata. 9 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533
36.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kohus kohaldab VÕS § 4034 lg 7, ei saa hageja nõuda viivist algse lepingujärgse intressimäära ega algse põhivõla alusel. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimääraga võrdset viivisemäära saab kohaldada juhul, kui tarbijakrediidileping ja selles sisalduv intressikokkulepe on kehtivad. Seega saab viivist nõuda üksnes ümberarvestatud põhivõlalt ja üksnes ajast, mil vastav ümberarvestatud põhiosa kohustus oli sissenõutavaks muutunud ning jäi täitmata. Seetõttu ei saa aluseks võtta hageja algset viiviseraportit, mis arvestas viivist perioodist 23.02.2023 kuni 02.10.2025 algselt põhivõlgnevuselt 9021,25 eurot (dtl 48).
37.Hageja alternatiivse nõude järgi arvestab kohus viivist iga ümberarvestatud põhiosa osamakse kaupa alates vastava osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 23.08.2026 k.a. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast, mis oli 16.12.2023–31.12.2023 12% aastas, 01.01.2024– 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024–31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025–30.06.2025 11,15% aastas, 01.07.2025–30.06.2026 10,15% aastas ja 01.07.2026–23.08.2026 10,4% aastas. Kuna ümberarvestuse järgi jäi kostja esimest korda osaliselt võlgnevusse 15.11.2023 maksetähtpäevaga põhiosa osamaksest, tuleb viivist arvestada alates 16.11.2023 tasumata ümberarvestatud põhiosa maksetelt. Ümberarvestatud põhiosa maksete kaupa kujuneb viivis kuni 23.08.2026 järgmiselt: Maksetähtpäev
Tasumata põhiosa
Viivise algus
Viivis kuni 23.08.2026
15.11.2023
109,12 eurot
16.11.2023
33,94 eurot
15.12.2023
116,14 eurot
16.12.2023
34,98 eurot
15.01.2024
114,34 eurot
16.01.2024
32,46 eurot
15.02.2024
115,91 eurot
16.02.2024
31,36 eurot
15.03.2024
123,96 eurot
16.03.2024
32,00 eurot
15.04.2024
119,19 eurot
16.04.2024
29,30 eurot
15.05.2024
123,95 eurot
16.05.2024
29,14 eurot
15.06.2024
122,52 eurot
16.06.2024
27,68 eurot
15.07.2024
127,22 eurot
16.07.2024
27,10 eurot
15.08.2024
125,94 eurot
16.08.2024
25,07 eurot
15.09.2024
127,67 eurot
16.09.2024
23,87 eurot
15.10.2024
132,26 eurot
16.10.2024
23,21 eurot
15.11.2024
131,23 eurot
16.11.2024
21,04 eurot
15.12.2024
135,75 eurot
16.12.2024
20,06 eurot
15.01.2025
134,88 eurot
16.01.2025
17,72 eurot
15.02.2025
136,73 eurot
16.02.2025
16,47 eurot
15.03.2025
146,25 eurot
16.03.2025
16,47 eurot
15.04.2025
140,60 eurot
16.04.2025
14,62 eurot
15.05.2025
144,95 eurot
16.05.2025
13,88 eurot
15.06.2025
144,51 eurot
16.06.2025
12,63 eurot 10 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 15.07.2025
148,79 eurot
16.07.2025
11,60 eurot
15.08.2025
148,53 eurot
16.08.2025
10,34 eurot
15.09.2025
150,56 eurot
16.09.2025
9,19 eurot
15.10.2025
154,72 eurot
16.10.2025
8,19 eurot
15.11.2025
154,74 eurot
16.11.2025
6,90 eurot
15.12.2025
158,82 eurot
16.12.2025
5,77 eurot
15.01.2026
159,03 eurot
16.01.2026
4,43 eurot
15.02.2026
161,21 eurot
16.02.2026
3,33 eurot
15.03.2026
168,67 eurot
16.03.2026
2,42 eurot
15.04.2026
165,73 eurot
16.04.2026
1,50 eurot
15.05.2026
169,60 eurot
16.05.2026
0,64 eurot
15.06.2026
170,32 eurot
16.06.2026
0,32 eurot
15.07.2026
174,10 eurot
16.07.2026
1,79 eurot
15.08.2026 175,04 eurot 16.08.2026 0,38 eurot Eeltoodud arvestuse järgi on kostjalt 23.08.2026 seisuga väljamõistetav seadusjärgne viivis ümberarvestatud põhiosa osamaksetelt kokku 541,88 eurot. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada nimetatud ulatuses. Ülejäänud osas, milles hageja nõuab viivist algse põhivõla või lepingujärgse viivisemäära alusel, tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Alates 24.08.2026 tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivis tasumata ümberarvestatud põhiosa osamaksetelt kuni nende tasumiseni. Menetluskulud
38.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude jaotuse määramisel võtab kohus aluseks kogu hagi rahalise ulatuse, võrreldes hageja esitatud rahalisi nõudeid ja kohtu poolt põhjendatuks loetud rahalisi nõudeid. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlgnevust 9021,25 eurot, intressi 508,90 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 3741,74 eurot, s.o kokku 13 331,89 eurot. Lisaks tuleb menetluskulude jaotuses arvestada hageja alternatiivse nõude alusel rahuldatud tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid, sest need mõistetakse samuti kohtuotsusega välja. Kohus rahuldab hagi 23.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 4832,98 euro, intressi 544,95 euro ja viivise 541,88 euro ulatuses, s.o kokku 5919,81 euro ulatuses, ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas kokku 3140,15 euro ulatuses. Seega on hagi rahuldatud kogusumma 9059,96 eurot. Kohus ei ole menetluskuluse jaotuse arvestamisel arvesse võtnud hagi esitamisel tsiviilasja hinna sisse arvestatud edasiulatuvat viivist ega kohtuotsusega väljamõistetud edasiulatuvat viivist. Hagi rahuldamise ulatus on seega 67,96% ja rahuldamata jääb 32,04%.
39.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu 338 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 tähenduses.
40.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei hüvitata lepingulise esindaja tasu automaatselt arve või kulunimekirja järgi, vaid kohus peab hindama töö vajalikkust, asja keerukust, menetluse mahtu, nõude suurust, vaidluse laadi ning seda, kas nõutav ajakulu ja tunnitasu on konkreetse asja asjaolusid arvestades mõistlik. Käesolevas 11 (12)
Tsiviilasi nr 2-25-16533 asjas oli tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, mille lahendamisel tuli kontrollida krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi, ümberarvestatud nõude suurust, sissenõudmiskulude põhjendatust, viivise ümberarvestust ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmise eeldusi. Seetõttu ei saa asja pidada täiesti lihtsaks võlanõudeks, kuigi menetlus toimus kirjalikult ja kostja hagile ei vastanud.
41.Kohus peab põhjendatud märgitud ajakulu 2 tundi ja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline tunnitasu on käesoleva asja mahtu, õiguslikku keerukust, tarbijakrediidivaidluse eripära ja kirjaliku menetluse iseloomu arvestades mõistlik ega pane kostjale ebaproportsionaalset menetluskulude kandmise kohustust. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 240 eurot (2 tundi × 120 eurot). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 1150 eurot, millest 910 eurot moodustab riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Kuna hagi rahuldatakse 67,96% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 67,96% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, s.o 781,54 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
42.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.