Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Külli Puusep 14. september 2026, Tartu kohtumaja 2-26-111397 AS ÜHISTEENUSED hagi I.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja I.K (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja AS ÜHISTEENUSED taotlus hagiavaldusest loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-26-111397 menetlus.
2.Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud I.K kanda osas, milles need olid põhjendatud ja vajalikud 30 euro suuruse põhinõude sissenõudmiseks kuni kostja poolt nõude rahuldamiseni 19. juunil 2026. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Mõista I.K-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud kokku 85 eurot, millest 65 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest tasutud lepingulise esindaja kulu. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED taotlus mõista I.K-lt välja 338 eurot hagiavalduse esitamise tõttu tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks.
5.Tagastada AS-le ÜHISTEENUSED hagimenetluses tasutud 35 euro suurusest riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 17 eurot 50 eurot. Jätta ülejäänud 17 eurot 50 senti hagimenetluses tasutud riigilõivust hageja enda kanda.
6.Riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 719139644 ja selgitusega „Tsiviilasi nr 226-111397“.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
2-26-111397 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi I.K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hageja esitas 15. mail 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu. Kohus tegi 19. mail 2026 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati talle kättetoimetamisportaali kaudu kätte 11. juunil 2026. Võlgnik esitas samal päeval nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis asja 22. juunil 2026 hagimenetluse jätkamiseks üle Tartu Maakohtule.
3.Tartu Maakohus kohustas 25. juunil 2026 hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse
23.juulil 2026 ning kohus võttis hagi 28. augustil 2026 menetlusse.
4.Kostja esitas 30. augustil 2026 hagile vastuse, milles märkis muu hulgas, et on hagis nõutud 30 euro suuruse põhinõude tasunud 19. juunil 2026.
5.Hageja esitas 10. septembril 2026 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja on kinnitanud, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab sellisel juhul hageja menetluskulud kostja. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult ning kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (RKTKm 10.06.2020, 218-17703/88, p 11.2).
8.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15. mail 2026. Kostja tasus 30 euro suuruse leppetrahvi 19. juunil 2026. Seega oli hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 30 euro suurune põhinõue tasumata ning kostja rahuldas selle nõude alles pärast kohtumenetluse alustamist. Kohus leiab seetõttu, et hagejal oli 15. mail 2026 alus pöörduda 30 euro suuruse tasumata põhinõude sissenõudmiseks kohtusse. See, et kostja ei olnud hageja varasemaid nõudekirju enda väitel kätte saanud või nendest teadlik, ei anna iseenesest alust jätta hageja kohtusse pöördumisest tekkinud kulusid hageja enda kanda. Kostja täitis 30 euro suuruse kohustuse alles pärast seda, kui talle oli maksekäsu kiirmenetluses makseettepanek kätte toimetatud. Seetõttu peab kostja TsMS § 168 lg 5 alusel kandma need hageja menetluskulud, mis olid põhjustatud kostja 30 euro suuruse kohustuse täitmata jätmisest kuni selle kohustuse täitmiseni 19. juunil 2026.
9.TsMS § 168 lg 5 ei tähenda siiski, et kostja peab kandma kõik kulud, mis hagejal on pärast nõude rahuldamist tekkinud. Kohus hindab, millised kulud olid põhjustatud kostja
2-26-111397 kohustuse täitmata jätmisest ja millised kulud tekkisid pärast seda, kui kostja oli põhinõude täitnud. Asi anti maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse 22. juunil 2026. Kohus kohustas 25. juunil 2026 hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Selleks ajaks oli kostja 30 euro suuruse põhinõude juba 19. juunil 2026 tasunud. Hageja esitas hagiavalduse 23. juulil 2026, nõudes selles kostjalt muu hulgas 30 euro suuruse põhinõude väljamõistmist, kuigi mõistliku kontrolli tulemusel pidanuks hageja mõistma, et sellist võlgnevust ei ole enam, mida kohtu kaudu maksma panna. Seega tuleb eristada hageja kulusid, mis olid vajalikud tasumata põhinõude sissenõudmiseks enne 19. juunit 2026, kuludest, mille hageja tekitas pärast seda, kui põhinõue oli täidetud. Lepingulise esindaja kulud
10.Hageja on taotlenud kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku 358 euro ulatuses. Sellest 20 eurot on märgitud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kuluna ning 338 eurot täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning dokumentide kohtule esitamise kuluna. Viimati nimetatud töö tegemiseks on märgitud kaks tundi tunnihinnaga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitatakse menetlusosalisele lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb muu hulgas hinnata õigusabile kulunud aega, asja keerukust ja tehtud töö vajalikkust.
11.Kohus peab 20 euro suurust maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu põhjendatuks ja vajalikuks. See kulu tekkis ajal, mil kostja 30 euro suurune põhinõue oli tasumata, ning oli otseselt seotud selle nõude kohtuliku sissenõudmisega. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ega vajalikuks kostjalt 338 euro suuruse esindajakulu väljamõistmist.
12.Hageja lepinguline esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja. Enne hagiavalduse koostamist ja selleks täiendava õigusabikulu tekitamist pidi esindaja kontrollima hagi esitamise ja hagis esitatavate nõuete põhjendatust, sealhulgas seda, kas hagiga sissenõutav põhinõue oli endiselt täitmata. Selline kontroll kuulub hagiavalduse ettevalmistamise elementaarsete toimingute hulka. Kostja tasus 30 euro suuruse põhinõude 19. juunil 2026. Hagiavaldus koostati ja esitati kohtule alles 23. juulil 2026 ehk enam kui kuu pärast põhinõude tasumist. Sellest hoolimata nõudis hageja hagiavalduses kostjalt endiselt 30 euro suuruse põhinõude väljamõistmist ning hagiavaldus ei kajastanud kostja tehtud makset.
13.Kohus peab sellise hagiavalduse esitamist eksitavaks. Hagiavaldusest jäi kohtule mulje, et 30 euro suurune põhinõue oli selle esitamise ajal jätkuvalt täitmata, kuigi tegelikult oli kostja nõude rohkem kui kuu aega varem rahuldanud. Professionaalse lepingulise esindaja koostatud menetlusdokument peab kajastama kohtule esitatava nõude tegelikku ja ajakohast seisu. Enne hagiavalduse koostamist ja esitamist pidi hageja lepinguline esindaja kontrollima, kas hagis sissenõutav nõue oli endiselt olemas ja täitmata. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel on määrav, et esitatud hagiavaldus sisaldas põhinõude täitmise kohta ebaõiget teavet ning selle alusel ei olnud kohtul võimalik saada õiget ülevaadet vaidluse tegelikust ulatusest.
2-26-111397
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmas 338 euro suurune tasu muu hulgas just alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi ning hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist. Kui lepinguline esindaja oleks nõude tegelikku seisu enne hagiavalduse koostamist nõuetekohaselt kontrollinud, oleks talle pidanud selguma, et 30 euro suurune põhinõue oli juba tasutud ning seda ei olnud enam võimalik hagis tasumata põhinõudena maksma panna. Kohus ei pea põhjendatuks panna kostjale kohustust hüvitada hageja lepingulise esindaja kulu töö eest, mis tehti pärast põhinõude rahuldamist ja mille tegemisel jäeti kontrollimata hagi esitamise seisukohalt keskne asjaolu – kas hagis nõutav põhinõue oli endiselt olemas. Sellise kulu tekkimist ei saa pidada kostja 30 euro suuruse kohustuse varasema täitmata jätmise vajalikuks tagajärjeks. Hagejal võis oma lepingulise esindaja ees 338 euro suurune tasukohustus tekkida, aga seda ei pea TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitama vastaspool. Vastaspool hüvitab üksnes menetluse seisukohalt põhjendatud ja vajalikud esindajakulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse mõista kostjalt välja 338 euro suurune lepingulise esindaja kulu rahuldamata. Riigilõiv
15.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning asja hagimenetlusse üleminekul täiendavalt riigilõivu 35 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 65 euro suurune riigilõiv tuleb jätta kostja kanda. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15. mail 2026 ajal, mil kostja 30 euro suurune põhinõue oli veel tasumata. Kostja tasus põhinõude
19.juunil 2026 ehk pärast kohtumenetluse (maksekäsu kiirmenetlus on olemuselt juba kohtumenetlus) alustamist. Seega oli maksekäsu kiirmenetluse alustamine tingitud kostja kohustuse täitmata jätmisest ning selle menetluse alustamiseks tasutud riigilõiv on TsMS § 168 lg 5 tähenduses hageja põhjendatud menetluskulu.
16.Teisiti hindab kohus asja hagimenetluses täiendavalt tasutud 35 euro suuruse riigilõivu osas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus hüvitada TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud ei hõlma automaatselt kõiki pärast põhinõude tasumist tekkinud kulusid. Kostja peab kandma kulud, mille tekkimise põhjustas tema kohustuse täitmata jätmine, kuid talle ei saa panna selliste täiendavate kulude kandmise kohustust, mille tekkimist oleks hageja saanud pärast nõude rahuldamist vältida, kontrollides enne menetluse jätkamist nõude tegelikku seisu.
17.Kohus on eelnevalt märkinud, et hagimenetluses täiendava riigilõivu tasumise ajaks oli 30 euro suurune põhinõue juba täidetud. Hageja lepinguline esindaja pidi enne hagiavalduse koostamist ja esitamist kontrollima, millised nõuded olid kostja vastu veel olemas ja millises ulatuses oli nende kohtulik menetlemine jätkuvalt põhjendatud. Kuna hageja esitas sellest hoolimata hagiavalduse, milles nõudis ka juba tasutud põhinõude väljamõistmist, ei pea kohus põhjendatuks jätta kostja kanda hagimenetluses tasutud riigilõivu selles ulatuses, milles selle tekkimine ei olnud enam tingitud kostja 30 euro suuruse põhinõude täitmata jätmisest.
18.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu ei kuulu hagejale tagastamisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud 65 euro suurune riigilõiv. Hagimenetluses täiendavalt tasutud 35 euro suurusest riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele 17 eurot 50 senti.
2-26-111397 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot. Hagimenetluses tasutud 35 euro suurusest riigilõivust tagastatakse hagejale 17 eurot 50 eurot ning hageja kanda jääb ülejäänud 17 eurot 50 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.