lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-19243/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-19243/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1564
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

28.08.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19243

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X-i vastu leppetrahvi nõudeõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10.07.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus X-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant ja vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur, e-post: XXX Kostja (apellant ja vastustaja) X (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX; muu sideaadress XXX, e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta Osaühing EUROPARK ESTONIA ja X-i apellatsioonkaebused menetlusse.
2.TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuste põhjal.
3.Harju Maakohtu 10.07.2026 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt asja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas kohtule järgneva nõude: Tuvastada, et Osaühingul EUROPARK ESTONIA esineb alus nõuda X-ilt 09.04.2024 sõiduki BMW 523I registreerimisnumbriga XXXXXX Tallinnas Akadeemia 35 eraparklas parkimisel parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi summas 55 eurot (leppetrahvinõue nr 0780904241342590)
2.Hageja tugineb järgnevale. Sõiduauto BMW 523I registreerimisnumbriga XXXXXX oli 09.04.2024 pargitud Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) opereeritavasse eraparklasse Akadeemia 35, Tallinn (parkimistsoon nr EP343). Parkimisala on kogu ulatuses ja ööpäev läbi tasuline, vaid parkimise alustamise fikseerimisel parkimiskellaga kehtib tasuta aeg 1 h.
3.Hageja parkimiskorraldaja kontrollis 09.04.2024 kell 13:42 sõiduki parkimisõigust ja tuvastas, et sõiduki parkimise eest ei ole tasu makstud (parkimise algus ei olnud ka parkimiskellaga fikseeritud, puudus parkimisluba), mistõttu vormistati vastavalt parkimislepingu tingimuste p-le 7 leppetrahvi nõue nr 0780904241342590 summas 55 eurot. Leppetrahvi nõue paigutati sõiduki kojamehe vahele.
4.Kostja esitas hagejale 09.04.2024 pretensiooni, paludes leppetrahvi nõude tühistada, sest ta ei märganud tasulise parkimisala liikluskorraldusvahendeid või unustas parkimiskella kasutada. Hageja vastas 10.04.2024 kostja pretensioonile, otsustades jätta trahviotsuse jõusse, kuid andis võimaluse maksta vähendatud summas leppetrahvi kuni 23.04.2024: „Tasudes trahv enne 23.04.2024, kehtib vähendatud summa 15 eurot. Tasudes hiljem, kehtib täissumma 55 eurot.“. Kostja ei tasunud leppetrahvi ja teatas, et pöördub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
5.26.08.2024 sai hageja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjonilt kostja avalduse nr 19-1/24-08802 leppetrahvi tühistamise või summa vähendamise 55 eurolt 15 eurole nõudes. Hageja vaidles avaldusele vastu. 27.11.2024 tegi tarbijavaidluste komisjon asjas nr 19-1/24-08802 otsuse, millega rahuldas kostja avalduse: „Tarbija ei kohustu kauplejale leppetrahvinõuet nr 0780 9042 4134 2590 täitma, kuivõrd kaupleja parkimistingimuste p 7 esimene lause on VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tühine tüüptingimus.“. Hageja ei nõustu tarbijavaidluste komisjoni otsusega ja pöördub käesoleva hagiavaldusega sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eita parkimistingimuse rikkumist, kuid leiab, et rikkumine oli tahtmatu eksimus (parkimiskell jäi kasutamata) ning nõutav 55-eurone leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahv on kostja hinnangul ebaproportsionaalne, kuna ületab oluliselt võimaliku parkimistasu ning ei vasta mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele. Parkla märgistus ja tingimused ei olnud kostja hinnangul piisavalt selged, mistõttu ei olnud parkimiskella kasutamise kohustus kasutajale piisavalt nähtav ja arusaadav. Kostja püüdis vaidlust lahendada kompromissiga, olles valmis tasuma 15 eurot, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja ei nõustu hageja põhjendusega, et leppetrahvi suurus on õigustatud üksnes seetõttu, et sarnaseid määrasid kasutavad ka teised parkimisettevõtted. Kostja leiab, et nõude eesmärk on pigem karistuslik kui kahju hüvitav, ning peab Europargi praktikat tarbijate suhtes ebaproportsionaalseks.

2 (4)

MAAKOHTU OTSUS

7.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud poolte kanda, Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik ning sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 09.04.2024 pargitud Akadeemia 35, Tallinn eraparklas (parkimistsoon nr EP343) parkimiskellata ja parkimistasu maksmata ning sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks. Kohus tuvastas, et liiklusmärgil olevate parkimislepingu tingimuste p 7 kohaselt on hageja kehtestanud tingimuse, mille kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma kauplejale leppetrahvi 60 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata ja parkimiskella kasutamata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus leidis, et poolte vaheline parkimisleping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused on infotahvlitega kostjale teatavaks tehtud, sealjuures ka p-s 7 sätestatud õigus määrata lepingutingimuste rikkumisel leppetrahv 60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 60 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus TsMS § 162 lg-t 4 jättes kulud poolte endi kanda, kuivõrd leiab, et hageja kulude välja mõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud lihtsalt „vaidlemist pärast“. Tal oli alust oodata, et hagile vastu vaidlemine on edukas. Nimelt on tarbijavaidluste komisjoni viimase aja praktika kohaselt eraparklate leppetrahvinõuded komisjoni hinnangul kohati ülemääraselt suured ja nende nõudmise aluseks olevad tüüptingimused komisjoni arvates tühised. Esimese ja teise astme kohtu praktikas on nii- ja naasuguseid lahendeid ja ühtset kohtupraktikat ei ole veel välja kujunenud. Selleks, et ühtne praktika välja kujuneks ja eraisikud julgeksid suurte parkimisettevõtetega vajadusel vaielda, ei ole mõeldav jätta sadadesse ja tuhandetesse eurodesse ulatuvaid menetluskulusid kostjate kanda. Vastasel korral pärsib see kohtus enda õiguste kaitsmist ja kohtupraktika ei saagi kõrgema kohtu tasandil välja kujuneda.

APELLATSIOONKAEBUSED

7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud hagi rahuldava otsuse tühistada, alternatiivselt vähendada leppetrahvi ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotusele, palub selles osas maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebused menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse mh menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse 3 (4)

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

10.Kaebuste menetlusse võtmise eeldused on täidetud: kaebused on tähtaegsed, vastavad vorminõuetele ja tasutud on riigilõiv. Kuigi maakohus lahendas asja lihtmenetluse sätete järgi, tuleb kaebust menetleda menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
11.Hageja esitas asjas järgmise nõude: Tuvastada, et Osaühingul EUROPARK ESTONIA esineb alus nõuda X-ilt 09.04.2024 sõiduki BMW 523I registreerimisnumbriga XXXXXX Tallinnas Akadeemia 35 eraparklas parkimisel parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi summas 55 eurot (leppetrahvinõue nr 0780904241342590). Maakohus rahuldas hagi.
12.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise kohta õiguslik huvi. Eeltoodust tulenevalt peab tuvastushagi esitajal olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi, mis kujutab endast tuvastushagi puhul õiguskaitsevajaduse erivormi. Tuvastushuvi puudub, kui tuvastushagi alusel tehtud kohtulahend ei ole sobiv vahend hageja õigusliku positsiooni ohustamise kõrvaldamiseks, sest esineb lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Tuvastushagi esitamine tuleb eelkõige kõne alla siis, kui sooritus- või kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui hageja oskab soovitud sooritust täpselt määratleda (käesolevas asjas oleks selleks konkreetne rahaline nõue kostja vastu) on hagejal põhjendatud esitada sooritushagi, st esitada nõue milles kohustada kostjat maksma hagejale nõutud rahasumma. Tuvastushagi eraldi esitamiseks käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel hagejal huvi puudub, sest sooritushagi lahendamisel tuleb kohtul võtta nagunii seisukoht poolte õigussuhte olemasolu või puudumise kohta.
13.Tuvastushagi esitamisel tuleb kohtul kontrollida õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Kuna hageja hagis esitatud nõude rahuldamine kohtuotsusega ei too kaasa täitedokumenti, mille alusel saaks hageja nõuda kostjalt hagis märgitud rahasumma maksmist, siis tulnuks maakohtu seda hagejale selgitada. Juhul, kui hageja jääb tuvastusnõude juurde, tuleb maakohtul anda hagejale tähtaeg õigusliku huvi põhjendamiseks ning kui hageja ei suuda tuvastushagi esitamisel oma õiguslikku huvi põhjendada tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-20-16, p 24).
14.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum vastab TsMS § 656 lg 1 p 1 tunnustele, andes aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, jättes hageja õigusliku huvi tuvastushagi esitamiseks välja selgitamata, selle kaudu ka menetletava nõude välja selgitamata, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17).
15.Pooled taotlesid vaidlustatud ulatuses maakohtu otsuse tühistamist ja uue sisulise lahendi tegemist. Ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt lahendada, mistõttu rahuldatakse kaebused osaliselt.
16.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja