IPF Digital AS (registrikood 11034137) AS Inbank Finance (registrikood 16197915) Holm Bank AS (registrikood 14080830) Bigbank AS (registrikood 10183757) Multitude Bank p.l.c (registrikood C56251) Omaraha OÜ (registrikood 12045597)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada H.F-i Võlausaldaja (registrikood või isikukood) IPF Digital AS1 AS Inbank Finance Holm Bank AS Bigbank AS
nõude aluseks on lepingud nr 82406190121 ja 52412090169
Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus)
12.kuupäev
12.kuupäev
12.kuupäev
12.kuupäev
12.kuupäev
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus (eurodes) 59/42,07 1/42,18 59/28,03 1/28,02 59/225,29 1/224,99 59/38,56 1/38,75 59/10,45 1/10,58 59/344,40 1/344,52
Kohustuse täitmise summa kokku
Kohustuse täitmise ulatus
2524,31
70%
1681,79
70%
13517,10
70%
2313,79
70%
627,13
70%
20664,12
nõude aluseks on lepingud nr CL-EEC-22012466 ja CL-EEC-23028669
nõude aluseks on 18.05.2024 sõlmitud leping
nõude aluseks on lepingud nr S246693538 ja S246704158.
2.Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümberkujundatuks.
3.Määrata kindlaks, et IPF Digital AS (registrikood 11034137) nõue on 0 eurot.
4.Kohustada H.F-i kavas märgitud osamakseid tasuma iga kalendrikuu 12. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 12. septembriks 2026.a ja järgnevad osamaksed 12. oktoobril 2026, 12. novembril 2026 jne. Kava täitmise tähtaeg on 12. august 2031.
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Annika Rau (isikukood 48405176538).
6.H.F-il esitada hiljemalt käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta 20. augustiks või kava ennetähtaegsel täitmisel.
7.Lõpetada Tartu Maakohtu 11.09.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõud, s.o H.F-i vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.
8.Määrata usaldusisiku Annika Rau tasu suuruseks 1320 eurot (käibemaksu ei lisandu).
9.Usaldusisiku tasu summas 1320 eurot maksta välja kohtu deposiidikontolt usaldusisiku Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole nr EE761010220233760220.
10.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja usaldusisiku tasu võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele.
12.Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1).
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg 1). Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.F esitas 09.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Tartu Maakohus nimetas 11.09.2025 võlgniku usaldusisikuks Annika Rau ja peatas sama kohtumäärusega H.F-i vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
2.Usaldusisik esitas 27.10.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikule kuulub ühisomandis kolm sõidukit koguväärtusega maksimaalselt u 8600 eurot. Varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 1800 eurot ning kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 44 856,74 eurot.
3.Tartu Maakohus algatas 17.11.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-14863 H.F-i võlgade ümberkujundamise menetluse.
4.Usaldusisik esitas 04.02.2026 kohtule kinnitamiseks H.F-i võlgade ümberkujundamise kava. Kavaga taotletakse tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümberkujundatuks. Usaldusisik on esmalt kontrollinud, et kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. IPF Digital AS usaldusisikule nõuet ei esitanud, seega on nõue lisatud kavasse 0 euroga. AS Inbank Finance, Holm Bank AS ja Omaraha OÜ ei ole usaldusisikule võlgniku pangakonto väljavõtteid esitanud, seega leiab usaldusisik, et võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenu andmise põhimõtteid, jättes kontrollimata võlgniku kulud ja finantskohustused ning nõuded on vastavalt seadusele ja Riigikohtu lahendile ümberarvestatud. Bigbank AS ja Multitude Bank p.l.c esitasid tõendid, mille põhjal usaldusisik leiab, et mõlemad võlausaldajad on vastutustundliku laenu andmise põhimõtteid rikkunud ning nõuded on ümber arvestatud. Võlgnik tasub kava alusel võlgnevuste katteks ca 344 eurot kuus, mis võimaldab tasuda 60 kuu jooksul 70% põhjendatud ja õiguspärastest nõuetest. Kava koostamisel on arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum).
5.H.F-i võlgade ümberkujundamise kavale esitas tähtaegselt vastuväite Bigbank AS. Nõusolekust teatasid IPF Digital AS ja Holm Bank AS. Seisukohta ei esitanud Multitude Bank p.l.c, AS Inbank Finance ja Omaraha OÜ. Usaldusisik ei nõustu Bigbank AS seisukohaga, et pangakonto väljavõtet ei ole vaja krediidivõime hindamiseks. Usaldusisikule ei ole teada ühtki dokumenti peale pangakonto väljavõtete, millelt nähtuvad laenu saaja igapäevased kulud, finantskohustused ja maksekäitumine. Seega on usaldusisiku hinnangul Bigbank AS rikkunud esimese laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid ning nõue on ümber arvestatud. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja arvestusega võlgniku elatusmiinimumi osas. Bigbank AS on oma seisukohas väitnud, et kuigi võlgniku pangakontol peretoetus ei kajastu, on see siiski võlgniku sissetulek. Usaldusisik ei nõustu eelnevaga. Bigbank AS on oma seisukohas toonud välja millele ta krediidivõime hindamisel tugines, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole esitatud ühtki tõendit nende asjaolude kinnituseks. Võlausaldaja sõnul ja lepingu põhjal on teise laenu puhul tegemist refinantseerimislaenuga, kuid võlausaldaja ei ole tõendanud mitte ühegi refinantseeritud nõude puhul nende olemasolu ega õiguspärast suurust, mistõttu märgib usaldusisik, et kuna Bigbank AS ei ole esitanud ühtki VTL tõendit refinantseeritavate nõuete osas, siis ei ole ta saanud hinnata VTL järgimist nende nõuete puhul. Lisaks ei nõustu Bigbank AS ka kavamakse suurusega, vaid toob välja, et võlgnikul on võimalik tasuda 1000 eurot kuus, mistõttu ei ole nõuete vähendamine põhjendatud. Usaldusisikule jääb arusaamatuks, mille alusel on Bigbank AS jõudnud sellisele väärale arusaamale kuumakse võimalikkuse osas. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Selles tulenevalt on viis võlausaldajat nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid. Kava koostamisel on arvestatud
nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega. Kohus saab usaldusisiku hinnangul kinnitada kava vastavalt FIMS § 26 lg 2.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta FIMS § 24 lg 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
7.Usaldusisik on kinnitanud, et on edastanud 16.01.2026 kava koos võlgnike maksejõuetusavalduse ja vara- ja võlanimekirjaga puudutatud võlausaldajatele. Puudutatud isikutel oli võimalus esitada oma seisukoht hiljemalt 30.01.2026.
8.Võlausaldajad IPF Digital AS ja Holm Bank AS on ümberkujundamiskavaga nõustunud. Multitude Bank p.l.c, AS Inbank Finance ja Omaraha OÜ seisukohti ei esitanud. Vastavalt kavaga saadetud teatisele nõustub võlausaldaja kavaga kui tähtajaliselt oma seisukohta ei esita. Bigbank AS on 30.01.2026 esitanud vastuväite, milles leiab, et puudub alus nõude vähendamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Lisaks on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik saab tasuda võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise kava alusel vähemalt 1000 eurot kuus ja täita võlausaldajate poolt esitatud kõik nõuded täies ulatuses 44 856,74 eurot ca 45 kuu jooksul. Sel juhul puudub samuti alus nõuete vähendamiseks. Usaldusisik võlausaldaja seisukohtadega ei nõustu. Võlausaldaja on leidnud, et kuna võlgniku peres on 5 alaealist last ja kaks täiskasvanut, siis on perekonna keskmine sissetulek 2710 eurot (sh töötasu 1800 ja peretoetused 910 eurot) ning võlgnik saab võlausaldajatele tasuda vähemalt 1000 eurot kuus. Kohus märgib, et vastavalt kohtule ja võlausaldajale esitatud võlgniku avaldusele on võlgnik lahutatud ja tasub lahuselavate laste ülalpidamiskuludeks igakuiselt 600 eurot. Seega ei ole vastuväide võlgade ümberkujundamiskava igakuise makse suurusele asjakohane. VÕSi § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on seejuures kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohtu seisukoha järgi (2-21-13098 p18) peab krediidiandja omandama teabe tarbija kohta minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub teave mõne eelloetletud näitaja kohta ja seda ei saa hankida andmekogudest (näiteks äriregister, kinnistusraamat, krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. KAVS § 50 lg.4 järgi tuleb üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet. VÕS § 403 4 lg2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, s.h. võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta
lepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 4034 lg 2, lg 3, lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg 3, 4. Bigbank AS on oma seisukohas välja toonud, et võlgniku konto väljavõtte põhjal oli 2023.a võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 1927,62 eurot ja peale refinantseerimist olid igakuised krediidikohustused väljaspool Bigbank AS`i 8 eurot, pangasisesed kohustused 121,59 eurot ning refinantseerimislepingust tulenev kohustus summas 466,58 eurot. Võlausaldaja leidis, et arvestades, et võlgniku sissetulek oli 1927,62 eurot ja laenukohustused moodustasid keskmiselt 596,17 eurot, siis jäi võlgnikul vaba summa 1331,45 eurot. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2023.a arvestuslik elatusmiinimum 338,23 eurot. Seega 5 lapse (sh üks vanem kui 14) elatusmiinimum 2023.a moodustab 913,22 eurot + võlgniku elatusmiinimum 338,23 eurot. Kokku pidi võlgnikule jääma 2023.a minimaalselt 1251,45 eurot. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks millise pangavälise krediidikohustusena arvestati kõigest 8 eurot. Võlgniku konto väljavõttelt nähtub, et ta on regulaarselt teinud tagasimakseid kahe Coop Finants AS lepingu katteks (leping L234865 ja leping CNT00000118920), kuid refinantseeriti neist ühte. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et ehkki refinantseerimislepingu alusel tehti väljamakse Coop Finants AS-le, siis on võlgnik jätkanud tagasimakseid ka pärast Bigbank ASiga lepingu sõlmimist (07.12.2023 makse Coop Finants AS-le 80,43 eurot, 05.01.2024 makse 96 eurot, 07.06.2024 makse 96 eurot ning selgituses viide lepingu nr CNT00000118920) ja oluliselt suuremas ulatuses kui Bigbank AS oli arvestanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Bigbank AS ei ole võlgniku krediidivõimelisust õigesti hinnanud, millest tulenevalt jäi võlgnikule pärast refinantseerimislaenu sõlmimist kätte vähem kui 2023.a arvestuslik elatusmiinimum ette nägi. Kohus märgib siinkohal, et elatusmiinimum tähistab absoluutse vaesuse piiri ja väikseimat summat, millega on võimalik katta inimese igapäevavajadused 30 päeva jooksul. Võlausaldaja on oma vastuväites rõhutanud, et laste ülalpidamiskohustusi jagatakse abikaasaga ja leibkonna käsutuses on ka abikaasa sissetulek ja riiklikud peretoetused, kuid ühtegi tõendit abikaasa sissetuleku või toetuste reaalse laekumise kohta ei ole esitatud. Refinantseerimislaenu aluseks oli laenuleping, millega peamiselt refinantseeriti varasemaid laenusid, kuid lisaks kanti võlgniku pangakontole 563,57 eurot ehk anti laenu juurde. Seega pidi krediidiandja kontrollima võlgniku krediidivõimelisust ja järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid ei teinud seda piisava hoolsusega.
9.FIMS § 21 lg 1 kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamiskavaga (edaspidi ka kava) tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhjendatud nõuded 70% ulatuses jaotatuna 60 kuu peale.
10.Kohus selgitab, et seadus ei sätesta millises ulatuses võib kavaga kohustusi vähendada, vaid arvestada tuleb võlgniku maksevõimet ja võlausaldajate õigustatud huve (sh võrdlust pankrotimenetlusega). Võlgniku maksevõime hindamisel tuleb arvestada võlgniku nelja alaealise ülalpeetavaga, kelle ülalpidamise eest tasub võlgnik igakuiselt 600 eurot. Seejärel välja toodud igakuised kulutused eluasemele (350 eurot), toidule (200 eurot), sideteenustele (60 eurot) ja transpordile (150 eurot) on realistlikud ja pigem madalapoolsed, mistõttu igakuine makse võlausaldajatele (ca 344 eurot) on võlgniku maksevõimet arvestades jõukohane ja realistlik.
11.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kavale on vastuväite esitanud kuuest võlausaldajast üks, kelle nõuded moodustavad 65,41% ümberkujundavatest nõuetest. Seega ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lg 2 alusel.
12.FIMS § 26 lg 3 alusel võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundmaine poolte õigustaud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on selge mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 järgi peab kohus sama paragrahvi lõike 23 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguse kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.
13.Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga (17.11.2025) oli H.F-i põhipalk (neto) ca 1800 eurot ja talle kuulus ühisvarana kolm sõidukit koguväärtusega ca 8600 eurot. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
14.FIMS § 47 lg 7 alusel kohaldatakse pankrotimenetluse lõppemiseni pankrotiseaduses sätestatut. Seega kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. Kuna võlgnikul on käesolevalt 4 alaealist ülalpeetavat, siis oleks tema mittearestitav summa võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga 17.11.2025 igakuiselt 2067,33 eurot ning alates 01.04.2026 2207,33 eurot. Seega ei oleks pankrotihalduril võimalik kinnipidamisi võlgniku töötasult teha. Pankrotimenetluse lõppedes kohalduks FIMS§ 47 lg 7. Nagu ka usaldusisik on võlgade ümberkujundamise kavas märkinud, et eraisiku pankroti korral on oodatav tulu võlgniku vabatahtlikud maksed kohustustest vabastamise menetluse ajal pärast pankrotimenetluse lõppemist umbes summas 600 eurot (30 kuud x 20 eurot). Ühisvarana olevate sõidukite müügitulemit on usaldusisiku hinnangul keeruline prognoosida. Kohus märgib, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt edasi kestvas kohustustest vabastamise menetluses on kohtul võimalik FIMS § 49 lg 1 järgi võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest üldse vabastada. Eelnevaid asjaolusid hinnates leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise kava alusel võlausaldajatele tasutav 20 664,12 eurot ehk 70% õiguspärastest nõuetest on võlausaldajate huvides kindlasti kasulikum kui pankrotimenetlus. Kohus märgib, et pankroti korral tuleb arvestada aga kuludega nii pankrotimenetluses (halduri tasu) kui kohustustest vabastamise menetluses (usaldusisiku tasu). Seega võlausaldajate nõuded saaks tasutud selle võrra väiksemas ulatuses.
15.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et 60 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikul on püsiv töökoht ja võlgnik on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita ning võlgniku ajutised makseraskused on võimalik ületada. Esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et kava alusel saavad võlausaldajate nõuded tasutud oluliselt suuremas ulatuses kui alternatiivse võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 26 lg 3 alusel. Kohus märgib võlausaldajate nõuete suurused ja tasumisele kuuluvad summad kohtumääruse resolutsioonis. Kohus märgib, et
usaldusisikul on jäänud kohustuse täitmise kogusummadeks esialgsed ümberarvestatud nõuete suurused ning kohus parandab ilmse ebatäpsuse. Võlausaldaja IPF Digital AS loobus nõude esitamisest. Selguse mõttes märgib kohus kavas nõude ja selle tasumise summaks 0 eurot.
16.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
17.Võlgniku võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega lõpetab kohus Tartu Maakohtu 11.09.2025 kohtumäärusega käesolevas asjas kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõud, s.o võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamise. FIMS § 32 lg 2 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Usaldusisiku tasu
18.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).
19.Usaldusisik on esitanud kohtule tasuarvestuse. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Usaldusisik palub määrata tasu kokku 1320 eurot (12 tundi * 110 eurot). Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tunnitasumäär 110 eurot kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumisel (0,5 tundi), päringute ja teadete tegemisele (0,5 tundi) ning suhtlemisele võlgnikuga (1 tund). Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäära 80% ulatuses, st 88 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1276 eurot, sh 2 tundi tunnitasuga 88 eurot ja 10 tundi tunnitasuga 110 eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt Avitase OÜ pangakontole. Pärast usaldusisiku tasu väljamaksmist jääb kohtu deposiidikontole 254 eurot, mis tagab usaldusisiku tasu järelevalvemenetluse eest.
20.FIMS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku kanda.
21.Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.