Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 29.12.2025 hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 25.02.2026. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud teenusepakkujaga lepingu nr EEC105784 läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise teel. Lepingu alusel andis hageja kostjale perioodil 25.04.2025 kell 16:28 kuni 26.04.2025 kell 19:03 kasutamiseks sõiduki BMW 118iVW (MOG302). Kostja kohustus tasuma teenuse kasutamise eest tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile 8. Lepingu tingimuste punkti 8.4. kohaselt teenuste eest tasumisele kuuluva tasu arvutamise tähenduses algab kasutusperiood alates sõiduki lahtilukustamisest (pikendatud broneeringu korral pikendatud broneeringuaja kinnitamise hetkest) ja kestab kuni sõidu lõpuni, kuni rakenduses märgitud toimingud on tehtud (või broneering on tühistatud). Kostja kasutuses olles on sõidukile tekkinud kahju summas 2 445,84 eurot (koos km-ga). Lepingu tingimuste puntki 5.14 kohaselt peab sõiduki kasutaja tagastama sõiduki seisukorras, mis ei ole kehvem kui seisukord, milles sõiduk kätte saadi, võttes arvesse selle kulumist. Lepingu tingimuste punkti 7.1 kohaselt kasutaja kui suurema ohu allika valdaja vastutab kogu sõiduki kasutusperioodi jooksul täielikult tingimuste ja õigusaktide rikkumise eest ning ettevõttele, sõidukile ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kasutaja vastutab koos kasutajaga sõidukit kasutavate isikute (nt kaassõitjate) ohutuse, tervise ja elu eest, samuti enda vara või teiste isikute vara kahjustamise, hävimise või kaotsimineku eest, kui kohaldatavates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Lepingu tingimuste punkti 7.3.2 kohaselt on ettevõtte poolt kantud kahju(d) järgmine(sed) (sealhulgas, kuid mitte ainult): sõidukile (sealhulgas selle väärtuse vähenemine) ja selle juurde kuuluvale varale, sealhulgas lisatarvikutele tekitatud kahju.

Kostja jättis sõidu lõppemisel sõiduki väljaspoole rakenduses märgitud parkimistsooni. Eeltoodu eest on hageja hinnakirja kohaselt hagejal õigus nõuda kostjalt trahvi summas 300 eurot. Kostja kohustus lepingust tuleneva teenuse kasutamise eest maksma tasu summas 58,14 eurot, hüvitama sõidukile tekkinud kahju summas 2004,79 eurot ning tasuma väljaspool parkimistsooni parkimise eest trahvi summas 300 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevusena 2 362,93 eurot. Hageja nõuab viivist summalt 2 304,79 eurot alates 07.06.2025 kuni 29.12.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Hageja nõuab viivist summalt 58,14 eurot alates 04.05.2025 kuni 29.12.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Kokku nõuab hageja kostjalt viivist summas 244,37 eurot. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätt toimetatud 04.06.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.06.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni (J.st) ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt lepingulise esindaja kulu suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.