Lahend jõustus osaliselt Ringkonnakohtus 01.10.2026.
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-9094
Tsiviilasi
W.R hagi I.R-i vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
1545,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja W.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja W.P
Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2026, edasi kirjalik menetlus
Kostja I.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada W.R (isikukood XXX) hagiavaldus I.R-i (isikukood XXX) vastu elatise suurendamiseks ja suurendada alates 10. juunist 2025 Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022 kohtuotsusega tsiviilasja nr 2-21-7101 väljamõistetud elatise summat järgmiselt:
1.1.Mõista I.R-ilt välja W.R kasuks elatis perioodi 10.06.2025–30.04.2026 eest 1854,51 eurot.
Mõista I.R-ilt välja W.R kasuks elatis 318,62 eurot kuus alates 01.05.2026 kuni W.R täisealiseks saamiseni (s.o kuni 21. juulini 2029) (s.o 295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks.
2.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1.2. märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
1 (8)
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: I.R-il on õigus kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1.1. väljamõistetud summa (1854,51 eurot) tasuda W.R-ile 21 kuu jooksul igakuise 88,31 euro suuruse osamaksega iga kuu 15. kuupäevaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.W.R (hageja) esitas Tartu Maakohtule 10.06.2025 hagiavalduse I.R-i (kostja, lapse isa) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 10.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võttis 25.06.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt kohtuotsusega asjas nr 2-21-7101 välja hageja kasuks elatis 130 eurot kuus. Laps on saanud vanemaks ja tema vajadused on oluliselt kasvanud. Igakuised elamiskulud on märkimisväärselt tõusnud. Suurenenud on kulud haridusele, huvitegevusele ja tervishoiule. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 650–750 eurot; kulutused toidule 120 eurot; kulutused transpordile 35 eurot; sidekulud 29 eurot; kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 40 eurot; kulud lapse koolikohustuse täitmiseks 25 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulud huviharidusele 82 eurot; muud vältimatud kulud 50 eurot. Hageja elab emaga ja hageja kulud on valdavalt ema kanda. Hageja leiab, et kostja osaline töövõime ei välista töötamist ega sissetuleku teenimist. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja majanduslik olukord ei ole varasemaga võrreldes paranenud, vaid hoopis halvenenud. Tema igakuine sissetulek on kokku 1070 eurot, millest 700 eurot moodustab töötasu ja 370 eurot invaliidsuspension. Samal ajal on kostjal märkimisväärsed vältimatud kulud: elatised kokku 260 eurot, üür 250 eurot ning kommunaalkulud 110 eurot. Lisaks sellele kulub iga kuu 45 eurot ravimitele, 48 eurot 2 (8)
transpordile ning 125 eurot hügieenitarvetele ja toidule. Kostja igapäevased ja vältimatud kulud ületavad tema sissetulekut. Kostjale on tehtud õlaliigese vahetusoperatsioon, mis ei andnud oodatud tulemust ning mille tagajärjel esineb jätkuvalt tugev valu. Kostja on seni kvalifitseerunud peamiselt füüsilisele tööle, kuid pärast operatsiooni ei ole ta enam sellist tööd suuteline tegema. Kostja tugineb töövõime hindamise eksperthinnangule, millest nähtuvad mitmed terviseprobleemid, mis raskendavad igapäevast toimetulekut. Hageja ei ole hagis arvestanud asjaoluga, et kostja suhtes on toimunud pankrotimenetlus. Võlast vabastamise menetlus lõppes 17.11.2025, kuid selle raames tuleb kostjal jätkuvalt tasuda 3650,02 eurot, mille täielikuks tasumiseks kulub hinnanguliselt mitu aastat. Kostja ei ole senini saanud nimetatud summat vähendada. Kostja on sunnitud elama üüripinnal. Kostja maksab elatist hagejale ja oma teisele lapsele Matteole võrdselt 130 eurot kuus. K. suhtes ei ole kostjal alates 2022. aasta kohtulahendist elatise maksmise kohustust, kuna laps sai täisealiseks. Varasema lahendi alusel oli elatis Matteole 70 eurot kuus ning sama ulatus kehtis ka teiste laste osas. Praegu tasub kostja lastele elatist võrdselt, s.o 130 eurot kuus hagejale ja 130 eurot kuus M.. Kostjal on üürivõlg, mis ulatub 6240 euroni, millest selle aasta osas on tekkinud võlgnevus 897 eurot. Üüri tasumata jätmine on olnud tingitud sissetulekute puudumisest terviseseisundi tõttu. Kostja töötab osalise koormusega. Lühiajaline intensiivsem töötamine vallandas seljavalud, millele järgnes pikk haigusleht ja taastusravi, mis kestab siiani. Kostja on viimase üheksa kuu jooksul viibinud haiguslehel kokku vähemalt 142 päeva järgmiselt: 02.07.– 31.07.2025 (30 päeva); 01.08.–30.08.2025 (30 päeva); 31.08.–29.09.2025 (30 päeva); 30.09.– 29.10.2025 (30 päeva); 24.02.2026–18.03.2026. Haigusleht kestab. Haiguslehtedel viibimise tõttu on kostjal mitmete päevade eest jäänud töötasu ja haigushüvitis saamata ning osade päevade eest on hüvitis moodustanud vaid 70% päevatasust. Kostja leiab, et need asjaolud kinnitavad tema faktilist maksevõime puudumist nii tagantjärgi kui ka edaspidi hageja nõutud elatise ulatuses. Kostjal puudub kinnisvara ja muu vara. Ehkki üks sõiduk on olnud kostja nimel, ei ole see enam tema valduses. Kokkuvõttes leiab kostja, et ta ei ole rahaliselt võimeline täitma hageja nõutud elatisnõuet. Kostja viimane kompromisspakkumine on elatis 170 eurot kuus. Juhul kui kohus määrab elatise tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest, on kostja valmis tasuma tekkinud elatise võlgnevust lisaks igakuisele elatisele summas 30 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui muutunud on faktilised asjaolud. Kohus märgib, et faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu elatise suurendamiseks peab tõendama hageja.
3 (8)
4.1.Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2022 kohtuotsusest nähtub, et kostjalt mõisteti alates 04.05.2021 hageja kasuks välja elatis 130 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21.07.2029 ja kostjalt mõisteti W.R kasuks välja 130 eurot kuni W.R täisealiseks saamiseni, s.o kuni 08.09.2023 (dtl 10–19). Eelnimetatud tsiviilasjas tuvastati järgmised asjaolud, mis andsid alust elatise vähendamiseks: - pärast kompromissi sõlmimist tsiviilasjas nr 2-17-13435 on halvenenud kostja tervis, kuulutati välja kostja pankrot ja viidi läbi pankrotimenetlus. Kostja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus. - kostja asus osalise tööajaga tööle juunis 2021 töötasuga 580 eurot kuus, millele lisandub invaliiduspension 180 eurot kuus. Kokku on kostja sissetulek alates juunist 2021 760 eurot kuus. - kostja osalist töövõimet tõendab Eesti Töötukassa 21. märtsi 2021 otsus osalise töövõime määramise kohta 2. märtsini 2026 ja töövõime hindamise ekspertiisihinnang. Osaline töövõime piirab kostja võimet tulu teenida. Kohus arvestas kostja sissetulekute hindamisel ka saadava invaliiduspensioniga 180 eurot kuus. - asjaolude muutumise tõttu ei suuda kostja kompromissi järgi kostjatele elatist maksta, kahjustamata enda ja kolmanda alaealise lapse tavapärast ülalpidamist. Kostjal on kokku kolm ülalpeetavat. Asja lahendamisel peab kohus tuvastama, kas eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust.
4.2.Hageja tugineb käesolevas asjas sellele, et välja mõistetud elatis ei kata tema vajadusi, mistõttu taotleb hageja elatise suurendamist. Kohtu hinnangul võib elukalliduse suurenemine olla mõjuvaks põhjuseks, mis võib anda aluse elatise suurendamiseks. Elatise eesmärk on katta alaealise lapse vältimatud vajadused tegelikus majanduslikus olukorras. Kui pärast elatise väljamõistmist on toimunud üldine ja püsiv elukalliduse tõus, mille tulemusel senine elatis ei kata enam neid vajadusi, on tegemist olulise asjaolude muutumisega. Püsivale elukalliduse tõusule viitab muu hulgas ka töötasu alammäära järjepidev suurenemine. Lisaks nähtub käesolevas asjas esitatud tõenditest, et 17.11.2025 vabastati kostja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (dtl 231). Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2022 kohtuotsusest nähtuvalt sai Kristofer W.R täisealiseks 08.09.2023, seega langes kostjal ära kohustus tasuda Kristofer W.R-ile igakuist elatist 130 eurot kuus. Pärast eelmise kohtuotsuse tegemist on kostja sissetulek suurenenud 760 eurolt 1070 euroni kuus. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et pärast 14.04.2022 kohtuotsuse tegemist on kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud sedavõrd muutunud, mis annavad aluse muuta väljamõistetud elatise suurust.
5.Riigikohtu praktika kohaselt ei pea elatist taotlev vanem lapsele miinimumelatise saamiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Üksnes juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, p 27). Arvestades, et hageja nõuab elatise suurendamist perekonnaseaduses miinimummäärani, siis ei pea hageja tõendama oma vajaduste ja kulude suurusi.
sätestatud
6.Kohus märgib, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei
4 (8)
ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012,
7., p 14 viies lõik). Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012 , p 14 kuues lõik). Ka vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, p 21.4). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt RKTKo 25.04.2018, p 20 kolmas lõik). Kohus selgitas eeltoodut kostjale 22.11.2025 (dtl 198 jj). Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja nende tõendamiseks.
7.1.Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek tingituna osalisest töövõimest võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Selleks tuleb mh hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada.
7.2.Asjas on tõendamist leidnud, et perioodidel 03.03.2021–02.03.2026 ja 03.03.2026– 02.03.2031 on kostjal tuvastatud osaline töövõime (dtl 251, 282). 10.03.2026 töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt on kostjal tõenäoliselt vähemuutuv seisund kestusega 5 aastat, sest tegemist on krooniliste haiguste poolt põhjustatud seisundiga, mis vajab ravi jätkamist ja seisundi jälgimist (dtl 343). Kostjal diagnoositi piiranguid põhjustava diagnoosina lülivaheketta muud täpsustatud haigusseisundid. Eksperthinnangust nähtuvalt on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatiad e lülihaigustused ja muud dorsopaatiad. Samuti on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Kostjale ei sobi raske füüsiline töö, pidevat liikumist või sundasendit nõudev töö ja raskete esemete liigutamine (dtl 343). Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest perioodil 01.04.2025–31.03.2026 oli 12,3918 eurot päevas, keskmiselt 371,75 eurot kuus (30-päevase arvestuse korral). Alates 01.04.2026 on töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 13,0473 eurot päevas, keskmiselt 391,42 eurot kuus. Kostja on hagivastuses avaldanud, et tema töötasu suurus on 700 eurot kuus (dtl 165, 246). Kostja avaldatust nähtuvalt oli kostja keskmine sissetulek 01.04.2025–31.03.2026
5 (8)
1071,75 eurot kuus ja alates 01.04.2026 1091,42 eurot kuus. 04.03.2026 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et tema töötasu suurus on 780 eurot kuus (dtl 266). Käesolevas asjas esitati kohtle hagi 10.06.2025. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et alates 2025. aasta maist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: mais kokku 1071,75 eurot (töötukassalt toetus 371,75 eurot ja töötasu 700 eurot); juunis kokku 1084,15 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot ja töötasu 700 eurot); juulis kokku 1771,75 eurot (töötukassalt toetus 371,75 eurot, töötasu 700 eurot ja sularaha sissemakse 700 eurot); augustis kokku 680,49 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot ja Tervisekassalt töövõimetushüvitis 296,34 eurot); septembris kokku 1188,24 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot, Tervisekassalt töövõimetushüvitis 404,09 eurot ja sularaha sissemaksed kokku 400 eurot); oktoobris kokku 925,84 eurot (töötukassalt toetus 371,75 eurot, Tervisekassalt töövõimetushüvitis 404,09 eurot ja sularaha sissemakse 150 eurot); novembris kokku 788,24 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot ja Tervisekassalt töövõimetushüvitis 404,09 eurot); detsembris kokku 684,75 eurot (töötukassalt toetus 371,75 eurot, töötasu 300 eurot ja Rahandusministeeriumilt tagastus 13 eurot); 2026. aasta jaanuaris kokku 884,15 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot ja töötasu 500 eurot); veebruaris kokku 984,15 eurot (töötukassalt toetus 384,15 eurot ja töötasu 600 eurot); märtsis kokku 874,84 eurot (töötukassalt toetus 346,97 eurot, töötasu 300 eurot, Tervisekassalt töövõimetushüvitis 120,07 eurot ja täitemenetluse tagasikanne 107,80 eurot) (dtl 221–229, 316–318). Eeltoodust nähtub, et kostja kogusissetulek perioodil 2025. aasta mai kuni 2026. aasta märts (11 kuud) moodustas kokku 10 938,35 eurot, s.o keskmiselt 994,40 eurot kuus. Kokkuvõtlikult nähtub, et vaadeldaval perioodil oli kostja tegelik keskmine igakuine sissetulek ligikaudu 1000 eurot. Kostja töötasu on vaadeldaval perioodil osadel kuudel väiksem haiguslehel viibimise tõttu. Kostja avaldas kohtule, et ta on haiguslehel viibinud alates 02.07.2025 (dtl 314). Siiski on kosja saanud töötasu 2025. aasta juulis ja detsembris ning 2026. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Kostja on teinud oma kontole sularaha sissemakseid, mis tuleb samuti arvestada sissetuleku hulka. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2022 kohtuotsusest nähtub, et kostjalt mõisteti alates 04.05.2021 hageja kasuks välja elatis 130 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21.07.2029. Käesolevas asjas palub hageja suurendada väljamõistetud elatise summat ja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 10.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Perioodil 01.04.2025–31.03.2026 oli elatise miinimumsuuruseks hageja osas 301,74 eurot kuus ja perioodil 01.04.2026 – 31.03.2027 318,62 eurot kuus. Kostja avaldas, et tema igakuised kulud on järgmised: üür 250 eurot; kommunaalkulud 110 eurot, kulud ravimitele 45 eurot, transpordikulud 48 eurot ning kulud hügieenitarvetele ja toidule 125 eurot (dtl 165). Lisaks tuleb arvestada, et kostjalt on välja mõistetud oma teise lapse M. kasuks elatis 70 eurot kuus kuni M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 14.10.2033. Seega on kostja igakuised kulud keskmiselt kokku 648 eurot kuus. Kohus leiab, et käesolevas asjas hagi esitamise ajast (s.o 10. juunist 2025) on kostja sissetulek piisav selleks, et maksta hagejale elatist perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras (perioodil 01.04.2025–31.03.2026 oli elatise miinimumsuuruseks hageja osas 301,74 eurot kuus ja perioodil 01.04.2026–31.03.2027 318,62 eurot kuus). Arvestada tuleb ka seda, et kostja sissetulekud on ajas kasvanud (alates 01.04.2026 on töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 13,0473 eurot päevas, keskmiselt 391,42 eurot kuus ja
6 (8)
04.03.2026 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et tema töötasu suurus on 780 eurot kuus). Kostjal ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet, kostjal on tuvastatud osaline töövõime. Hagejale miinimummääras elatise tasumine ja Matteole elatise tasumine 70 eurot kuus moodustaks kostja sissetulekust alla 40% kuus ja kostjal jääb oma vajaduste rahuldamiseks keskmiselt üle 600 euro kuus. Kohtu hinnangul on see kostja vajaduste rahuldamiseks piisav ja tagab talle toimetuleku vähemalt ühetaoliselt hagejaga kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2. Praegusel juhul on põhjendatud lähtuda kostja minimaalsete vajaduste suurusest, kuna ka hageja puhul on lähtutud tema minimaalsetest vajadustest, kui kohus suurendab elatist perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummäärani. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2025. aastal 345,81 eurot ja 2026. aastal 361,40 eurot. Kuigi kostja sissetulekud on osadel kuudel olnud madalamad, on see langus ajutise loomuga ja ei mõjuta seega välja mõistetava elatise suurust. Pooled on menetluses kohtule avaldanud, et hageja ei viibi ühtegi ööpäeva kuus kostja juures. Seega ei esine alust elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu elatise suurendamiseks ja suurendab alates 10. juunist 2025 Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022 kohtuotsusega tsiviilasja nr 2-21-7101 väljamõistetud elatise summat perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummäärani. Eeltoodut arvestades on kostjal tekkinud elatise võlg perioodi 10.06.2025–30.04.2026 eest summas 1854,51 eurot. 2025. aasta juuni eest tuleb elatist arvestada proportsionaalselt, sest kuu esimese 9 päeva jooksul kehtis varasem elatise määr (130 eurot kuus) ning ülejäänud 21 päeva osas uus määr (301,74 eurot kuus). Sellest tulenevalt oli 2025. aasta juuni elatise kohustus kokku 250,23 eurot, millest kostja tasus 130 eurot, seega võlg on 120,23 eurot. Ajavahemikul 01.07.2025– 31.03.2026 kehtis kostjale elatise kohustus 301,74 eurot kuus, millest kostja tasus igas kuus 130 eurot, mistõttu tekkis selle perioodi jooksul igakuine elatisvõlg 171,74 eurot, kokku 1545,66 eurot. Alates 1. aprillist 2026 suurenes elatise suurus 318,62 euroni kuus, kuid aprillis 2026 tasus kostja 130 eurot, mille tulemusel tekkis aprilli 2026 eest elatisvõlg summas 188,62 eurot. Seega kujuneb kostja elatisvõla suuruseks perioodil 10.06.2025–30.04.2026 kokku 1854,51 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatisvõla perioodi 10.06.2025–30.04.2026 eest 1854,51 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus alates 01.05.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 21. juulini 2029) (s.o 295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks. Eelnimetatud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.3.Arvestades, et kostjale laekub töötasu hiljemalt 15. kuupäeval (dtl 316) ja hageja on olnud nõus, et elatis tasutakse hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 261), siis määrab kohus, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
7 (8)
8.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine
9.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on avaldanud soovi tasuda elatise võlg 30-euroste osamaksetena (dtl 315), taotledes sellega otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Hageja on omakorda nõustunud, et elatise võlg tasutakse osamaksetena ning on pidanud mõistlikuks võla tasumist 12 kuu jooksul (dtl 270, 352). Kohus leiab, et otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii hageja huvi saada võlg reaalselt ja täies ulatuses tasutud kui ka kostja tegelikku majanduslikku suutlikkust, et vältida olukorda, kus maksegraafik muutub ebarealistlikuks ja viib uue täitemenetluse tekkeni. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostjal on tekkinud elatisvõlg summas 1854,51 eurot ning samal ajal lasub kostjal jätkuv igakuise elatise maksmise kohustus. Arvestades võla kogusummat, kostja püsivaid sissetulekuid ning asjaolu, et elatise maksmine peab toimuma eeskätt lapse huvidest lähtudes, peab kohus vajalikuks määrata sellise maksegraafiku, mis tagab võla tasumise mõistliku aja jooksul, kuid ei koorma kostjat ebaproportsionaalselt ega sea ohtu igakuist jooksva elatise maksete tasumist. Kohus leiab, et elatisvõla tasumise kohustuse määramine 21 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena summas 88,31 eurot on käesoleval juhul proportsionaalne ja põhjendatud, arvestades võla suurust, kostja majanduslikku suutlikkust ning lapse huvi saada elatisvõlg mõistliku aja jooksul tasutud. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.