Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-10767
Kohtuasi
P.J-i (P.J) hagi P.L vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.10.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
P.J-i 25.11.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) P.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (vastustaja) P.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.10.2025 otsus osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks väiksemas ulatuses kui 5212,93 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
3.2.Kohustada kostjat ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitama omal kulul Delfi Meedia AS veebilehel 09.08.2023 avaldatud artikli „Riigikogulase valed, linnapea umbusaldamine ja viis kohtuvaidlust. Seda kõike ühe Pärnu krundi tõttu“ kommentaariumis teade ainult järgnevas sõnastuses ja mistahes täiendavate kommentaaride, hinnangute või fotodeta P.J kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks hiljemalt 7 päeva jooksul hagi
2-24-10767 rahuldava kohtuotsuse jõustumisest:
„EBAÕIGETE
ANDMETE
ÜMBERLÜKKAMINE. Delfi Meedia AS väljaantavas Eesti Ekspress väljaandes 09.08.2023 ilmunud artiklis „Riigikogulase valed, linnapea umbusaldamine ja viis kohtuvaidlust. Seda kõike ühe Pärnu krundi tõttu“ on avaldatud minu, P.L, väited, milles ütlesin, et „P.J on huianud ära oma naisega kahasse olnud firma ning P.J valetas, pettis ja varjas ja salgas eksabikaasa enda äridest välja“. Käesolevaga teatan, et nimetatud minu, P.L, väited on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele.“
3.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis summas 400 (nelisada) eurot kohtu äranägemisel hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
3.5.Mõista kostjalt P.L-ilt hageja P.J-i kasuks välja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud kogusummas 5212,93 eurot, millest kulutused õigusabile on 3512,93 eurot, eriteadmistega isiku arvamus 1000 eurot ning riigilõivud 700 eurot.
3.6.Mõista kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest välja viivis tasumata menetluskuludelt (kogusummas 5212,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nende täieliku tasumiseni.
3.7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.J (hageja) esitas 12.07.2024 Harju Maakohtule P.L (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitama omal kulul Delfi Meedia AS veebilehel 09.08.2023 avaldatud artikli „Riigikogulase valed, linnapea umbusaldamine ja viis kohtuvaidlust. Seda kõike ühe Pärnu krundi tõttu“ kommentaariumis teade ainult järgnevas sõnastuses ja mistahes täiendavate kommentaaride, hinnangute või fotodeta hiljemalt seitsme päeva jooksul hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest: „EBAÕIGETE ANDMETE ÜMBERLÜKKAMINE. Delfi Meedia AS väljaantavas Eesti Ekspress väljaandes 09.08.2023 ilmunud artiklis „Riigikogulase valed, linnapea umbusaldamine ja viis kohtuvaidlust. Seda kõike ühe Pärnu krundi tõttu“ on avaldatud minu, P.L, väited, milles ütlesin, et „P.J on huianud ära oma naisega kahasse olnud firma ning P.J valetas, pettis ja varjas ja salgas eksabikaasa enda äridest välja“. Käesolevaga teatan, et nimetatud minu, P.L, väited on
2-24-10767 ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele.“ Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 23.10.2025 otsusega hagi ja kohustas kostjat ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja õiglase hüvitise 400 eurot kohtu äranägemisel hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kõik menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 3781,29 eurot, millest kulutused õigusabile on 2081,29 eurot, eriteadmistega isiku arvamus 1000 eurot ning riigilõivud 700 eurot koos seadusjärgses määras viivise tasumise kohustusega alates lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni.
4.Maakohus leidis, et kostja avaldatud kommentaar sisaldas hageja eraelu ja äritegevuse kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kuigi nende avaldamisega tekitati hagejale mainekahju, ei tõendanud hageja väidete ulatuslikku levikut ega olulist mõju oma mainele. Arvestades ka avaldamise keskkonda, pidas maakohus põhjendatuks mõista välja kohtupraktika keskmisest väiksema mittevaralise kahju hüvitise.
5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 170 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3781,29 eurot. Hüvitatavaks loeti:
esindajakulud eeltõendamismenetluses 504 eurot (=3x168); hagi ja täiendavate seisukohtade koostamise kulud 1024,80 eurot (=6x170,80); menetluskulude nimekirja koostamise kulu 85,40 eurot (= 0,5x170,80); kohtuistungi ettevalmistamise ja sellel osalemise kulud 434 eurot (=2,5x173,60); esindaja sõidukulud 33,09 eurot; riigilõivud 700 eurot (=70+630); asjatundja arvamuse koostamise kulu 1000 eurot.
Maakohus ei pidanud põhjendatuks hüvitada esindaja sõiduajale kulunud õigusabikulu. Seega tuli kokku kostjalt hageja kasuks mõistlike ja põhjendatud menetluskulude katteks välja mõista 3781,29 eurot (=504+1024,80+85,40+434+33,09+70+630+1000). Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 tehtud otsustused osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 2370,48 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja maakohtus kantud menetluskulud 6151,77 eurot, millest 700 eurot on riigilõivud, 1000 eurot eriteadmistega isiku arvamuse kulu ning 4451,77 eurot hageja kulutused lepingulisele esindajale ja viivise tasumata menetluskuludelt (6151,77 eurot) seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
2-24-10767
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus esiteks jätnud otsuses hindamata mitmed hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad ajakulu kirjed, mistõttu on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 636,16 euro ulatuses konkreetse ajakulu põhjendatust sisuliselt hindamata. Maakohus jättis otsuses välja mõistmata ja hindamata järgmiste hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud ajakulu:
15.08.2024 hageja esindaja ajakulu 1,5 tundi, mis on kulunud maakohtu 07.08.2024 kohtunõudele vastuse ja menetluse liitmise taotluse koostamisele, dokumendi lõplikule redigeerimisele; 12.09.2024 hageja esindaja ajakulu 0,7 tundi, mis on kulunud hagi vastuse läbitöötamisele ja analüüsile, asjatundja arvamuse tellimisel asjatundjale lähteülesande sõnastamisele; 30.09.2025 arvamuse koostamise ajakulu 1,5 tundi. Hageja selgitas 30.09.2025 arvamuses, et istungiks esinduse ettevalmistamisele kulus 2,5 tundi nagu nähtub menetluskulude nimekirjast. Pärnus istungil käimisele kulus 3 tundi, millest 1,5 tundi on orienteeruv istungi ajakulu ning 1,5 tundi on 50% sõidule kuluvast ajast TallinnPärnu-Tallinn marsruudil, kuna hageja esindaja tegevuskoht on Tallinnas. Hageja nõustus, et sõitmisele kuluv aeg ei ole Riigikohtu praktika järgi hüvitatav, mistõttu palus hageja kohtul arvestada 1,5 tundi nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluks.
8.Teiseks leiab hageja, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, kui vähendas hageja lepingulise esindaja ajakulu ebamõislikult suures ulatuses. Maakohus on ajakulu vähendanud ulatuseni, millega objektiivselt ei ole võimalik teha ära tööd, millega seotud ajakulu hüvitamist taotletakse.
8.1.Hageja taotles lepingulise esindaja ajakuluna 6,7 tunni hüvitamist kogusummas 1125,60 eurot, mis seisnes kahes toimingus: maakohtule kliendi eeltõendamismenetluse algatamise avalduse koostamine (5,5 tundi) ning maakohtule esitatud avalduse täpsustamine (1,2 tundi). Maakohus leidis, et põhjendatud on vaid ajakulu 3 tundi, jättes oma seisukoha põhjendamata. Hageja hinnangul on 7,5 lk sisuliste menetlusdokumentide koostamise ajakulu kokku 6,7 tundi tavapärane ajakulu ning sellise ajakulu rohkem kui 50% vähendamine ei ole objektiivselt millegagi põhjendatav, kuna sellises mahus ei ole võimalik tööd kolme tunniga teha. Kohtupraktikas on sageli peetud mõistlikuks menetlusdokumendi koostamise keskmiseks kiiruseks 1 tund ühe A4 lehekülje menetlusdokumendi kohta. Hageja esindaja ajakulu seda ei ületa.
8.2.Hageja taotles hagiavalduse koostamise ajakuluna 7,8 tunni hüvitamist ja hagi vastuse koostamise ajakuluna 3,8 tunni hüvitamist. Ajakulu kokku 15 lehekülje menetlusdokumentide koostamise eest on 11,6 tundi. Maakohus vähendas eelviidatud tööga seotud ajakulu 6 tunnini, jättes oma otsustuse põhjendamata. Üldiselt ei ole juristid võimelised kuue tunniga 15 lk sisulist ning võrdlemisi keerulist menetlusdokumenti koostama, keskmine menetlusdokumendi koostamise kiirus on 1 A4 tunnis. Hagiavaldus ja hagi vastuse kohta esitatud hageja arvamus ei ole copy-paste stiilis koostatud dokumendid, vaid tegemist on sisuliste menetlusdokumentidega.
8.3.Hageja taotles 25.09.2025 kohtuistungiks kliendi esinduse ettevalmistamisega seoses ajakulu 2,5 tundi rahalise kuluga 434 eurot hüvitamist ning istungil käimisega seotud ajakuluna 1,5 tundi rahalise kuluga 260,40 eurot. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 0,9 tundi. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil
2-24-10767 käimiseks on 2,5 tundi, jättes oma seisukoha põhjendamata. Tavaliseks kohtuistungiks esinduse ettevalmistamise ajakulu 2,5 tundi ei saa lugeda ülemääraseks, kuna esindaja ei saa ilmuda istungile ilma esindust ette valmistamata. Seega oleks maakohus pidanud 2,5 tunni asemel lugema põhjendatud ajakuluks 3,4 tundi (2,5 + 0,9), kuid on vähendanud põhjendamatult esindaja ajakulu 0,9 tunni võrra. Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks väiksemas ulatuses kui 5212,93 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 2370,48 euro ulatuses ja sellelt seadusjärgses määras arvestatava viivise. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
12.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
14.Esiteks on maakohus võtnud arvesse kostja esitatud vastuväiteid menetluskuludele ning leidnud, et mõistlik ja põhjendatud hinnanguline ajakulu eeltõendamismenetluse toimingutele on 3 tundi, kuid ei ole oma otsustust põhjendanud. Hageja 26.09.2025 menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud eeltõendamismenetluse algatamise avalduse koostamisele 5,5 tundi ja avalduse täpsustamisele 1,2 tundi, s.o kokku 6,7 tundi. Arvestades avalduse sisu ja mahtu (7 lk), lisade arvu (5 lisa) ning avalduse täpsustamise sisu
2-24-10767 ja mahtu (2 lk), lisade arvu (2 lisa), siis on ringkonnakohtu hinnangul nende toimingute mõistlik ja vajalik ajakulu 5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et sellises mahus töö on võimalik teha objektiivselt 5 tunniga ning ringkonnakohtule ei ole teada ega hageja pole viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt peetakse mõistlikuks menetlusdokumendi koostamise keskmiseks kiiruseks 1 tundi ühe A4 lehekülje kohta.
15.Teiseks on maakohus võtnud arvesse kostja esitatud vastuväiteid menetluskuludele ning leidnud, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagi ning täiendavate seisukohtade koostamisele on kokku 6 tundi, kuid ei ole oma otsustust põhjendanud. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagi koostamisele 7,8 tundi ja hagivastusele vastuse koostamisele 3,8 tundi, s.o kokku 11,6 tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vähendanud hageja lepingulise esindaja ajakulu nende toimingute osas põhjendamatult suures ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (10 lk), lisade arvu (2 lisa) ning käesoleva asja keskmist keerukust ja mahukust, on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohtupraktikale ja õigusaktidele viitamist hagiavalduses ei saa pidada põhjendamatuks. Hagiavalduses refereeritud kohtupraktika ja õigusaktide tekstid on asjassepuutuvad ning vajalikud kliendi huvide kaitsmiseks kohtumenetluses. Ringkonnakohus ei pea aga tervikuna põhjendatuks hagivastusele vastuse koostamisele kulunud tööaega. Arvestades hageja seisukoha sisu, koosneb see peamiselt 25.09.2024 professor W.W asjatundja arvamuse väljavõtetest ning kordab varasemalt esile toodud asjaolusid seoses eeltõendamismenetlusega tsiviilasjas nr 223-14060. Seega peab ringkonnakohus selle toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi.
16.Kolmandaks on maakohus märkinud, et põhjendatud ajakulu istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele on 2,5 tundi, kuid ei ole oma otsustust põhjendanud. Hageja on esile toonud, et maakohus oleks pidanud lugema põhjendatud ajakuluks 3,4 tundi, kuivõrd kohtuistung kestis protokolli kohaselt 0,9 tundi ning istungiks ettevalmistamise ajakulu 2,5 tundi ei saa lugeda ülemääraseks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Arvestades, et tegemist oli kohtu eel- ja põhiistungiga, on põhjendatud, et istungiks ettevalmistamiseks võib kuluda kauem aega. Seega peab ringkonnakohus istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3,4 tundi.
17.Neljandaks on hageja kaebuses esile toonud, et maakohus jättis välja mõistmata ja hindamata 15.08.2024 hageja esindaja töö 1,5 tunni ulatuses ning 12.09.2024 hageja esindaja töö 0,7 tunni ulatuses. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nende toimingute osas hinnangu andnud. 15.08.2024 on hageja esindajal kulunud 1,5 tundi Harju Maakohtu 07.08.2024 kohtunõudele vastuse ja menetluste liitmise taotluse koostamisele, dokumendi lõplikule redigeerimisele. Arvestades taotluse sisu ja mahtu (2 lk) ning seda, et tegemist ei olnud keeruka taotlusega, peab ringkonnakohus nimetatud toimingu vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. 12.09.2024 on hageja esindajal kulunud 0,7 tundi hagi vastuse läbitöötamisele ja analüüsile, asjatundja arvamuse tellimisel asjatundjale lähteülesande sõnastamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud toiming kooskõlas asja materjalidega ning vajalik kliendi huvide kaitsmiseks kohtumenetluses. Seega loeb ringkonnakohus selle toimingu 0,7 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
18.Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Hageja on esile toonud, et maakohus jättis välja mõistmata ja hindamata lisaks 30.09.2025 arvamuse koostamise ajakulu 1,5 tundi. Hageja selgitas 30.09.2025 arvamuses, et on nõus
2-24-10767 sellega, et sõitmisele kuluv aeg ei ole Riigikohtu praktika järgi hüvitatav, mistõttu palus hageja arvestada 1,5 tundi 30.09.2025 arvamuse koostamise ajakuluks. Kuigi maakohtu otsusest ei nähtu maakohtu seisukohta hageja taotlusele, siis on maakohus jätnud õigesti 30.09.2025 arvamuse koostamise ajakulu kostjalt välja mõistmata. Riigikohtu kujundatud praktikas on peetud põhjendatuks menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning dokumentide esitamise kulusid, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ja esitamise kulusid (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt välja menetluskulude nimekirjale esitatud vastuväite kohta seisukoha koostamise kulu. Kohus ei palunud menetlusosalisel vastuväite kohta seisukohta esitada ning menetlusosaline esitas selle omal algatusel. Ka TsMS § 176 lg 8 näeb ette üksnes tähtaja andmise vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, mitte omakorda selle seisukoha kohta arvamuse avaldamiseks. Seetõttu ei olnud kõnealuse seisukoha koostamise kulu asja menetlemiseks vajalik ega põhjendatud. Seejuures otsustab lõppastmes kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle hagita menetluse sätete kohaselt olenemata menetlusosaliste esitatud vastuväidetest või nende puudumisest kohus. See tagab ka TsMS § 2 kohaselt, et kohus lahendaks tsiviilasja mh võimalikult väikeste kuludega.
20.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus 20,4 tundi. Hagejale osutatava õigusteenuse käibemaksuta tunnihinnaks on 140 eurot, koos käibemaksuga kuni 2023. a lõpuni 168 eurot, alates 2024. a 170,80 eurot ja alates 01.07.2025 173,60 eurot. Seega on hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks maakohtus kokku 3479,84 eurot ([5 t x 168 eurot] + [12 t x 170,80 eurot] + [3,4 t x 173,60 eurot]) (käibemaksuga), millele lisanduvad sõidukulud 33,09 eurot, riigilõiv eeltõendamismenetluse avalduselt 70 eurot, riigilõiv hagilt 630 eurot ning asjatundja arvamuse koostamise kulutused 1000 eurot, s.o kokku 5212,93 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.