1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 19. aprilli 2024 määrus nr XXXXXXXXXX kinnistamisasjas nr XXXXXXXXXXXX ja saata kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Rahuldada Dmitrii Nalivaiko määruskaebus.
3.Jätta Nikolay Vinogradovi määruskaebus läbi vaatamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Dmitrii Nalivaiko ja Nikolay Vinogradovi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Dmitrii Nalivaikol on õigus taotleda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1.Dmitrii Nalivaiko (avaldaja I), Svetlana Nalivaiko (avaldaja II) ja Nikolay Vinogradov (avaldaja III) esitasid 5. aprillil 2024 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles soovisid kanda kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX teise jakku omanikuna Nikolay Vinogradovi. Kinnistamisavaldusele oli mh lisatud võõrkeelne (eeldatavalt türgikeelne) 30. jaanuari 2024 dokument Jelena Lapina õiguse kohta Dmitrii Nalivaiko esindamiseks. Samuti oli lisatud võõrkeelne (venekeelne) 18. märtsi 2024 dokument (väidetavalt türgikeelse dokumendi tõlge) Jelena Lapina õiguse kohta Dmitrii Nalivaiko esindamiseks koos 26. märtsi 2024 vandetõlgi tõlkega eesti keelde.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 19. aprilli 2024 määrusega anti avaldajatele kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 3 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 3. maini 2024 ja kohustati avaldajaid esitama kinnistusosakonnale Jelena Lapina esindusõigust tõendava 30. jaanuari 2024 võõrkeelse (eeldatavalt türgikeelse) dokumendi vandetõlgi koostatud tõlge eesti keelde. Lepingu tõestanud notari 11. aprilli 2024 selgituse kohaselt on türgikeelne dokument esitatud eestikeelse tõlketa, kuna Eestis türgi keele vandetõlk puudub. Vastavalt KRS § 36 1 lg-le 1, kui isik tegutseb teise isiku nimel, peab ta kinnistusosakonnale esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt KRS §-le 37 peetakse kinnistusraamatut eesti keeles ja võõrkeelsed dokumendid esitatakse kinnistusosakonnale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. KRS §-s 37 sätestatust ei tulene, et kinnistamismenetluses saab esindusõiguse lugeda tõendatuks võõrkeelse (eeldatavalt türgikeelse) dokumendiga seetõttu, et lepingu tõestanud notarile teadaolevalt Eestis türgi keele vandetõlk puudub.
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond toimetas 19. aprilli 2024 määruse avaldajale I, avaldajale II ja nende esindajale Jelena Lapinale avalikult kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel. 19. aprilli 2024 määruse resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. mail 2024 (teadaanded nr 2259578, 2259579 ja 2259580).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja I ja avaldaja III esitasid 10. juunil 2024 notar Ülle Mesi vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja I esindaja Jelena Lapina Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitanud nõutavas vormis kõik tema esindusõigust tõendavad dokumendid ja nõue täiendavate dokumentide esitamiseks ei ole põhjendatud. Kinnistamisavaldusele on lisatud Jõhvi notar Ülle Mesi poolt kinnitatud digitaalne ärakiri
30.jaanuaril 2024 Türgi Büyükçekmece linna 12. notariaalkontori notar Mehmet Acar tõestatud (registreeritud registri nr XXXXXXX all) türgikeelsest volikirja originaalist ja selle külge köidetud notariaalselt kinnitatud tõlkest türgi keelest vene keelde. Tõlke (tõlgi allkirja õigsuse) türgi keelest vene keelde on kinnitanud Läti Vabariigi vandenotar Agnene Stalberte-Švarca, registreeritud notari ametitegevuse raamatu numbri 3212 all. Vandetõlgi seaduse (VTS) § 7 lg 2 kohaselt võib tõlke teha välisriigi pädev ametiisik ning Eestis kehtiv vandetõlgi ainupädevus välisriigis tehtud tõlgetele ei laiene. Seega juhul, kui tõlke on kinnitanud välisriigis vastavat pädevust omav ametiisik (sh tõlkija allkirja kinnitanud notar), siis see on samuti aktsepteeritav võrdväärsena Eesti vandetõlgi kinnitatud tõlkega. VTS § 7 lg 2 ütleb, et VTS § 7 lg 1 ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik. Seega Läti notari poolt kinnitatud tõlge on võrdväärne Eesti vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Kinnistamisavaldusele on lisaks eelnevalt nimetatud tõlkele lisatud Eesti vandetõlgi Riina Vällo tehtud tõlge eesti keelde eelnevalt nimetatud venekeelsest tõlkest. Kohtunikuabi Jaan Unti e-posti teel notarile saadetud teate 676/(05.04.2024) kohaselt möödub kaebuse esitamise tähtaeg 21. juunil 2024.
MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks edasi pädevale kohtunikule. Kohtunikuabi leidis, et esitada tulnuks 30. jaanuari 2024 võõrkeelse dokumendi vandetõlgi tehtud eestikeelne tõlge, kuivõrd esitatud dokumentidega ei ole tõendatud Irina Pokolane kui välisriigi ametiisiku pädevus türgikeelse dokumendi tõlke tegemisel. Kohtunikuabi leidis, et avaldaja III ei ole määruskaebust esitanud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja on ekslikul arvamusel, et avaldaja I ja avaldaja III poolt kaebuse esitamise tähtaeg on 21. juuni 2024. Kaebuse esitaja on viidanud kohtunikuabi Jaan Undi 5. aprillil 2024 notarile saadetud teatele, mille kohaselt möödub kaebuse esitamise tähtaeg 21. juunil 2024. Viidatud kohtunikuabi teates on märgitud, et kuivõrd kõigile avaldajatele ei õnnestunud vahemäärust kätte toimetada teisiti kui Ametlike Teadaannete kaudu, möödub kaebuse esitamise tähtaeg 21. juunil 2024. Kohtunikuabi selgitas, et avaldajale III on kandemäärus nr XXXXXXXXXX kätte toimetatud 22. aprillil 2024 ja seetõttu möödus avaldaja III jaoks määruskaebuse esitamise tähtaeg 9. mail 2024. Avaldajale III ei ole kandemäärust nr XXXXXXXXXX Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada üritatud. Kohtunikuabi leidis, et need asjaolud peaks avaldajaid esindavale notarile teada olema.
6.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja esitas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Maakohus leidis, et VTS § 7 lg 1 sätestab, et kõiki dokumente, mille tõlge peab välisriigi või Eesti õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid. VTS § 7 lg 2 sätestab, et paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik või kui kinnistusosakonnale ja registripidajale esitatava dokumendi on eesti keelde tõlkinud notar, kes on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel. Sätte seletuskiri ütleb, et peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik. Esitatud volikirja originaal on koostatud türgi keeles. Dokumendid on türgi keelest tõlkinud vene keelde Irina Pokolane ning tõlgi allkirja õigsuse on kinnitanud Läti Vabariigi vandenotar Agnene Stalberte-Švarca. Notari kinnituse järgi vandenotar ei vastuta dokumentide sisu eest. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et volikirja türgi keelest vene keelde tõlkinud Irina Pokolane oleks vandetõlk või muu vastava pädevusega ametiisik. Vandenotar ei ole dokumendi tõlget kinnitanud, ta on kinnitanud üksnes tõlkija Irina Pokolane isikusamasuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakonna 19. aprilli 2024 kandemäärus nr XXXXXXXXXX tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning saata asi kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Avaldaja I määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja III määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi põhjendamatult nõudnud avaldaja I esindaja esindusõigust tõendava dokumendi täiendavat vandetõlgi tehtud tõlget. Kinnistusosakonnale esitatavale võõrkeelsele dokumendile tuleb lisada vandetõlgi tehtud eestikeelne tõlge (KRS § 37 lg 2 esimene lause). Erandiks on olukord, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles ja sellele ise eestikeelse tõlke lisanud (KRS § 37 lg 2 teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub kinnistamismenetluses lisaks KRS-le ka VTS, mille § 7 lg 2 loeb välisriigi pädeva ametiisiku tõlke võrdseks Eesti vandetõlgi tõlkega ja pole mingit põhjust, miks see ei kehtiks kinnistamismenetluses. Teistsugune tõlgendus tähendaks, et kinnistamismenetluses saaks kasutada võõrkeelseid dokumente ainult nendes keeltes, mille jaoks on Eestis olemas vandetõlk. Nende keelte hulk on piiratud ja nende hulgas ei ole paljusid suure kasutajaskonnaga keeli. Ringkonnakohus on seisukohal, et KRS § 37 lg 2 ja VTS § 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb koosmõjus tõlgenda nii, et kui kinnistusosakonnale on vaja esitada võõrkeelne dokument, kuid puudub mõistlik võimalus tõlkida see nõuetekohaselt otse eesti keelde, tuleb dokument tõlkida kõigepealt mõnda enamkasutatavasse keelde, mille tõlkimiseks on Eestis vandetõlk olemas. Selle tõlke tegemisel tuleb lähtuda VTS § 7 lg-s 2 sätestatud nõuetest ehk selle tõlke peab tegema välisriigi pädev ametiisik.
9.Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel on avaldaja I esindamise õigust tõendava dokumendi türgi keelest vene keelde tõlkinud Irina Pokolane (dtl 129). Irina Pokolane allkirja tõlgitud dokumendil on kinnitanud Läti vandenotar Agnese Stalberte-Švarca, kes kinnitab seda, et vandenotarile isiklikult tuttav Irina Pokolane esitas talle allkirjastatud
dokumendi ning kinnitas vandenotarile, et allkiri on õige ja on kirjutatud omakäeliselt. Vandenotar kinnitab, et Irina Pokolane isikuandmed on kontrollitud tõestuse koostamise päeval füüsiliste isikute registri ja kehtetute dokumentide registri järgi, samas selgitab, et dokumendid, millel olevate allkirjade ehtsus on tõestatud, on eradokumendid ning vandenotar ei vastuta nende dokumentide sisu eest (dtl 129). Seega on selge, et volikirja ei ole türgi keelest vene keelde tõlkinud isik, kellel oleks Lätis võrdväärne staatus Eesti vandetõlgi omaga. Ringkonnakohtu hinnangul VTS § 7 lg 2 seda ka ei nõua. Dokumentide tõlkimisele kehtivad nõuded erinevad riigiti ja kui dokumendi sellisel viisil tõlkimine ja tõlkija allkirja kinnitamine notari poolt on piisav Läti õiguse kohaselt, siis on tegemist välisriigi pädeva ametiisiku tõlkega VTS § 7 lg 2 tähenduses, mida saab (vajadusel koos Eesti vandetõlgi tehtud tõlkega) kasutada ka kinnistamismenetluses.
10.Ringkonnakohus märgib, et ka Eestis varem kehtinud õiguse kohaselt kinnitas notar dokumendi tõlke puhul sisuliselt tõlkija allkirja õigsust. Kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud tõestamisseaduse § 39 lg 6 kohaselt oli notaril küll tõlkija allkirja kinnitamisel õigus kinnitamisest keelduda, kui ta ei tundnud tõlkijat või kui ta kahtles tõlke õigsuses, kuid seadusest tulenevaid nõudeid tõlkija kvalifikatsioonile ei kehtinud. Praeguses asjas on tegemist tehinguga, mis on notariaalselt tõestatud asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja § 120 lg 1 kohaselt. Tehingu notariaalsel tõestamisel selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud (TõS § 18 lg 1), sealhulgas peab notar tuvastama esindusõiguse aluse (TõS § 12). Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest notariaadiseaduse § 14 lg 1 esimese lause kohaselt.
11.Asja materjalide hulgas on ka avaldaja I volikiri Jelena Lapinale, mille on 25. juulil 2023 tõestanud Venemaa Föderatsiooni saatkonna Kõrgõzstani Vabariigis teine sekretär, samuti selle volikirja vandetõlgi tehtud tõlge eesti keelde (dtl 109–113). Kuna avaldajaid esindav notar on vastuseks kohtunikuabi küsimusele selgitanud, et saatkonna volikirja lükkas ta tagasi ja see saadeti kinnistusosakonnale ekslikult (dtl 143), siis ei hinda ringkonnakohus selle volikirja ja tõlke vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
12.Avaldaja III ei ole määruskaebust esitanud tähtaegselt. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 599, § 661 lg 2). Avaldajale III on kandemäärus nr XXXXXXXXXX kätte toimetatud 22. aprillil 2024, seega saabus tema jaoks määruskaebuse esitamise tähtpäev 9. mail 2024. Määruskaebus on esitatud 10. juunil 2024, seega hilinenult. Avaldaja III ei ole taotlenud määrusekaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 659 ja § 643).
13.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2 esimene lause). Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda kinnistusosakonnalt määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 172 lg 2 teisele lausele ja TsMS § 150 lg 1 p-le 5. Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause kohaselt võib avaldaja esitada määruskaebuse registrimenetluses tehtud puuduste kõrvaldamise määruse peale. Ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus rahuldati, seadus kaebeõigust ette ei näe.
Määruskaebuse läbivaatamata jätmise peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 659 ja § 643 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.