X kaebus Tallinna Vangla ja Aktsiaseltsi LääneTallinna Keskhaigla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustajad – Tallinna Vangla ja Aktsiaselts LääneTallinna Keskhaigla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.08.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.08.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-26-1996.
Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus.
3.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 13.08.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-26-1996 ja saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 esimene lause, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause, § 235 lg 1).
1.X (kaebaja) esitas 04.07.2026 (hiljem täiendatud) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.
3-26-1996 Kaebuse kohaselt viibis kaebaja ajavahemikul 14.02.2024˗29.08.2024 Tallinna Vanglas üksikvangistuses. Sel perioodil ei kontrollinud arstid tema tervist ja ignoreerisid tema kaebusi. Kaebajale ei koostatud tema seisundile vastavat individuaalset raviplaani. Kaebajal on kroonilised seljavalud (skolioos), isiksusehäired, paanikahood. Seljavalu ja tugev peavalu tekitavad halba enesetunnet ja unehäireid. Pikaajalise üksikkambris viibimise tagajärjel on kaebaja tervislik seisund halvenenud: tugevnesid peavalud, tekkis depressioon, närvilisus, apaatia, sundmõtted, stress, psühhoosid. Tallinna Vangla arstid ei ole üksikvangistuse kohaldamisel arvestanud kaebajal diagnoositud psüühikahäirega ja üksikkambris viibimise negatiivse mõjuga kaebaja tervisele. Vangla arsti lepinguliste kohustuste rikkumine (ravi- ja diagnoosivead, suunamiskohustuse rikkumine, hoolsus- ja ravikvaliteedinõuete rikkumine) ja kohustuste täitmisega viivitamine on põhjustanud kaebajale füüsilisi kannatusi ja kahjustanud tervist. Kaebaja tervislikku seisundit ei kontrollitud õigeaegselt. Ta oli sunnitud kannatama selja- ja peavalu ning psüühikahäirehoogude all. Nõuetekohane ravi hoidnuks teda kannatustest. Kaebaja palus kohaldada riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivu tasumisest vabastamist või alternatiivselt rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2026 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2), luges kaebuse perioodi 14.02.2024˗30.06.2024 osas esitatuks kaebetähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 4) ning andis kaebajale riigilõivu 350 eurot tasumiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 5). Vastustajate poolt kohtule esitatud tervisekaartidest nähtub, et kaebajale on osutatud meditsiinilist abi, määratud ravimeid ja võimaldatud psühhiaatri vastuvõttu. Kuna kaebaja väited taanduvad sisuliselt rahulolematusele üksikvangistuses viibimisega ja selle vältel osutatud ravi korraldusega, ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega (RLS § 22 lg 1 p 12). Seega tuleb kohtul lahendada kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei võimaldaks tema majanduslik seisund tasuda riigilõivu 350 eurot (RLS § 60 lg 3). Menetlusabi andmine ei ole siiski põhjendatud, sest kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas ega mõistlik. Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Vangla esitatud kaebaja tervisekaartidelt nähtub, et kaebajat ei ole vaidlusalusel perioodil jäetud meditsiinilise abita. Kaebaja kaebused on dokumenteeritud, kaebajale on määratud ravimeid ja võimaldatud psühhiaatri vastuvõttu. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla on kohtule selgitanud, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on äärmiselt vaenulik nii sõnades kui tegudes. Kaebajal on ära jäänud arsti visiidid, sest ta on vahetult enne rünnanud kaaskinnipeetavat, mis on tihtilugu lõppenud sellega, et ta on sunnitud veetma enamuse ajast üksikvangistuses. Kohtul puudub põhjus nende väidete tõelevastavuses kahelda. Kaebaja terviseandmed viitavad konfliktile valvuritega. Psühhiaatri vastuvõtu käigus 24.05.2024 muutus kaebaja verbaalne agressiivsus hädaohtlikuks ja tekkis füüsilise kallaletungi oht. Seetõttu vastuvõtt katkestati. Kuna kaebaja on üksikvangistuses viibimise ja tervishoiuteenuse osutamise takistused põhjustanud iseenda käitumisega, ei ole kaebusel suurt edulootust. Tallinna Vangla kohtueelse menetluse vastustest nähtub, et kaebaja oli küll lukustatud kambris, aga ta ei olnud täielikus isolatsioonis. Ta sai käia jalutuskäigul, sai helistada ja kirjutada, sai kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning suhelda vanglateenistujatega, sh soovi korral ka kaplaniga. Vajalikud ravimid ja arstiabi olid kaebajale tagatud. Kaebajal esineb manipuleerivat käitumist ja oma terviseprobleemidele hakkab ta rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile. Lisaks esineb Tallinna Vangla vastu esitatud osas kaebetähtaja 2(4)
3-26-1996 probleem, sest kohtueelse menetluse läbimist kinnitavad Tallinna Vangla otsused on tehtud a2024. Üksikvangistuses nõuetekohase tervishoiuteenuse saamine on oluline, kuid kõiki seni teadaolevaid asjaolusid arvestades on ebatõenäoline, et kaebaja kasuks saab mittevaralise kahju hüvitise välja mõista. Seega jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja palub 14.08.2026 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna Halduskohtu 13.08.2026 määruse resolutsiooni p 2. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Üksikkambris viibimise tagajärjel on kaebaja tervislik seisund halvenenud, ametnikud ja arstid on tema kaebuseid ignoreerinud. Kaebaja piinleb öösiti selja- ja peavalu käes ega saa rahulikult magada. Koos määruskaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse advokaadi määramiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 esimene lause), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Ringkonnakohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks ja esindamiseks määruskaebuse menetluses. Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja senine ja eelnevates kohtumenetlustes osalemine näitab, et ta on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramata jätmisega ei jää tema õigused kaitseta. Kaebaja on esitanud ise ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täiendused ning ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.
6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas kaebuses on väidetav kehavigastus või muu terviserike põhjendatud. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks lõivuvabastus (vt Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-31-12-10, p 9).
8.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist, kuna kaebaja väitel üksikvangistuses viibimise ajal ei kontrollitud tema tervislikku seisundit / ei tehtud seda õigeaegselt, tema tervist puudutavad kaebused jäid tähelepanuta ning selle tagajärjel halvenes kaebaja tervislik seisund: tekkis depressioon, tugevnesid peavalud, närvilisus, apaatia, sundmõtted, stress, psühhoosid. Tegemist on seega terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 12 mõttes. Kaebaja on terviseriket põhjendanud. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Vangla poolt halduskohtule esitatud kaebaja tervisekaartidelt (digitaalse toimiku leheküljed 96, 158˗159) nähtub, et kaebaja on kurtnud psüühikaprobleeme, paanikahäireid, tugevat peavalu, ärevust, klaustrofoobiat, depressiooni, stressi, halba und. Kaebuse väidete ja 3(4)
3-26-1996 asja materjalide põhjal ei saa praeguses menetlusfaasis tõsikindlalt väita, et kaebajal üksikvangistuses viibimise või puuduliku arstiabi osutamise tõttu terviseprobleeme üldse ei tekkinud ning need väited on esitatud üksnes kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Seega ei ole võimalik järeldada, et kaebaja väited tervisekahjust oleks ilmselgelt sisutühjad ja esitatud selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud lõivuvabastus (vt Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9). Küsimus sellest, kas terviseprobleemid on põhjuslikus seoses vastustajate väidetava õigusvastase tegevusega, on asja sisulise läbivaatamise küsimus. Vajadusel on halduskohtul võimalik anda kaebajale võimalus täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid.
9.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 13.08.2026 määruse resolutsiooni p-i 2 ning saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.