Osaühingu SPENCER hagi SSP MTÜ vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise 1643,38 euro ja sissenõudmiskulude 234 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1877,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing SPENCER (registrikood 10079343) hageja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ; e-post: XXX) Kostja: SSP MTÜ (registrikood 80643159), seaduslikud esindajad S.H (e-post: XXX) ja K.Z (e-post: XXX) Kohtuistungid toimusid 27.05.2025, 25.11.2025 ja 27.01.2026, viimasel istungil osalesid Marko Jaani ja K.Z
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu SPENCER hagi SSP MTÜ vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise 1643,38 euro ja sissenõudmiskulude 234 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad Osaühingu SPENCER kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
2-24-16413 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Osaühing SPENCER esitas SSP MTÜ vastu hagi lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduki parandamisega seotud kahju 1643,38 eurot ja kahju sissenõudmisega seotud kohtueelsed mõistlikud kulud 234 eurot, kokku 1877,38 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.09.2024 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Mercedes-Benz ML 320 CDI, registreerimismärgiga X, 4000 euro eest. Hageja tasus ostuhinna, kostja andis sõiduki valduse ja omandiõiguse hagejale üle.
5.Hageja väitel ilmnesid sõidukil vahetult pärast müügilepingu sõlmimist, kahe - kolme päeva möödudes, tehnilised probleemid, mis takistasid sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. Hageja teavitas kostjat puudustest 14.09.2024. Hageja pöördus sõiduki konkreetsete puuduste väljaselgitamiseks asjatundja poole, kelle hinnangul oli sõiduki töökorda seadmiseks vajalik turbo ja tulede süsteemi väljavahetamine.
6.X OÜ 17.09.2024 hinnapakkumise nr 217228 järgi on sõiduki remonditööde maksumus kokku 1643,38 eurot ilma käibemaksuta. Hinnapakkumine hõlmab muu hulgas kasutatud kontrollitud turbo, sisselaskeavade õhuandurite, õlitemperatuuri anduri, esitulede juhtplokkide, juhiistme SRS-anduri, andurite tarkvara uuenduse ning remonditööde maksumust. Hageja nõuab kahju hüvitamist ilma käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.
7.Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele, sest seda ei saanud kasutada otstarbeks, milleks seda liiki sõidukeid tavaliselt kasutatakse. Sõiduki puudused olid olemas riisiko hagejale ülemineku ajal, puudused ei tulenenud hagejast ning hageja ei teadnud ega pidanudki lepingu sõlmimise ajal puudustest teadma. Müüja vastutab varjatud puuduste eest ka siis, kui ta puudustest teadlik ei olnud.
8.Õige ei ole kostja väide, et müügitehing sõlmiti suuliselt. Müügileping sõlmiti kirjalikult 09.09.2024 ja see on hageja seadusliku esindaja K.O ning kostja seadusliku esindaja K.Z poolt digitaalselt allkirjastatud. Tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et hagejale anti sõiduk üle 08.09.2024, et kõik teadaolevad puudused olid hagejale enne tehingut teatavaks tehtud, et need kajastusid avalikus müügikuulutuses, et hageja teadis mootori veakoodidest ja põlevast mootoritulest ning et hagejale tehti puuduste tõttu hinnasoodustus.
9.Hageja leiab, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 225 alusel õigus nõuda sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest tekkinud kahju hüvitamist.
10.Enne hagi esitamist pöördus hageja kostja poole kirjaliku ja suulise nõudega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Hageja lepinguline esindaja esitas kostjale 04.10.2024 nõudekirja kahju hüvitamiseks. Kostja vastas 06.10.2024, et ei pea nõuet põhjendatuks ja lükkab selle tagasi. Lisaks sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumusele 1643,38 eurot nõuab hageja kohtueelse õigusabi kulu 234 euro hüvitamist, nõudekirja koostamise kulu oli asjaolusid arvestades mõistlik ning kujutab endast kostja lepingu rikkumisest tulenevat hüvitatavat kahju.
11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 2395,5 eurot, kokku 2710,5 eurot ning määrata, et väljamõistetud
2-24-16413 menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
12.SSP MTÜ hagi ei tunnista ja palub jätta Osaühing SPENCER hagi rahuldamata. Sõiduki parandamisega seotud kahju nõue 1643,38 eurot ega kahju sissenõudmise kulud 234 eurot ei ole tõendatud ning puudub õiguslik alus kostja vastutuse tuvastamiseks.
13.Kostja väitel sõlmiti poolte vahel mootorsõiduki Mercedes-Benz ML 320 CDI, registreerimismärgiga X, müügitehing suuliselt. Sõiduk anti hagejale üle 08.09.2024, hageja registreeris sõiduki enda nimele 09.09.2024, kuid reaalselt jäi sõiduk nädalaks X. Hagejal olid sõiduki võtmed ja ligipääs sõidukile, seega sõiduki ülevaatamiseks ja kontrollimiseks 08.09.2024 kuni 14.09.2024 piisav võimalus.
14.Hageja otsustas sõiduki enda nimele registreerida ilma põhjalikku ülevaatust tegemata ning kannab ise riski selliste puuduste eest, mida ta oleks saanud mõistlikult tuvastada. Kostja ei vastuta puuduste eest, mida ostja oleks võinud mõistlikult avastada.
15.Kostja teavitas hagejat enne tehingu tegemist kõigist sõiduki teadaolevatest puudustest, need puudused olid märgitud ka Facebook’is avaldatud müügikuulutuses. Sõiduki seisukorda arvestades tegi kostja hagejale 500 eurot hinnasoodustust, lõplikuks ostuhinnaks kujunes 4000 eurot. Kostja hinnangul täitis ta seega oma kohustuse anda hagejale sõiduki kohta tõest teavet.
16.Kostja ei ole puudusi teadlikult varjanud. Kostja ei vastuta vigade eest, mis ilmnesid sõiduki kasutamise käigus pärast üleandmist ja mida ei olnud võimalik mõistlikult ette näha. Hageja oli sõiduki seisukorrast teadlik, sealhulgas teadis mootori veakoodidest ja põlevast mootoritulest, ning ostis sõiduki teadlikult puudustega. Sõidukil oli suurt läbisõit, üle 420 000 km, hageja ei saanud eeldada, et sõiduk oleks uueväärses või heas korras.
17.Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad kulud oleksid tekkinud kostja lepingu rikkumise või varjatud puuduste tõttu, hageja oli ostetava sõiduki puudustest teadlik. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Menetlusse võtmise määruses ja kohtuistungil kohus selgitas, et lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
19.Kohus uuris põhjalikult asjas esitatud kirjalikke seisukohti, arutas asja pooltega suuliselt kohtuistungitel, kuulas üle tunnistaja ning uuris asjas esitatud kirjalikke tõendeid. Kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Asjas ei ole vaidlust, et SSP MTÜ müüs Osaühingule SPENCER sõiduki Mercedes-Benz ML 320 CDI, registreerimismärgiga X, hinnaga 4000 eurot. Sõiduki müügileping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja on 09.09.2024 kostja seadusliku esindaja K.Z ja hageja seadusliku esindaja K.O poolt digitaalselt allkirjastatud (dtl 9). Samuti ei ole vaidlust, et ostuhind on tasutud ning sõiduki valdus anti hagejale üle.
21.Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja 14.09.2024 teatas kostjale, et sõidukil ilmnesid pärast kasutama hakkamist probleemid. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas tegemist on varjatud puudustega ning kas hageja oli neist puudustest lepingu sõlmimise või sõiduki ülevaatamise ajal teadlik või pidi neist teadma ehk kas sõidukil ilmnenud puuduste tõttu ei vasta sõiduk lepingutingimustele.
2-24-16413
22.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas juhul, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui see ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Samas ei saa ostja tugineda puudusele ulatuses, milles ta lepingu sõlmimise ajal puudusest teadis või pidi teadma.
23.VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega sõiduki mittevastavust lepingutingimustele peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja. Hagejal lasub nende asjaolude tõendamiskoormis, millele tuginedes hageja väidab, et kostja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumisega hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest: s.t, et sõidukil olid puudused sõiduki hagejale üleandmise ajal, et puudused olid varjatud ning et hageja ei teadnud ega pidanud puudustest teadma. Samuti pidi hageja tõendama, et hinnapakkumises näidatud remondikulud on põhjuslikus seoses ja vajalikud nende puuduste kõrvaldamiseks, mille tõttu sõiduk hageja väidetel kokkulepitud tingimustele ei vastanud.
24.Lepingus oli märgitud ainult sõiduki mark, registreerimismärk ja VIN kood. Muid sõiduki omadusi, sh ehitusaastat ega läbisõitu, lepingus ei fikseeritud. Konkreetsete kvaliteeditingimuste kokkuleppe puudumise korral pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi olema keskmise kvaliteediga ehk vastama kasutatud sõiduki tavapärastele omadustele, eelkõige võimaldama kasutada seda sihtotstarbeliselt ja turvaliselt tänavaliikluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-23-10, p 12). Tsiviilasjas nr 2-21-1758 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest (vt RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (vt RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758, p 10.2).
25.Asjas ei olnud vaidlust, et tegemist oli suure läbisõiduga (420 000 km) kasutatud sõidukiga, sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus ja kostja ise kasutas sõidukit kuni müümiseni. Seega võis hageja eeldada, et sõidukit on võimalik sellele ettenähtud otstarbel kasutada. Hageja väidab, et sõidukil vahetult pärast müügilepingu sõlmimist (2-3 päeva pärast) ilmnenud tehnilised probleemid takistasid sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. Seejuures hageja hagiavalduses ei kirjeldanud, millised tehnilised probleemid täpsemalt ilmnesid ja milles seisnes sõiduki kasutamise takistus. Hageja on oma hilisemates menetlusdokumentides ja istungitel kirjeldanud, et sõidukiga
2-24-16413 seoses esinesid turbo ja tulede süsteemi probleemid, käivitamisel süttis mootorituli, sõidukil ei olnud jõudu ja tuled vilkusid. Hageja väidetel turbo avariirežiimi tõttu ei saanud sõidukit kasutada, kuna sõitmine võis sõidukit kahjustada. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis piisavalt täpselt avanud tehniliste probleemide sisu ega põhjuslikku seost sihtotstarbelise kasutamise takistusega. Ilmnenud probleeme kirjeldas hageja esindaja peamiselt kohtuistungitel, mitte kirjalikes dokumentides. Hageja ei ole esitanud näiteks diagnostikaraportit, veakoode või asjatundja põhjendatud tehnilist arvamust selle kohta, miks sõiduki kasutamine oli välistatud ja miks just nimetatud tööd olid puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. Hinnapakkumine ei ole käsitatav asjatundja arvamusena, millega tõendada puuduste olemasolu ja kõrvaldamise vajalikke viise.
26.Kostja seadusliku esindaja istungitel selgitatu ja hageja seadusliku esindaja H. K 17.02.2026 kirjaliku seletuse (dtl 159) kohaselt hageja esindaja K.O ei läinud sõidukit ostma somes avaldatud müügikuulutuse peale, vaid sõiduki müümine tuli jutuks kostja esindaja jahtlaeval X sadamas ühise pidutsemise käigus, hageja tundis sõiduki ostmise vastu huvi ja lepiti kokku müügihinnas. H. K seletuse kohaselt K.Z väitel pidi auto olema tehniliselt korras ja puuduste vaba. Kostja juhatuse liige K.Z väidab, et andis hageja esindajale kohe teada sõiduki anduri ja turbo probleemidest. K.O enne müügitehingut ja raha maksmist tutvus sõidukiga, käivitas mootori ja vajutas gaasipedaali, käis ümber auto, mootor töötas u 10 minutit, tuled põlesid, armatuurlaual tuled ei põlenud. Proovisõitu tegema ei mindud, sest asjaosalised olid alkoholi tarvitanud. H. K seletuse kohaselt pärast sõiduki ülevaatust ja ostusumma tasumist jäi auto sadamasse, sest autos oli K.Z muusikatehnika millise pidi ta hiljem autost ära viima. Võtmed jäid tema kätte ning need toimetati H. K K.Z abikaasa poolt 14.09.2024. K.O väitis kirjalikus seletuses, et probleemid avaldusid alles 14.09.2024 pärast võtmete saamist ja sõidukiga sõitma hakkamist: sõidu ajal süttis mootori tuli ning autol kadus ära jõud, et edasi normaalselt liikuda. H. K vastu sõitnud sõber andis märku, et autol tuled vilguvad. 16.09.2024 pöördus K.O autoteenindusse X OÜ poole. Seal tuvastati, et sõidukil on tehnilised probleemid sõiduauto turboga ning esitulede elektrisüsteemiga, need polnud töökorras. Ainukeseks võimaluseks oli turbo ja esitulede juhtploki väljavahetamine, selle maksumus oli 1643,38 eurot ilma käibemaksuta.
27.Kostja K.Z on seevastu järjekindlalt väitnud, et mootori märgutuli põles juba sõiduki käivitamisel enne müüki, hagejale selgitati andurite ja turboga seotud probleeme ning samad anduri vead tulid välja diagnostikas. K.Z andis 27.05.2025 kohtuistungil (dtl 74, alates ajakood 00:12:44) üksikasjalikke selgitusi , et „Juba laevas selgitasin, et õhukuluandurid olid katki ning tellisin uue komplekti y-toruga, mille küljes on andurid. Need ei sobitunud ja pidi arvutiga selgeks õpetama. Minul ei olnud seda aega, läksin X autoga. Remonditöökojal ei olnud sellist arvutit, et sellest läbi närida. Siis jäi mootori tuli ja turbo põlema, millest hageja oli teadlik ja nägi oma silmaga, kui auto tööle pani. //...// õhukulu y-toru ehk õhuvõtu toru, mis läheb õhupuhastist turbosse. Vana oli katki, tellisin uue, vahetati ära, aga arvutiga ei jõutud seda seadistada. See tuleb arvutiga korda teha, et tööle hakkaks. Ilma turbota oli võimalik sõita, aga vähem võimsust oli.“ K.Z sõnul temal on OBD adapter, mille saab panna auto külge ja on äpp, mis näitab vigu, hageja remonti ei pidanud tegema. Kostja esindaja sõnul sai K.O kohe auto võtmed, auto seisis nädal aega sama koha peal X sadamas, vahepeal sai kostja esindaja H. K käest uuesti võtmed, tõstis oma asjad välja ja siis viidi võtmed hageja esindajale kohe tagasi.
28.Kostja väiteid kinnitavad tunnistaja R.I , kes viibi K.Z jahil müügitehingu juures, selle kohta, et enne tehingut räägiti mootori märgutulest ja turboga seotud probleemist. Tunnistaja teadis, et sõiduk käivitati enne tehingut, kuid tunnistaja seisis eemal ega näinud armatuurlauda. R.I-l on endal selle sõidukiga varasem sõidukogemus ja ka siis puudus sõidukil jõud, armatuurlaual põles mootori märgutuli. Kohtu hinnangul ei ole alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda seetõttu, et tunnistaja ei mäletanud kõiki detaile täpselt, sealhulgas märgutule täpset värvi või asukohta armatuurlaual. R.I ütlused on kooskõlas K.Z väidetega ja nendest järeldub, et mootori märgutule ja turboga seotud probleem ei olnud uus ega saanud esmakordselt ilmneda alles pärast müüki, hageja pidi sellest sõiduki käivitamisel teada saama.
29.Hageja väitel pärast valduse saamist avaldunud põhirike väljendus muu hulgas sõidu ajal süttinud mootori märgutules ja jõu kadumises. Kui sama või samalaadse rikke kohta oli info sõiduki
2-24-16413 armatuurlaual nähtav juba sõiduki müügieelsel käivitamisel, ei saa seda käsitada hagejale täiesti varjatud puudusena. Kuigi hageja eitab müügieelsel käivitamisel märgutule põlemist, ei toeta tema väidet ükski sõltumatu tõend. Asjas esitatud tõendite kogum ei lükka ümber kostja väidet, et mootori märgutuli põles juba käivitamisel ja et ostjaga sellest räägiti. Tunnistaja R.I ütlused toetavad kostja väidet, et mootori hoiatustulest ja turboga seonduvast probleemist oli enne tehingut juttu. Seetõttu jääb vähemalt tõendamata, et mootori märgutule ja jõu kadumisega seotud puudus oli hageja jaoks selline varjatud puudus, millele tuginedes väita, et üleandmise ajal sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Hageja esitatud X OÜ hinnapakkumine tõendab üksnes selles loetletud varuosade hindasid ja remonttöö maksumust, mitte seda, et ilma nende osade vahetamise ja remonttöödeta ei ole sõidukit võimalik otstarbeliselt kasutada. Kohus möönab, et vilkuvate esituledega sõidukiga liikluses osalemine on pimedal ajal ohtlik ning ilmselt võimatu. Hageja ei ole aga põhistanud, et vilkuvad esituled on varjatud puudus, mida sõiduki müügieelsel käivitamisel ei olnud võimalik tuvastada. Hinnapakkumises on arvestatud kahe esitule juhtploki vahetamisega. Hageja ei ole kohtumenetluses nimetanud esitulede väidetava vilkumise põhjust, kuigi hageja väidetel remonditöökojas tehtud diagnostikaga tuvastati kõik vead. Paljasõnaliseks jäänud väidete põhjal ei ole võimalik hinnata, kas vea kõrvaldamiseks on vajalik mõlemad juhtplokid välja vahetada. On vähetõenäoline, et korraga lõpetavad töötamise ja vajavad väljavahetamist mõlemad juhtplokid. Pigem viitab mõlema esitule juhtploki väljavahetamine soovile sõiduki seisukorda uuendada. Hageja ei ostnud uueväärset sõidukit ning sõiduki ostmise ajaga võrreldes paremasse seisukorda viimise kulude hüvitamise kohustust müüjal ei ole.
30.Kostja märgib, et sõiduki puudused olid kirjeldatud ka avalikus müügikuulutuses. Kostja kirjalikus vastuses hagile viitab küll müügikuulutuse väljavõttele, kuid tõendina seda kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ostnud sõidukit müügikuulutuse peale, vaid pärast seadusliku esindaja poolt sõiduki vahetult ülevaatamist. Ostetud sõiduk oli väga suure läbisõiduga, läbisõit 420 000 km oli sõiduki ülevaatusel tuvastatav. Kuni müügini oli sõiduk olnud kostja pidevas kasutuses. Hageja ei saanud eeldada, et saab sõiduki, mida ei ole vaja remontida. Poolte selgitustest ja tunnistaja ütlustest järelduvalt pidi hageja enne ostmist olema teadlik ka turbo ja õhuandurite probleemist. X OÜ hinnapakkumine, millele hageja nõue tugineb, ei tõenda, et sõidukil olid selle ostmise ajal puudused, mille tõttu see ei vasta samaväärse kasutatud sõiduki tavapärastele omadustele. Hinnapakkumisest ei järeldu, et sõidukit ei olnud võimalik otstarbekohaselt kasutada.
31.Hageja ei ole tõendanud, et väidetavate puuduste ainus mõistlik parandusviis oli juba müügilepingu sõlmimise ajal turbo ja esitulede juhtploki väljavahetamine hageja nõutud ulatuses. Kostja selgitas, et tema teada oli sõidukil enne müüki anduritega seotud viga: õhuvõtutoru ehk Y-toru koos anduritega oli asendatud uuega, kuid osa seadistustööst oli tegemata ning seetõttu põles mootori märgutuli ja turbo ei töötanud tavapärase võimsusega. Hageja esitatu kostja väiteid ümber ei lükka. Vastupidi: X OÜ hinnapakkumine sisaldab samuti andurite tarkvara uuendust. Kostja väidetel oli sõidukiga võimalik liigelda, kuigi ilma turbo tavapärase tööta oli sõidukil vähem jõudu. Need väited on kooskõlas kostja varasemate selgitustega ja tunnistaja ütlusega, kui ka hageja enda selgitustega, et autol puudus jõud ning turboga oli probleem. Kohus nõustub hagejaga, et avariirežiimis sõitmine võib sõidukit kahjustada, eelkõige siis, kui avariirežiimi põhjus jääb pikemaks ajaks kõrvaldamata. Hageja ei ole aga tõendanud, et sõiduki jõudluse vähenemine ja lülitumine avariirežiimi oli tingitud muust, kui kostja väidetud turbo ja õhuvõtuandurite probleemist ning, et puuduse kõrvaldamiseks on vaja asendada olemasolev turbosüsteem (hinnapakkumise kohaselt kasutatud turboga) ja õhuandurid. Kostja väidetel ei olnud vaja turbosüsteemi välja vahetada, vaid arvutiga teha vajalikud seadistused.
32.Hageja nõudeks on hinnapakkumises varuosade ja tööde maksumuse käibemaksuta summa 1643,38 eurot. Hinnapakkumises sisaldub ka 74,59 eurot „SRS andur juhiistmele“. Selle anduri asendamise vajaduse ja sõiduki müügilepingu tingimusele vastavusega seotuse kohta ei ole hageja esitanud ühtegi põhjendust.
2-24-16413
33.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus müügilepingut ning andis hagejale üle müügilepingu tingimustele mittevastava asja, siis kostja ei vastuta sõiduki väidetavate remondikuludega hagejale tekkinud kahju eest. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka kahju sissenõudmisega seotud kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid.
34.Kõige eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata Osaühingu SPENCER hagi SSP MTÜ vastu sõiduki parandamisega seotud kahju 1643,38 euro ja kahju sissenõudmisega seotud kohtumenetluse eelsete kulude 234 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning seega ei saanud kostjal tekkida menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Eeltoodu alusel puudub vajadus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.