nende Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline esindaja Inga Ohakas; Kostja T.E (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi T.E vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja T.E-lt Moneyzen OÜ kasuks poolte vahel 29. juulil 2024 sõlmitud laenulepingust nr L241004348 tulenev põhivõlg 2738,89 eurot, intressid 24,51 eurot, võlamenetlustasu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4. juuni 2025 seisuga summas 78,54 eurot.
3.Mõista välja T.E-lt Moneyzen OÜ kasuks viivis alates 5. juunist 2025 põhinõudelt (2738,89 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa põhivõla (2738,89 eurot) summat.
Jätta rahuldamata Moneyzen OÜ hagi T.E vastu põhivõla nõudes summas 257,25 eurot, intressinõudes summas 376,05 eurot, lepingu haldustasu nõudes summas 16,50 eurot ja 4. juuni 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 97,59 eurot.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 79% ulatuses T.E ja 21% ulatuses Moneyzen OÜ kanda.
5.2.Määrata Moneyzen OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 387,10 eurot.
5.3.Mõista välja T.E-lt Moneyzen OÜ kasuks menetluskulud 387,10 eurot.
5.4.Välja mõistetud menetluskulude summalt (387,10 eurot) tuleb T.E-l tasuda Moneyzen OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Moneyzen OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi T.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on poolte vahel 29. juulil 2024 sõlmitud laenuleping (leping), mille alusel sai kostja laenu 3100 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal laen tagastada igakuise maksegraafiku alusel. Kostja maksis kuumakseid kuni 26. september 2024. Kostja poolt jäid kuumaksed tasumata perioodil 26. oktoober 2024 kuni 26. jaanuar 2025. Hageja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 25. veebruaril 2025 üles.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2996,14 eurot, tasumata intressid 400,56 eurot, tasumata haldustasud summas 16,50 eurot, võlamenetlustasud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 176,13 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 5. juuni 2025 lepingujärgses viivise määras 0,06% päevas.
3.Tartu Maakohus võttis 13. juuni 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 16. novembril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (8. detsember 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Kohus koostas 11. augustil 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestusega.
5.Hageja esitas 18. augustil 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise järgimist. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 järgi ümberarvestatud nõude. Hageja selgitab, et laenusumma väljamaksmisel on hageja kostjalt kinni pidanud lepingutasu, kostjale oli laenu väljamakse summas 2979,10 eurot. Kostja tegi laenu tagasikande summas 281,31 eurot. Hageja arvestas ümberarvestuse alusel seadusjärgse intressi katteks 41,10 eurot ja krediidi põhiosa katteks 240,21 eurot. Ümberarvestuse tulemusel on tasumata krediidi põhiosa jääk 2738,89 eurot. Ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt kujunes kuni lepingu ülesütlemiseni tasumisele kuuluvaks seadusjärgseks intressiks kokku 65,61 eurot. Hageja alternatiivne intressinõue on seega (65,61 – 41,10) 24,51 eurot. Kostja ei ole pärast 1. oktoobrit 2024 teinud ühtegi makset ja oli viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Ülesütlemiseteates määras hageja kogu nõude vabatahtliku tasumise
tähtpäevaks 4. märts 2025. Perioodil 5. märts 2025 kuni 4. juuni 2025 on hageja seadusjärgses määras viivise nõue 4. juuni 2025 seisuga 78,54 eurot. Hageja nõuab kostjalt kohtuväliste sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 30 eurot.
6.Seega moodustab ümberarvestatud nõue kokku 2871,94 eurot. Sellest tulenevalt on hageja nõue põhivõlg summas 2738,89 eurot ning intressid 24,51 eurot ja viivised 4. juuni 2025 seisuga 78,54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja täiendav viivis alates 5. juunist 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning hagis esitatud asjaolud võimaldavad teha tagaseljaotsuse. Samas on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul esitab kohus põhjendused osas, milles hagi jäetakse rahuldamata või milles on vajalik selgitada hageja nõude õiguslikku põhjendatust.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. juulil 2024 laenulepingu nr. L241004348 (leping), mille alusel sai kostja laenu 3100 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kohus leiab, et krediidilepingu sõlmimisel ei kogunud krediidiandja piisavalt andmeid kostja tegeliku maksevõime hindamiseks ja ei lähtunud olemasolevatest andmetest. Kostja pangakonto väljavõttest ning hageja esitatud krediidivõimelisuse hindamise analüüsist nähtub, et kostjal olid krediidilepingu sõlmimise ajal varasemad laenukohustused viie erineva võlausaldaja ees. Hageja analüüsi kohaselt ulatus nende kohustuste igakuine makse lepingu sõlmimisele eelnenud kuul kokku 609,55 euroni. 18. augusti 2026 vastuses hageja täpsustab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud igakuiste krediidikohustuste kogusumma oli 609,22 eurot. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kuulus varasem Moneyzeni kohustus refinantseerimisele ning siis moodustusid kostja krediidikohustused 681,79 eurot. Laenutaotluse esitamisel olid kostjal hageja ees ka eelnevatest laenulepingutest tulenevad kohustused. Hageja on oma 18. augusti 2026 vastuses nõustunud, et lepingute ajaline järgnevus, refinantseerimise vajadus ja kostja senine maksekäitumine olid asjaolud, mida tuli vaidlusaluse lepingu sõlmimisel hinnata. Lisaks nähtub hageja krediidivõimelisuse analüüsist, et lepingu sõlmimisele eelnenud kuul oli kostja sissetulek (töötasu) 1596 eurot ning väljaminekud 2484,50 eurot (sh krediidikohustused), st väljaminekud ületasid sissetulekut. Samuti on kostja igakuiselt mänginud kasiinos. Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei selgu, milliste asjaolude või täiendavate andmete põhjal leidis krediidiandja sellises olukorras, et kostja suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega selle lisadest,
et krediidiandja oleks kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks küsinud täiendavaid selgitusi või dokumente, mis võimaldanuks objektiivselt hinnata tema tegelikku maksevõimet.
10.Kohtu hinnangul on oluline, et käesoleval juhul ei olnud tegemist üksnes ühe krediidilepingu sõlmimisega, vaid hageja andis kostjale korduvalt lühikese perioodi jooksul uusi laene olukorras, kus hagejale endale olid teada kostja varasemad krediidikohustused. Laenutaotluse esitamise ajal oli kostjal hageja ees juba eelnevalt lepingutest täitmata laenukohustused. Uute lepingute sõlmimise tulemusel kasutati uut krediiti muu hulgas varasemate laenukohustuste tasumiseks. Krediidiandja pidi seejuures olema teadlik, et kostja ei olnud talle varasemalt võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning et uue laenu andmine oli vajalik eelkõige varasemate kohustuste refinantseerimiseks. Seega ei saanud hageja hinnata kostja krediidivõimelisust üksnes uue laenulepingu sõlmimise hetkel, vaid pidi arvesse võtma ka kostja senist maksekäitumist hageja ees ning asjaolu, et kostjal oli juba tekkinud vajadus varasemaid kohustusi uue krediidiga ümber finantseerida. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole krediidiandja objektiivsetele ja täielikult analüüsitud andmetele tuginedes hinnanud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 tähenduses piisava kindlusega veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
12.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Esitatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 2738,89 eurot, intress summas 24,51 eurot, viivis seisuga 4. juuni 2025 summas 78,54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 5. juuni 2025 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni, arvestusega, et välja mõistetud viivis ei ületa põhivõla summat.
13.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhinõude osas summas 2738,89 eurot, intresside osas summas 24,51 eurot, võlamenetlustasu nõude osas summas 30 eurot ja viiviste osas summas 78,54 eurot 5. juuni 2025 seisuga. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 5. juunist 2025 edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 2738,89 euro tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa põhivõla summat. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2738,89 eurot, intressid 24,51 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4. juuni 2025 seisuga 78,54 eurot ning viivised põhinõudelt 2738,89 eurot alates 5. juunist 2025 kuni
põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla osas 257,25 eurot (2996,14 – 2738,89), intressinõude osas 376,05 eurot (400,56 – 24,51), tasumata haldustasudest 16,50 eurot ja 4. juuni 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 97,59 eurot (176,13 – 78,54).
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud lõpliku nõude 79% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 79% ulatuses kostja ning 21% ulatuses hageja kanda.
16.Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 490 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseadus § 59 lg 1 ja lisa 1). Kuna kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskuludest 79% kostja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 387,10 eurot.
17.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.