1.Võtta vastu Bigbank AS nõudest osaline loobumine ja lõpetada menetlus Bigbank AS hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1555 eurot 51 senti ja edasiulatuva viivise nõude osas.
2.Rahuldada Bigbank AS hagi N.O vastu tagaseljaotsusega.
3.Mõista N.O-lt Bigbank AS kasuks välja 27. novembril 2023 sõlmitud krediidilimiidilepingust nr CL-EEC-23030000 tulenev põhivõlgnevus 14 847 eurot 29 senti, intress 1235 eurot 57 senti ja lepingu haldustasu 12 eurot 56 senti.
Jätta menetluskulud 76% ulatuses N.O ja 24% ulatuses Bigbank AS kanda.
5.Mõista N.O-lt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 1033 eurot 60 senti.
6.N.O-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Bigbank AS (hageja) esitas 29. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule hagi N.O (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. novembril 2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23030000, millega hageja andis kostjale laenu 15 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 0 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2 eurot 99 senti kuus. Hageja palus mõista kostjalt välja kokku 17 650 eurot 93 senti, millest 1235 eurot 57 senti intress, 12 eurot 56 senti lepingu haldustasu, 1555 eurot 51 senti viivis, 14 847 eurot 29 senti tagastamata krediidisumma. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohus andis 15. aprillil 2026 hagejale tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks. Hageja esitas 5. mail 2026 avalduse, millega loobus sissenõutavaks muutunud viivise summas 1555 eurot 51 senti ja edasiulatuva viivise nõudest. Hageja jäi muude nõuete juurde.
3.Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse 10. mail 2025 kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada selles osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel ning et ülejäänud hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).
5.Hageja on esitanud avalduse osaliselt nõudest loobumiseks. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus menetluse kestel oma nõuet vähendada või sellest osaliselt loobuda. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
6.Hageja on menetluse käigus 5. mail 2026 esitatud avaldusega loobunud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1555 euro 51 sendi ja edasiulatuva viivise nõude osas. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise, seega võtab kohus hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse vastavas osas. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10. mail 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavaldus kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping sõlmiti 27. novembril 2023 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 27,54% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,16%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
9.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega tuleb krediidiandjal tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (Kõve, V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § VÕS § 4034, p 3.3. a) aa)).
10.Hageja selgitas, et hageja omandas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Lisaks kogus hageja andmed kostja krediidivõimekuse kohta avalikest andmebaasidest. Kohtu hinnangul on hageja piisava põhjalikkusega hinnanud kostja krediidivõimet. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1200 eurot. Kostja konto väljavõtte põhjal tuvastas hageja, et kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek oli töötasu 1114 eurot. Viidatud ühtib kostja konto väljavõttest nähtuvate andmetega (vt nt dtl 74, 82, 90). hageja arvestas kostja kohustustega kokku 517 eurot 89 senti, s.h uus võetav kohustus ja allesjäänud kohustused TF Bank AS (publ) Eesti ja Monezen OÜ ees. Seega jäi kostjale muude kulude katteks 596 eurot 11 senti. Arvestades kontolt nähtuva üüritasuga 320 eurot kuus (nt dtl 74, 82, 90) on kohtu hinnangul piisava summaga, et lugeda kostja maksejõuliseks. Seega ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi osas, milles hageja ei ole nõudest loobunud.
11.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 76% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 1260 eurot ja õigusabikulude 100 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 1260 eurot ja õigusabikulud 100 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 174 lg 1). Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 1033 eurot 60 senti (1360 / 100 * 76%). Kostja ei ole menetluses osalenud, seega talle hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.