lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-26-1769/20

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-1769/20
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1195
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-26-1769/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja19.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KO H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2026, Tallinn kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-26-1769

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Orvi Koik

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 19. juunil 2026 üldmenetluses tehtud otsus

Apellant

kaitsja

Süüdistatav

Hindrek Veilberg (ik 37707234921)

Prokurör

Merike Lugna

Kaitsja

Vandeadvokaat Natalia Suvorova

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Legalia makstava tasu suuruseks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista riigi õigusabi kulu 93 eurot Hindrek Veilbergilt riigi kasuks välja.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-3807/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 14.09.20261-26-4598/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20261-25-6324/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20261-26-3567/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20261-26-6436/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.Pärnu Maakohus tegi 19. juunil 2026 otsuse, millega tunnistas Hindrek Veilbergi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Pärnu Maakohtu 2. mai 2023 otsusega Hindrek Veilbergile mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 aasta 27 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus mõistis Hindrek Veilbergi süüdi selles, et ta lõi mitu korda 15. septembril 2025 kella 19.00-23.00 vahelisel ajal oma XXX asuvas korteris tal külas olnud X-i . Täpsemalt lõi ta Xi vähemalt kahel korral rusikaga näkku, mille tulemusel kukkus X põrandale pikali; seejärel lõi Hindrek Veilberg maas lamavat X-i jalaga vähemalt ühel korral vastu vasaku puusa piirkonda. Selliselt tekitas Hindrek Veilberg X-ile valu ja tervisekahjustused (vasaku põsesarna ja parema küünarvarre valulikkuse ning hematoomid vasaku kulmu piirkonnas, alahuule piirkonnas, vasaku reie välisküljel ja vasakul põlvel).
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Hindrek Veilbergi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja Hindrek Veilbergi õigeksmõistmist. Kuigi seda taotluste all eraldi välja pole toodud, on apellatsiooni tekstis märgitud, et kui kohus Hindrek Veilbergi õigeks ei mõista, palub apellant alternatiivselt mõista Hindrek Veilbergile kergem karistus. Apellant märgib, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohtu järeldused on põhilises osas oletuslikud, puudub usaldusväärne põhjendus, vastuolud on jäetud kõrvaldamata ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellatsiooni kohaselt on maakohus andnud ebaõige hinnangu kannatanu X-i ütlustele selles osas, et ta tuli XXXsse õhtusel ajal. Q ütluste kohaselt tõi ta X-i XXXsse päevasel ajal, kuskil ühe, kahe, kolme paiku. Kaitsja märgib, et süüdistatava ema W ütlustest tulenevalt andis Hindrek Veilbergi naaber talle teada, et X lahkus 21.30 paiku Hindrek Veilbergi korterist. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult jätnud W ütlused selle kohta, mis sõnumi Hindrek Veilbergi naaber talle saatis, tõendikogumist välja. Kaitsja leiab, et „vastavalt KrMS § 66 lg 21 p 2 tuleb E sõnumis kirjutatu ja W kohtus antud ütlusted jätta tõendite kogumisse“. Apellatsiooni kohaselt on kannatanu isa ütlustega tõendatud, et X jõudis koju kella 23.00 paiku. Tuvastatud pole see, kus oli kannatanu kella 21.30-st kuni kella 23.00-ni. Kaitsja leiab, et kuna kannatanu oli tarvitanud alkoholi, võis ta saada vigastused pärast Hindrek Veilbergi juurest lahkumist, st need võis tekitada keegi teine, mitte Hindrek Veilberg. Kaitsja rõhutab, et kannatanu ütluste kohaselt ei soovinud ta peksmisest politseile teatada. Samuti ei pidanud seda vajalikuks tema vanemad. Kannatanu käis meditsiinilisel läbivaatusel ja esitas politseile avalduse õe mõjutusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Esitatud apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu. Kaitsja heidab maakohtule deklaratiivselt ette mitmesuguseid vigu, kuid need etteheited on apellatsioonis esitatud argumentidega sidumata. Nii jääb väide, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, täiesti paljasõnaliseks, sest apellatsioonis ei ole ühtegi materiaalõiguse kohaldamise küsimust käsitletud. Ka ei ole apellatsioonis hoolimata sellest, et apellandi väitel ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, toodud välja ühtki asjaolu, mille osas oleks maakohtu otsuse põhiosas kajastatud järeldused ja maakohtu otsuse resolutiivosa omavahel vastuolus. Samuti ei selgu apellatsioonist, mille poolest on maakohtu otsuse põhjendused puudulikud ning millised maakohtu järeldused on oletuslikud ja miks. Kohtukolleegium nendib, et maakohus on otsuses selgelt ja konkreetsetele tõenditele tuginedes toonud välja, mis asjaolud on kohus tõendatuks lugenud. Kaitsja apellatsioonis esitatud vastuväited neile on ilmselgelt puudulikud ning osalt asjassepuutumatud. Apellatsioonis on küll seatud kahtluse alla X-i ütlused selle kohta, millal ta XXXsse jõudis, kuid ei ole põhjendatud, mis tähtsust on sellel faktil üldse on, kuivõrd seda maakohtu tõendatuks loetud asjaolu, et Hindrek Veilbergi juurde läks X 15. septembri 2025 õhtul, apellatsioonis kahtluse alla seatud pole. Lisaks sellele on kaitsja argumentatsioon, miks X-i ütlused pole ses osas usaldusväärsed, selgelt poolik. Kaitsja toob küll välja, et ses osas on kannatanu ütlused tunnistaja ütlustega asjaolus, kuid kaitsja pole esitanud mingeid argumente, miks peaks usaldusväärsemaks pidama just tunnistaja ütlusi. Kaitsja on vaidlustanud küll seda, et maakohus jättis W ütlused Hindrek Veilbergi naabrilt teada saadu kohta KrMS § 66 lg-le 21 tuginedes kõrvale, kuid apellatsioonis on piirdutud väitega, et maakohus tegi vea ning KrMS § 66 lg 2 1 p 2 alusel tuleks arvata ütlused ka ses osas tõendikogumisse. Apellatsioonis pole aga käsitletud seda, milles maakohtu viga seisnes, ega põhjendatud, miks on apellandi hinnangul KrMS § 66 lg 21 p 2 tingimused täidetud. Kõnealuste ütlustega soovis kaitsja tõendada, et kannatanu lahkus 21.30 paiku Hindrek Veilbergi juurest ja võis saada vigastused kuskil mujal. Seda võimalust on maakohus käsitlenud ja osutanud, et süüdistatava enda ütlused välistavad võimaluse, et kannatanu sai vigastused kuskil mujal: süüdistatava ütluste kohaselt tuli kannatanu tema juurde tagasi ning mingeid vigastusi tal siis polnud. Seda asjaolu apellatsioonis kuidagi kahtluse alla seatud ei ole. Ka ei ole apellatsioonis esitatud mingeid argumente, miks tuleks jätta kõrvale kannatanu ütlused selle kohta, et teda lõi just Hindrek Veilberg ja seda põhjusel, et toda ärritas, et kannatanu oma telefoni otsis. Apellatsioonis pole põhjendatud sedagi, miks on kaitsja pidanud oluliseks seda, et kannatanu pöördus politseisse õe mõjutusel. Ringkonnakohtu hinnangul on see täiesti asjassepuutumatu. Apellatsioonis on küll märgitud, et kui kohus ei mõista Hindrek Veilbergi õigeks, taotleb apellant alternatiivselt tema karistuse kergendamist, kuid sellega karistuse käsitlus piirdub. Ühelegi maakohtu veale, millest tulenevalt oleks kooskõlas KrMS § 338 punktiga 4 alust maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas, apellatsioonis viidatud pole.
4.Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et apellatsioonis esitatud argumendid ei saa viia apellatsioonis taotletud otsuse tegemiseni. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg-le 3 tuginedes apellatsiooni läbi vaatamata.
5.Kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt hõlmab osutatud õigusabi maakohtu otsuse analüüsi ja kaitsealusega nõupidamist (40 minutit) ning apellatsiooni koostamist (85 minutit). Kaitsja taotleb, et kohus määraks nende toimingute eest makstavaks tasuks 150 eurot, millele lisandub käibemaks 36 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks tuleb vähendada “Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 3 alusel apellatsioonis esinevate puuduste tõttu. Apellatsioonis on esitatud väiteid maakohtu tehtud vigade kohta, mille kohta puuduvad igasugused põhjendused. Ka ei ole apellatsioonis üldse põhjendatud taotlust mõista Hindrek Veilbergile kergem karistus. Sellest tulenevalt määrab kohtukolleegium kaitsjale makstava tasu suuruseks 50% taotletust, st 75 eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jääb kaitsja tasu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5611/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja