Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

mõistis Badazo Kyaukpon OÜ-lt X kasuks välja töötasu summas 1400 eurot (neto), kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 934,34 eurot (neto) ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 4200 eurot (neto) ning Y kasuks välja töötasu summas 1400 eurot (neto), kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 951,51 eurot (neto) ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 4200 eurot (neto). Tööandja ei ole täitnud Töövaidluskomisjoni otsustest tulenevaid nõudeid, kuigi otsused jõustusid juba 02.11.2025. a. Avaldajad on teinud 19.02.2026. a pankrotihoiatuse ning nõuded on jätkuvalt tasumata. Avaldajad märgivad ka, et äriregistri andmete kohaselt on võlgnikul 03.08.2026. a seisuga esitamata 2023, 2024, 2025 majandusaasta aruanded ning maksuvõlg on summas 17 576,81 eurot. Avaldajad paluvad kohtul nimetada Badazo Kyaukpon OÜ ajutine haldur ning kuulutada välja Badazo Kyaukpon OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 10.08.2026. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et töötajad tegid 19.02.2026 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole võlgnetavaid summasid tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele samas lõikes toodud asjaolule, mh asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (p 1). Võlausaldajad esitasid pankrotihoiatuse võlgnikule 19.02.2026. a. Võlgnik kohustusi ei täitnud. Äriregistri B - kaardi väljatrükilt nähtub, et äriühingul on maksuvõlg summas 17 576,81 eurot, esitamata on käibedeklaratsioonid, samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates 2023 aastast. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Vastavalt äriseadustiku § 180 lgle 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500

euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed ning viimane juhatuse liige W on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriseadustiku § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud äriseadustiku §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruannet alates 2022. aastast. Majandusaasta aruande esitamata jätmine võib viidata juhatuse soovile varjata äriühingu tegelikku majanduslikku seisu ning muudab võimatuks ülevaate saamise äriühingu maksevõimest. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõuete olemasolu. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.