Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 4. september 2026 1-25-4173 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Marina Ninaste Kriminaalasi Alexander Gribanovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 136 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning Viktor Aleksejevi süüdistuses KarS § 136 lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 17. märtsi 2026. a otsus Alexander Gribanovi kaitsja Silvi Erro ja Viktor Aleksejevi kaitsja Roman Ippolitov Süüdistatavad - Alexander Gribanov, isikukood 36710022211, elukoht XXX, töökoht Prokal Ehitus OÜ, kehtivad karistused puuduvad, tõkendit pole kohaldatud -
Viktor Aleksejev, isikukood 37204182240, elukoht XXX, töökoht Prokal Ehitus OÜ, kehtivad karistused puuduvad, tõkendit pole kohaldatud Kaitsjad - Alexander Gribanovi kaitsja Silvi Erro
Asja läbivaatamise viis
- Viktor Aleksejevi kaitsja Roman Ippolitov Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma Kannatanu
- D.J.
Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta Viru Maakohtu 17. märtsi 2026. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Võtta kohtuasja materjalide juurde Viktor Aleksejevi kaitsja apellatsioonile lisatud tõendid.
3.Viktor Aleksejevi valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu jätta Viktor Aleksejevi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saavad kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Alexander Gribanovit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 136 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 ning Viktor Aleksejevit KarS § 136 lg 1 järgi. A. Gribanov, V. Aleksejev ja S.R. leppisid kokku, et D.J. toimetatakse aadressile XXX , XXX küla, Jõhvi vald ja teda karistatakse. V. Aleksejev helistas 6. juunil 2023 D.J. ile ja leppis kokku kohtumise. S.R. , A. Gribanov, V. Aleksejev ja A.M. sõitsid Jõhvi Maxima kaupluse juurde ning panid D.J. i tema tahte vastaselt autosse, millega sõideti kokku lepitud aadressile. Seal aheldas A. Gribanov D.J. i käeraudadega mikrobussi külge ja lõi teda korduvalt rusikatega näkku. S.R. lõi D.J. i jalaga kõhtu. D.J. tundis valu ning sai näkku haavu ja hematoome. S.R. andis A. Gribanovile D.J. i peksmise eest 50 eurot ja võttis kannatanu taskust 70 eurot, mille andis samuti A. Gribanovile. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
2.Viru Maakohtu 17. märtsi 2026. a otsusega tunnistati A. Gribanov süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1–3 alusel pöörati kohe täitmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänu jäeti täitmisele pööramata, kui A. Gribanov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. V. Aleksejev tunnistati süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, kui V. Aleksejev ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 pdes 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. (b) Põhiosa Süüdistus KarS § 136 lg 1 järgi
3.D.J. i ütluste järgi helistas talle 6. juunil 2023 V. Aleksejev, kes palus abi. Nad said Maxima kaupluse juures kokku, kus süüdistatavad käskisid tal autosse istuda ja A. Gribanov hoidis tal käest kinni. D.J. pandi tagaistmele keskele istuma ja tal polnud võimalik ära minna. D.J. poleks saanud kõigile meestele vastupanu osutada. Autot juhtis noor mees ja seal oli ka S.R. . Sõideti XXX tallu, kus elasid M.J. ja S.R. . A. Gribanov viis ta autost välja mikrobussi juurde. D.J. ile öeldi, et ta toodi sinna, kuna ta lõi S.R. t kirvega. Seejärel pandi ta käeraudadega bussi külge kinni.
4.Kannatanu ütlustega on kooskõlas Maxima turvakaamerate salvestis. Seal on näha maasturit, kust tulevad välja A. Gribanov ja V. Aleksejev, kes helistavad mobiiltelefoniga. Pärast seda ilmuvad nad valge ehitise tagant ja A. Gribanov tirib D.J. i auto juurde. Seejärel tuleb auto juurde S.R. , räägib V. Aleksejeviga ja läheb kauplusesse. Kui S.R. tuleb tagasi, sõidab auto minema. Autol olid vahepeal küll uksed lahti, ent see ei tähenda, et D.J. il oli võimalus
2(9)
põgeneda. Kannatanu sõnas, et ta ei üritanud autost väljuda, sest pidevalt oli keegi tema kõrval ja ta ei saanud kõigile vastupanu osutada.
5.XXX 2 turvakaamera salvestiselt nähtub, et maja ette sõidab auto, mille tagumistest ustest väljuvad A. Gribanov ja S.R. , kõrvalistuja uksest V. Aleksejev ja juhiuksest A.M. . A. Gribanov tõmbab tagaistmelt välja D.J. i. D.J. ei taha minna ja palub end mitte puutuda. A. Gribanov hoiab D.J. i parema käe küünarvarrest ja suunab ta veranda äärele istuma. Salvestiselt on kuulda, kuidas A. Gribanov ütleb, et tema eest ei põgene. S.R. toob majast käerauad ja annab need A. Gribanovile, kes paneb D.J. i käeraudadega kaubiku külge.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 lg 1 p 2 alusel avaldati A.M. ülekuulamise protokoll, mille järgi helistas talle 6. juunil 2023 tema isa V. Aleksejev ja palus viia end koos A. Gribanoviga M.J. suvilasse. Suvilas oli S.R. , kes istus samuti autosse. Nad sõitsid Jõhvi Maximasse. V. Aleksejev rääkis telefoniga ja nad läksid koos A. Gribanoviga eramaja territooriumile, kust nad hiljem tulid koos D.J. iga. S.R. läks kauplusesse ja tõi õlut. Nad istusid kõik autosse ja sõitsid tagasi suvilasse. V. Aleksejev ja S.R. läksid majja, A. Gribanov ja D.J. verandale. S.R. tuli käeraudadega ja D.J. i käsi pandi nendega kollase bussi külge. Nad sõitsid koos V. Aleksejevi, S.R. , A. Gribanovi ja M.J. ga Jõhvi. Tagasi tulles olid suvilas politsei ja kiirabi.
7.M.J. sõnul tuli ta 6. juunil 2023 Jõhvist. A. Gribanov jooksis ringi ja D.J. istus bussi juures. Ta toodi linnast pekstuna ja talle olid pandud plastmassist laste käerauad. Samas ütles M.J. , et ta magas, kui süüdistatavad koos kannatanuga suvilasse tulid. XXX 2 turvakaamera salvestisel pole M.J. t, kuni D.J. käeraudadega mikrobussi külge kinnitati. Teisedki üle kuulatud inimesed kinnitasid, et kui D.J. toodi, magas M.J. toas. Samuti pole usaldusväärsed M.J. ütlused, et kannatanule pandi plastmassist käerauad. Kannatanu sõnul pandi talle käerauad tugevalt käe ümber ja tal oli valus. Plastmassist käeraudadega ei saa kedagi nii tugevalt kuhugi kinnitada, et ta oleks valus.
8.V. Aleksejevi sõnul tuli D.J. nendega vabatahtlikult kaasa. Ta oli tugevas joobes ja ei püsinud ise püsti, mistõttu V. Aleksejev ja A. Gribanov aitasid teda. D.J. il oli võimalik autost lahkuda, sest uksed olid lahti. V. Aleksejev ei näinud, kes pani D.J. ile käerauad. Viimane istus rahulikult ja ei palunud neid ära võtta. A. Gribanovi sõnul tahtis S.R. , et V. Aleksejev lepitaks teda D.J. iga. V. Aleksejev läks Maxima juures põõsaste poole ja tuli tagasi koos purjus D.J. iga. Nad ütlesid viimasele, et lähevad M.J. juurde, et küsimused lahendada. D.J. ei olnud autosse minemisele vastu, kuid ta komistas, sest oli väga purjus. Seetõttu hoidis A. Gribanov teda küünarvarrest kinni. S.R. käis poes. Autouksed olid lahti ja D.J. il oli võimalus ära minna. A. Gribanov paigaldas D.J. ile käerauad, sest viimane palus seda.
9.Süüdistatavate ütlused pole usaldusväärsed, sest need on vastuolus kannatanu ütluste ja teiste tõenditega. Turvakaamera salvestiselt on kuulda, et A. Gribanov, S.R. ja V. Aleksejev otsivad D.J. i. A. Gribanov otsib D.J. i telefoninumbri ja ütleb selle V. Aleksejevile. Viimane helistab D.J. ile ja palub tal appi tulla. D.J. ütleb, et on Maxima juures ning A. Gribanov ja V. Aleksejev istuvad autosse. S.R. toob autost teibirulli ja istub ka autosse. Maxima turvakaamera salvestiselt on näha, et A. Gribanov ja V. Aleksejev viisid D.J. i auto juurde ning A. Gribanov tiris teda. Süüdistatavad viibisid pidevalt auto juures, mis näitab, et nad kontrollisid autos istunud D.J. i. Haiglas tuvastati, et D.J. oli teadvusel ja kontaktne ning tema kõne oli selge. Seega oli ta vaatamata alkoholi tarvitamisele võimeline toimuvast aru saama ja tal polnud koordinatsioonihäireid. See nähtub ka videokaamerate salvestistelt.
3(9)
10.D.J. tunnistati Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, sest ta lõi kirvega vastu S.R. vasakut kätt, tekitades haava ja randmeluu mõra. D.J. i sõnul elasid nad sel ajal M.J. juures ühes toas, kuid pärast juhtunut elas ta sõbra juures. Talle öeldi 6. juunil 2023, et ta viidi suvilasse, sest lõi S.R. t kirvega. Seda kinnitas A.M. . Seega võis S.R. pidada D.J. i peale vimma ja soovis talle süüdistatavate abiga kätte maksta.
11.V. Aleksejev oli kaastäideviija, sest tema teopanus oli piisavalt oluline. Kannatanu poleks telefonis S.R. le ega A. Gribanovile öelnud, kus ta on, sest viimane oli talle võõras ja S.R. ga oli ta tülis. V. Aleksejev ja A. Gribanov viisid koos D.J. i auto juurde ja kontrollisid teda autos. Kannatanu sõnul ei osutanud ta vastupanu, sest mehi oli liiga palju.
12.Süüdistatavad panid teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 järgi. A. Gribanov ja V. Aleksejev tahtsid tuua kannatanu XXX 2 kinnistule, et teda varasema teo eest karistada. Vabaduse võtmine oli ette planeeritud ehk see seati eesmärgiks ja nad tegid kõik selleks, et eesmärki saavutada. Süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult ja sihipäraselt. Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi
13.D.J. i sõnul peksis A. Gribanov teda pärast mikrobussi külge kinnitamist pähe ja näkku ning veri valgus silmadesse, mistõttu ta ei näinud enam. A. Gribanov palus temalt rahakotti ja võttis raha. Siis toodi vett ja pesti pead verest. Pärast peksmist võeti käerauad ära ja ta aeti minema. Ta läks sõiduteele ja kutsus abi ning kiirabi viis ta haiglasse. Kannatanu ütlusi kinnitavad vormikaamera salvestised. Sellelt on näha, et kui politsei jõuab tee ääres seisva kiirabiauto juurde, räägib kiirabitöötaja, et kannatanu pandi käeraudadega kinni ja teda peksti. D.J. räägib, et ta viidi autoga sinna ja pandi käeraudadega kinni. D.J. il tuvastati parema kulmu lahtine haav, marrastus vasakul kulmul, kinnine nihketa ninaluumurd ning turse vasakul silmal, ülahuulel ja ninal.
14.Turvakaamerate salvestis lõpeb, kui kannatanu aheldatakse käeraudadega bussi külge. Vahetult enne lõppu on näha, kuidas S.R. läks tuppa, kus asus salvestusseade. Ta võis lülitada kaamera välja, et peksmine ei jääks salvestisele. A.M. sõnul ütles V. Aleksejev talle, et S.R. lülitas kaamerad välja. A.M. nägi, kuidas S.R. lõi D.J. i jalaga kehasse. Seejärel läks ta majja ja kui sealt väljus, oli D.J. i nägu verine. V. Aleksejev ja M.J. istusid diivanil ning A. Gribanov ja S.R. seisid kannatanu kõrval. Nad arutasid, kas S.R. andestab D.J. ile. Siis tõi S.R. kastekannu veega ja pesi D.J. i näo ära. A. Gribanov võttis käerauad lahti. D.J. andis oma rahakoti A. Gribanovile, kes võttis sealt 20 eurot.
15.V. Aleksejevi sõnul lõi A. Gribanov D.J. i lahtise käega vastu kõrva või nägu ning S.R. jalaga. V. Aleksejev kannatanut ei löönud. Ta ei näinud, et keegi oleks võtnud raha. S.R. kallas kannatanule vett näkku ja pühkis seda salvrätiku või riidetükiga. Seega on tõendatud, et D.J. i lõid nii A. Gribanov kui ka S.R. . A. Gribanov tunnistas, et püüdis kannatanut näkku lüüa, kuid eitab peksmist ja raha võtmist. Süüdistatava sõnul oli D.J. il juba enne autosse istumist põsk ja kulm kriimustatud. A. Gribanovi ütlused pole usaldusväärsed. S.R. suhtes lõpetati kriminaalmenetlus seoses tema surmaga. Tema ütlused avaldati, ent need on ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus teiste tõenditega.
16.A. Gribanov pani röövimise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta peksis kannatanut tahtlikult rusikaga näkku ja võttis tema rahakotist 70 eurot. Ta sai aru, et paneb toime kuriteo ja kannatanu rahakotis olev raha on talle võõras vallasasi. Ta peksis kannatanut ja võttis raha teadlikult ja tahtlikult.
4(9)
Karistus
17.Arvestada tuleb seda, et V. Aleksejevi ja A. Gribanovi kuriteod olid tingitud kannatanu õigusvastastest tegudest. A. Gribanov pani kahele süüteokoosseisule vastava teo toime ühe teoga. Tal on kaks arhiveeritud kriminaalkaristust varguste eest 1996. ja 1999. aastal ning neli arhiveeritud väärteokaristust liiklusrikkumiste eest 2016–2018. V. Aleksejevil on seitse arhiveeritud kriminaalkaristust aastatest 1989–2011. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 järgi kuriteo toimepanemine grupis.
18.A. Gribanovil pole kehtivaid karistusi ja teo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Seetõttu tuleb talle mõista osaliselt tingimisi vangistus minimaalsest määrast suuremas määras. Šokivangistus ja käitumiskontroll mõjutavad A. Gribanovit edaspidi õiguskuulekalt käituma. Süü suurus on keskmisest väiksem. Kuna ta pani teo toime alkoholijoobes, tuleb talle seada kohustus mitte tarvitada alkoholi.
19.V. Aleksejevil pole samuti kehtivaid karistusi ja kannatanu on talle andestanud. Teost on möödas kolm aastat. Seetõttu tuleb V. Aleksejevile mõista tingimisi vangistus sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Käitumiskontroll mõjutab V. Aleksejevit. Tema süü on keskmisest väiksem.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
V. Aleksejevi kaitsja apellatsioon
20.Maakohtu otsuse vaidlustas V. Aleksejevi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja V. Aleksejevi õigeksmõistmist või talle kergema karistuse mõistmist. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.
21.V. Aleksejev ütles, et neil polnud eesmärki tuua D.J. XXX külla ja teda karistada. V. Aleksejev helistas D.J. ile ja kutsus ta tööle appi. S.R. tahtis D.J. iga ära leppida. V. Aleksejev nägi D.J. i rohu peal istumas. Ta oli tugevas joobes ja tema nägu oli vigastatud. Ta polnud võimeline kõndima, mistõttu aitasid V. Aleksejev ja A. Gribanov ta püsti ja autosse. Auto tagumised uksed ja kõrvalistuja uks olid lahti ja D.J. il oli võimalus lahkuda. D.J. kinnitas, et talle tehti ettepanek autosse minna ja ta nõustus sellega. Alles pärast prokuröri suunavaid küsimusi rääkis kannatanu sundimisest. Kannatanu ei andnud süüdistatavatele märku, et ei soovi nendega kaasa minna ega lahkunud, kuigi autouksed olid lahti. Videosalvestiselt on näha, et D.J. oli purjus ja liikus vaevaliselt. V. Aleksejev ja A. Gribanov aitasid ta turvalisuse huvides autosse. Samuti on näha, et auto uksed olid avatud, süüdistatavad viibisid autost eemal ega takistanud kannatanul lahkumast. Hetkest, mil D.J. toimetati autosse kuni S.R. saabumiseni möödus 15 minutit. D.J. il oli piisavalt aega, et põgeneda. D.J. kinnitas, et ta ei kartnud autos olles, et tema suhtes hakataks vägivalda kasutama. Ta tundis toimunu vastu pigem huvi. See tähendab, et teda ei hoitud autos sunniviisiliselt.
22.Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks eelnevat kokkulepet kannatanult vabaduse võtmiseks või tema karistamiseks. Asjaolu, et V. Aleksejev helistas D.J. ile, ei näita, et süüdistatav teadis, mis hiljem S.R. , A. Gribanovi ja kannatanu vahel juhtub. Turvakaamera salvestiselt ei kostu, et nad oleksid plaaninud kannatanu karistamist. Kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed, sest kohtus avaldatud ütluste järgi ütles ta eeluurimisel, et talle helistati võõralt numbrilt, ent kohtus rääkis ta, kuidas talle helistas V. Aleksejev. V. Aleksejev, A. Gribanov ja M.J. kinnitasid, et S.R. eesmärk oli kannatanuga ära leppida. Ükski tõend ei kinnita, et V. Aleksejev pani kuriteo toime kavatsetusega. 5(9)
23.A.M. d ei saanud kohtus küsitleda. Tema avaldatud ütlustest nähtuvad vastuolud kannatanu ütlustega osas, kes teda peksis ja kas ta oli käeraudades, kui andis raha. Kaitsja ei saanud neid vastuolusid kontrollida. Seega pole järgitud võistlevuse põhimõtet KrMS § 14 järgi.
24.Kohtus selgus, et tegu võis olla plastikust käeraudadega, mis avanesid nupust. Käeraudu pole kohtule esitatud ja nende omadusi kontrollitud. Samuti pole selge, kuidas tekkisid kannatanu mõlemale randmele vigastused, kui süüdistuse järgi oli kinnitatud vaid üks käsi. Lisaks polnud V. Aleksejev seotud käeraudade kasutamisega. Ehkki sündmuskohal tuvastati verejäljed, ei tehtud DNA-uuringut. Seega ei saa järeldada, et leiti kannatanu verd.
25.V. Aleksejev polnud kaastäideviija. Ta oli ainus, kes sai D.J. ile helistada, sest A. Gribanov ei teadnud kannatanut ja S.R. kartis teda. Isegi kui A. Gribanovil ja S.R. l oleks olnud plaan kannatanut karistada, pole alust arvata, et V. Aleksejev oli sellest teadlik. Tegu on täideviija ekstsessiga. Maxima juures ei takistanud V. Aleksejev kannatanu autost lahkumist. Ta ei vaadanudki auto suunas, tegi telefonikõnesid ja hoidis autost eemale. V. Aleksejevi kõne kannatanule võis olla kaasaaitamine, kuid ta ei helistanud eesmärgiga osutada kaasabi õigusvastasele teole.
26.V. Aleksejevile mõistetud karistus on liiga range. Tal pole kehtivaid karistusi ning tal on töökoht ja pere. Ta peab töötama väljaspool Eestit, et menetluskulu kiiremini tagasi maksta. Käitumiskontrolli tõttu ei saa ta seda teha. Kohtupraktikas on äärmiselt haruldane, et varem karistamata inimene saab teise astme kuriteo eest tingimisi vanglakaristuse KarS § 74 lg 1 järgi. Karistuse eesmärke saab saavutada KarS § 73 lg 1 kohaldamisega. A. Gribanovi kaitsja apellatsioon
27.A. Gribanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse muutmist üksnes karistuse täitmise korra osas. A. Gribanovil on diagnoositud kõri healoomuline kasvaja. Kuigi ravi on lõpetatud, vajab ta jätkuvalt regulaarset arstlikku kontrolli. Lisaks hooldab ta haiget ema, kes vajab iga päev abi. Kuriteost on möödunud kolm aastat ja selle aja jooksul pole A. Gribanov pannud toime uusi kuritegusid ega hoidnud kriminaalmenetlusest kõrvale. Seetõttu tuleb võimaldada A. Gribanovil kanda šokivangistust ositi KarS § 66 järgi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
28.A. Gribanovi kaitsja esitas koos apellatsiooniga tõendid süüdistatava terviseseisundi kohta, et tõendada karistuse ositi kandmise võimaldamise vajadust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonile lisatud tõendid vastu.
29.Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas A. Gribanovi õigesti süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning V. Aleksejevi KarS § 136 lg 1 järgi. A. Gribanovi kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes karistuse täitmise osas ja ringkonnakohus ei välju KrMS § 340 lg-le 1 tuginedes apellatsiooni piirest. Maakohus ei teinud sellist viga, mis oleks kaasa toonud A. Gribanovi ja V. Aleksejevi süüle ja isikule mittevastava karistuse. Kolleegium käsitleb kõigepealt V. Aleksejevi süüküsimust (a) ja karistust (b) ning seejärel A. Gribanovi kaitsja väiteid (c). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab V. Aleksejevi kaitsja tasutaotluse (d).
6(9)
(a) V. Aleksejevi süüküsimus
30.Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A. Gribanov, V. Aleksejev ja S.R. soovisid leida D.J. i. Selleks helistas kannatanule V. Aleksejev, kes sai teada, et D.J. on Jõhvi Maxima juures. A. Gribanov, V. Aleksejev, S.R. ja A.M. sõitsid Maxima juurde, kus A. Gribanov ja V. Aleksejev tõid D.J. i auto juurde ja panid ta sinna istuma. Seejärel sõitsid mehed autoga XXX 2 kinnistule, kus A. Gribanov tiris D.J. i autost välja ning A. Gribanov ja S.R. aheldasid kannatanu käeraudadega bussi külge. (Vt maakohtu otsuse lk 6–10.)
31.Kaitsja leiab, et V. Aleksejev helistas D.J. ile põhjusel, et teda appi kutsuda ja S.R. tahtis temaga ära leppida. S.R. l ja D.J. il oli tüli, sest viimane lõi S.R. le 18. mail 2023 kirvega vastu kätt (vt maakohtu otsuse lk 9). D.J. i sõnul ütles A. Gribanov talle, et ta toodi XXX 2 kinnistule, et S.R. löömise eest kätte maksta (dtl 74). A.M. ütluste järgi laususid A. Gribanov ja V. Aleksejev D.J. ile pärast tema auto juurde toomist, et viimane käitus põhimõtete vastu (tõendite kd, tl 69). Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et leppimiseks ei sunnita kedagi autosse istuma ega aheldata teda käeraudadega bussi külge (vt maakohtu otsuse lk 9). Seega on tõendatud, et V. Aleksejev jättis D.J. ile helistades vale mulje ja süüdistatavate tegelik eesmärk oli kannatanu leida, et talle kätte maksta.
32.A.M. ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja leiab, et kuna A.M. d ei saanud kohtus küsitleda, ei tohtinuks tema ütlustele tugineda. KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat polnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Asjaolu, et D.J. ile taheti kätte maksta, on tuvastatud kannatanu ütluste ja videokaamera salvestistega. A.M. ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi. Seega pole need kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tähendusega.
33.Maakohus on veenvalt lükanud ümber kaitseväite sellegi kohta, et D.J. nõustus autosse minemisega, kuid oli nii purjus, et A. Gribanov ja V. Aleksejev pidid teda aitama (vt maakohtu otsuse lk 5–6 ja 9). Maxima turvakaamera salvestistelt on näha, et A. Gribanov ja V. Aleksejev tulevad autost välja ja lähevad eemale. Seejärel ilmuvad nad koos D.J. iga. A. Gribanov hoiab D.J. i kinni ja V. Aleksejev teeb auto tagumise ukse lahti, kust D.J. autosse lükatakse. D.J. i sõnul sundisid A. Gribanov ja V. Aleksejev teda endaga kaasa sõitma. A. Gribanov hoidis tal autosse minnes käest kinni, kuid see polnud kannatanu meelest vajalik. Ta arvas, et kui ta oleks minekust keeldunud, poleks teda lahti lastud. (Dtl 72–73.)
34.Kolleegium möönab, et kannatanu ütlused on kohati ebaselged ja -järjepidevad. Näiteks lausus ta, et ei tahtnud autost väljuda, sest ootas, mis edasi saab, ning hirmu ta ei tundnud (dtl 80–81). Samas ütles ta sedagi, et tema kõrval oli pidevalt kas A. Gribanov või V. Aleksejev ning ta tundis, et kui oleks autost lahkunud, oleks ta kinni võetud (dtl 80). Turvakaamera salvestiselt on näha, et A. Gribanov läheb koos D.J. iga autosse. Ehkki teine tagumine autouks on lahti, liigub selle lähedal ringi V. Aleksejev. Samuti on näha ja kuulda XXX 2 kaamera salvestiselt, et kui auto peatatakse, tirib A. Gribanov D.J. i autost välja, mille peale viimane ütleb, et ära puutu ja ta ei taha (tõendite kd, tl 25–26). Hiljem ütleb A. Gribanov kannatanule, et tema eest viimane põgeneda ei saa (tõendite kd, tl 21). Võttes arvesse sedagi, et kannatanu sõidutamise eesmärk oli ta viia XXX 2 kinnistule, kus A. Gribanov ja S.R. ta bussi külge aheldasid ja teda peksid (vt maakohtu otsuse lk-d 11–13), joonistub sündmuse käigust selgesti, et kannatanult võeti tema nõusolekuta vabadus, kui süüdistatavad tarisid ta käekõrval auto juurde, panid ta sinna istuma ja sõidutasid teise kohta.
35.V. Aleksejevi kaitsja apellatsioonis väidetu ei kummuta maakohtu järeldust, et V. Aleksejev oli kaastäideviija. D.J. i sõnul tunneb ta V. Aleksejevit juba pikemat aega ja saab temaga hästi läbi. 7(9)
S.R. ga olid 6. juunil 2023 kannatanu suhted halvad ja A. Gribanov oli talle võõras. Ka kaitsja märgib, et V. Aleksejev oli ainus, kes saanuks sel päeval D.J. ile helistada ja tema asukohta küsida. Samuti läksid V. Aleksejev ja A. Gribanov koos D.J. i otsima ja tõid ta ühes autosse. Ka kannatanu autos püsimist valvati ühiselt, A. Gribanov istus autos ja V. Aleksejev kõndis avatud ukse juures ringi, püsides auto lähedal. (Tõendite kd, tl 5–6 ja 8, dtl 73–74.) Seejärel sõideti koos XXX 2 kinnistule, kus A. Gribanov viis D.J. i maja juurde (tõendite kd, tl 14, 20–22 ja 25– 26). Seega oli V. Aleksejevil ja A. Gribanovil kindel rollijaotus ja mõlemal oli D.J. ilt vabaduse võtmiseks oluline teopanus. Nad tegutsesid KarS § 21 lg 2 mõistes ühiselt ja kooskõlastatult.
36.Kolleegium nõustub maakohtuga KarS § 136 lg 1 järgi subjektiivse koosseisu tuvastamisel. V. Aleksejev tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 järgi. Ta seadis eesmärgiks D.J. ile helistades talle vale ettekujutuse loomise, et tema asukoht teada saada, ning koos A. Gribanoviga kannatanu autosse viimise ja kannatanu lahkumise takistamise. V. Aleksejevi eesmärk oli koos A. Gribanoviga tegutsemine, et kannatanu liikumisvabadust piirata. V. Aleksejev pidas võimalikuks, et võtab seeläbi D.J. ilt seadusliku aluseta vabaduse.
37.Kaitsja osutas, et V. Aleksejev polnud seotud käeraudade kasutamise ja D.J. i karistamisega. Kolleegium märgib, et seda pole V. Aleksejevile süüks arvatud. Kohtumenetluses on tuvastatud, et V. Aleksejev helistas kannatanule, tõi ta koos A. Gribanoviga autosse, seisis auto juures, et kannatanu lahkumist takistada ja sõitis autos XXX 2 kinnistule. Seejärel tiris A. Gribanov kannatanu autost välja ja aheldas ta käeraudadega bussi külge ning peksis teda koos S.R. ga. V. Aleksejev seda ei teinud. Seepärast ei peatu kolleegium pikemalt selle kohta käivatel väidetel. (b) V. Aleksejevi karistus
38.V. Aleksejevile karistust mõistes võttis maakohus arvesse muu hulgas kuriteo asjaolusid ja süüdistatavat iseloomustavat teavet (maakohtu otsuse lk 15–16). V. Aleksejevil pole kehtivaid karistusi ja tal on seitse arhiveeritud kriminaalkaristust aastatest 1989–2011, kuid menetletavast teost on möödunud ligi kolm aastat ja sel ajal pole ta uusi süütegusid toime pannud. Hinnates ka võimalust mõjutada V. Aleksejevit edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, mõistis maakohus V. Aleksejevile vangistuse sanktsiooni keskmisest madalamas määras ja jättis selle KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärgid on võimalik saavutada KarS § 73 lg-t 1 kohaldades.
39.Karistuse täitmisele pööramine on kehtiva seaduse ja pikaajalise kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel. Kui kohus peab võimalikuks jätta mõistetud vabadusekaotuslik karistus tingimisi kohaldamata, siis peab ta jälgitavalt põhjendama, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut iseloomustavad eripärad tingivad konkreetsel juhul karistuse individualiseerimise sellisel viisil. (Vt RKKK 20.03.2025, 1-2352/69, p-d 22–24.) Maakohus on eeskätt kuriteost möödunud ajale ja kehtivate karistuste puudumisele tuginedes põhjendanud, miks oleks praegu karistuse kandmine ebaotstarbekas. Kuna nii karistusmäära kui ka karistuse täitmise viisi valik on kohtu diskretsiooniotsus, saab see olla kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine ja sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele (vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 27).
40.Maakohtu otsusest ei nähtu eksimusi kaalutlusõiguse kasutamisel. Kolleegium leiab, et käitumiskontroll võib V. Aleksejevile mõjuda distsiplineerivalt. Asjaolu, et ta soovib töötada Eestist väljas, ei too kaasa karistusest tingimisi vabastamise korra muutmist.
8(9)
(c) A. Gribanovi kaitsja apellatsioon
41.Kolleegium on seisukohal, et A. Gribanovi vangistuse ositi kandmise võimaldamine KarS § 66 lg 1 järgi pole põhjendatud. Apellatsiooni lisadest nähtub, et 8. augustil 2025 eemaldati A. Gribanovi häälepaelalt koetükke. Neid uuriti ja põletikku või kasvajat ei leitud. Diagnoosiks on märgitud kõri healoomuline kasvaja. 23. septembril 2025 ning 16. veebruaril ja 19. mail 2026 tehtud uuringutest ei paista, et A. Gribanov poleks võimeline karistust kandma. Vangistusseaduse § 53 lg-te 1 ja 2 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kui ravi andmiseks puudub võimalus, suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavatele tagatud sõltuvalt nende terviseseisundist vajalik ja nõuetekohane tervishoiuteenus. Šokivangistuse osalise kandmise võimaldamist ei tingi ka asjaolu, et A. Gribanov hooldab ema. Karistuse osalise täitmisele pööramise eesmärk on süüdimõistetu tõsine hoiatamine lühiajalise vangistusega (vt RKKK 20.02.2007, 3-1-1-99-06, p 12). Niigi üksnes osaliselt täitmisele pööratud vangistuse ositi kandmine ei täidaks eesmärki suunata A. Gribanovit edaspidi kuritegudest hoiduma. (d) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
42.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. märtsi 2026. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
43.V. Aleksejevi kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tasu 1035 euro hüvitamiseks. See kulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt V. Aleksejevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.