Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 15.september 2026.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-26-15920
Tsiviilasi
G.H pankrotiavaldus Q.G.Q vastu
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine ajutist haldurit nimetamata
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik: Q.G.Q (rk XXX) Avaldaja: G.H (ik XXX) esindaja menetluses Tanel Riivits
Võlausaldaja esitas 27.07.2026. avalduse endise tööandja Q.G.Q pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud erinevad tõendid, sh Töövaidluskomisjoni määrus asjas 4-1/2404/25, millega on kinnitatud poolte kompromiss tasumisele kuuluvate summade ja tähtaegade osas. Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, see on kätte toimetatud 17.08.2026. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastanud.
Kohus leiab, et PankrS § 15 lg 4 1 kohaselt tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus asjas lõpetada. Võlausaldajad on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule rea dokumente, mis võivad tõendada töösuhte olemasolu, kuid ebaselge on nõude põhjendatus ja täpne suurus. Asjaolu, et töövaidluskomisjoni määrus, ei oma antud juhul tähendust, kuna maakohus avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei teosta nõude sisulise põhjendatuse kontrolli. Avaldaja nõude osas on esitatud töövaidluskomisjoni määrus pooltevahelise kompromissi kinnitamise kohta, määrusest ei nähtu, kas või millises ulatuses on komisjon pooltevahelist töösuhte hinnanud ja nõude olemasolu kindlaks teinud. Maakohtul puudub veendumus avaldaja nõue suuruse osas, kuna eelnevas menetluses ei ole töösuhte asjaolusid sisuliselt hinnatud. Asjad on lahendatud põhineb üksnes huvitatud isikute selgitustele tuginedes. Kohus selgitab lisaks, et töövaidluskomisjoni määrus on siduv üksnes selle osapooltele. Maakohtule ei ole selles ettemääratud tõendi jõudu TsMS § 232 lg 2 kohaselt. Kohus märgib, et välistatud ei ole poolte vahel töösuhte või sellele sarnase suhte olemasolu minevikus. Kuid selle õigussuhte võimalikust ebakohasest täitmisest tulenevad rahalised nõuded on antud juhul kindlaks määratud üksnes huvitatud isikute avalduse ja tuletatud andmete põhjal. Töövaidluskomisjonis ei ole uuritud avaldaja nõuet ega selle põhjendatust. Pankrotimenetluses on nõuete kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leiab, et avaldajate poolt püstitatud asjaolud (tööõigussuhe) võib lugeda põhistatuks TsMS § 235 tähenduses, kuid tõendmaata on avaldaja nõude täpne suurus. Kohus leiab et, avaldajad ei ole oma rahalise nõude olemasolu piiavalt tõendanud PankrS § 15 lg 41 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitanud kirjalikus vastuses nõuet otseselt vaidlustanud, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna võlgniku vastusest ei tulene võlgnikule otseseid negatiivseid rahalisi tagajärgi. Kohus leiab samas, et avaldaja poolt lisatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Avaldajad ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks kindlakstegemiseks pankrotimenetluse sisulist käivitamist ja seaduses ette nähtud rahalise hüvitise saamiseks kohtu poolt nõutud deposiidi maksmist. Deposiidi tasumise korral oleks maakohu nimetanud ajutise pankrotihalduri, kes oleks kindlaks teinud võlgniku varalise olukorra, pankroti väljakuulutamisel oleks nõuded kindlaks määratud. Pankrs § 15 lg 7 kohaselt ajutist haldurit ei nimetata ja menetlus pankrotiasjas lõpeb, sama sätte lg 6 kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.