1.Rahuldada D.L-i (nom: O.I) hagi O.I (nom: O.I) vastu.
2.Lõpetada Tartu Maakohtu 25.04.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1725 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatisesumma nõudmine D.L-i ülalpidamiseks alates 31.05.2025.a. ja suurendada väljamõistetud elatisesummat.
3.Mõista alates 01.06.2025 O.I-lt D.L-i kasuks välja igakuine elatis kuni D.L-i täisealiseks saamiseni 15.11.2027.a summas, mis võrdub PKS § 101 lg.2-lg.5 sätete alusel arvutatud summaga, võttes aluseks baassumma (alates 01.04.2025 baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot), elatisesumma perioodil 01.06.2025-31.03.2026 on 301,74 eurot kuus.
4.Mõista O.I-lt D.L-i kasuks välja perioodi 01.06.2025-31.12.2025 eest tasumata elatise võlgnevus 712,18 eurot.
5.Resolutsiooni punktis 3 arvutatud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Perioodi 01.01.2026-31.03.2026 eest O.I-lt D.L-ile maksmisele kuuluv elatisesumma on 905,22 eurot. Kui O.I on sellel perioodil elatist maksnud vähem kui 905,22 eurot, kohustab kohus O.I tasuma D.L-ile elatise võlgnevuse summas, mis on 905,22 euro ja juba makstud elatisesumma vahe. Perioodi 01.04.2026-31.08.2026 eest O.I-lt D.L-ile maksmisele kuuluv elatisesumma on 1593,10 eurot. Kui O.I on sellel perioodil elatist maksnud vähem kui 1593,10 eurot, kohustab kohus O.I tasuma D.L-ile elatise võlgnevuse summas, mis on 1593,10 euro ja juba makstud elatisesumma vahe.
7.Igakuine elatis D.L-ile alates 1.septembrist 2026 on 318,62 eurot (alates 01.04.2026 baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast (62,76 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (40 eurot).
8.O.I-l tuleb elatis tasuda iga kuu E.W pangakontole hiljemalt kuu 15.kuupäevaks selgitusega „elatis“ ja märkida kuu, mille eest elatis tasutakse.
9.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõuded ja seisukohad D.L esitas 24.04.2025 hagi O.I vastu elatise suurendamiseks.. Hageja taotleb suurendada kostjalt hagejale makstavat elatist 350 eurole kuus. Varasema kohtulahendiga aastal 2016 väljamõistetud summa on 100 eurot kuus. Kostja ei osale lapse kasvatamises, laps tema juures ei viibi. Laps tegeleb 4-5 korda nädalas spordiga, vajalikud on kulud lapse vabale ajale, meelelahutusele, eluasemekulud on märkimisväärsed. Hageja vajadused kuus on esitatud summas 809,50 eurot. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.05.2025 menetlusdokumendis (dtl 11-12) täiendas hageja esitatud nõuet ja selle põhjendusi. Käesoleval ajal on laps 15-aastane ning õpib üldhariduskoolis. Seoses lapse kasvamisega on oluliselt kasvanud ka igakuised kulutused tema ülalpidamiseks, sealhulgas kulud õppevahenditele, huviharidusele, võistlustel osalemine nii riigi siseselt kui ka välismaal, riietusele, toitlustamisele ning vaba aja tegevustele. Seega on lapse vajadused võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud ja kasvanud. Oluliselt on paranenud ka kostja varaline seis: kostjal on stabiilne töö, oma korter ja auto. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole.
Hageja palub suurendada 25.04.2016.a määrusega väljamõistetud elatist 350 eurole kuus alates 01.06.2026.a kuni D.L-i täisealiseks saamiseni. 19.12.2025 hagiavalduse täienduses ja täpsustuses (dtl 134-135) esitab hageja oma kuue kuu ülalpidamiskulud ja tõendid nende kohta. Hageja on enne selle menetlusdokumendi esitamist pöördunud ka kostja poole kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks elatise suuruse osas, tehes ettepaneku elatise saamiseks kehtiva perekonnaseaduse järgi elatise miinimummääras. Kostja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja loobub elatisenõudest 350 eurot kuus ja palub suurendada elatist Perekonnaseaduse § 101 lg 1, § 102 lg 1 sätestatud miinimummäärani. Hageja palub elatise suuruse muutmist edaspidiselt vastavalt seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumisele. Hageja esitas pangakonto väljavõtted selle kohta, et alates 15.06.2025 maksis kostja hagejale igakuuliselt elatist 200 eurot kuus, millest hageja seaduslik esindaja kandis kostjale tagasi 100 eurot (dtl 73-74, 76,77, 79-87) kui üleliigse elatisemakse.
2.Kostja vastuväited ja seisukohad Kostja 01.06.2025 vastuses (dtl 46-71) ei nõustu elatise suurendamisega hageja taotletud summani. Kostja väitel on temapoolne elatisraha maksmise ülempiir 200 eurot kuus. Kostja on poissi toetanud, maksnud igakuiselt trenni liikmemaksu. Alates augustist 2024 hageja ema enam ei suhtle ja nii ei tea kostja, mis lapsele vaja on. Kostja on pakkunud aiasaadusi, hageja ei ole neid vastu võtnud. Kostja esitab oma kontoväljavõtte- ta teeb kõik kulutused panga kaudu, kõik on näha. Kostja omab korterit, maksab korteri remondilaenu. Samuti omab autot ja mingi osa autolaenust on veel maksta. Kostja töö ja sissetulek sõltub hooajast ja on muutuv. 15.12.2025.a menetlusdokumendis (dtl 95-132) edastas kostja oma pangakonto väljavõtte perioodil 01.06.2025-15.12.2025 ja vastuse, milles kinnitab, et jääb omapoolse pakkumise juurdeelatis 200 eurot kuus, mida kostja on siiani ka igakuiselt maksnud. Kostja väitel ei ole tal võimalik hageja nõutud summat maksta, kuna talle jääb pärast maksude maksmist 300 eurot kuus elamiseks. Kostja lisab ka hageja ettepaneku kompromissiks ja kostja keelduva vastuse hagejale. 3.Menetluse käik Kohus võttis hagi 30.05.2025.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt. Kohus kirjaga 08.12.2025 selgitas hagejale ja kostjale elatisesumma määramise ja arvutamise aluseid. Kohus osutas, et väljamõistetud elatisesumma suurendamise nõue on seaduslik ja elatise maksmiseks seaduses ettenähtud miinimummäärast väiksemas summas ei ole põhjendusi esitatud. TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel kogus kohus ise andmeid andmekogudest: töötamise registrist ja rahvastikuregistrist. Töötamise registri andmetest (dtl 171-174) nähtub, et E.W töötab aastaid võlaõigusliku lepingu alusel, tööd võimaldav asutus xxxxxxxxxxxxxxxxAS. O.I töötab (dtl 175176) aastast 2019 OÜ-s Txxxxxxxx Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et O.I-l on neli last (dtl 88), kellest hageja on alaealine, kolm last täisealised. E.W-l on kuus last, kellest hageja on alaealine, viis last on täisealised (KIS otseviit rahvastikuregistrisse). Kohus kasutab tsiviilasjas nr 2-16-1725 25.04.2016.a andmeid.
tehtud kohtuotsuse ja kompromissi
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud hagiavaldust, selle täiendusi ja lisasid, kostja vastuseid ning kogutud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. TsMS § 459 sätestab: (1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja D.L (sünd.xxxxxxxxxx) on E.W ja O.I ühine alaealine laps, kes elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kohtu 25.04.2016.a määrusega on kinnitatud hageja vanemate vahel sõlmitud kompromiss, mille alusel mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 100 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 kehtib alates 01.01.2022 järgmises redaktsioonis: lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtupraktikas on kinnistunud, et elatise suuruse muutumise aluseks saab olla ka elatise väljamõistmise ja arvutamise aluseks olevate õiguslike asjaolude muutumine. Käesoleval juhul
ongi tegemist olukorraga, kus pärast elatise väljamõistmist aprillis 2016 on muutunud alates 01.01.2022 oluliselt elatise väljamõistmist ja arvutamist mõjutavad asjaolud ja õiguslikud alused. Muu hulgas toimub igal aastal 1.aprillil elatise indekseerimine, et võtta arvesse tarbijahinna muutusi ja brutokuupalga muutusi. Hageja esitas esmalt elatise suurendamise nõude, nõudes elatise suurendamist 350 euroni kuus. 19.12.2025 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub nõudest 350 eurot kuus ja soovib elatist kehtiva Perekonnaseaduse alusel arvutatuna muutuvas suuruses miinimummääras. Hageja põhjendab elatise suuruse muutmise nõuet, tuginedes hageja vajaduste ja kulude suurenemisele käesolevaks ajaks võrreldes aastaga 2016.
5.Riigikohus on lahendis 3-2-1-67-17 p.11 selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja aluseks võetud asjaolu on muutunud. Seetõttu kohus kontrollib aastal 2016 tsiviilasjas nr 2-16-1725 asjaolusid.
esitatud ja aluseks võetud
Kohus tsiviilasjas nr 2-16-1725 määrusega 25.04.2016 kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi elatise maksmiseks hageja ülalpidamiseks summas 100 eurot kuus. Hageja nõudis elatise väljamõistmist pooles ulatuses kehtivast kuupalgast. Kohtuistungil 12.04.2016 selgitas hageja esindaja, et soovib elatist 100 eurot kuus, kuna lapse kulud on tegelikult väiksemad. Hageja nõue on, et vanemad kannaksid lapse kulud võrdselt. Sellel ajal (aastal 2016) oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäär 430 eurot. Elatise suurendamise hagi esitamise ajal 2025.a oli töötasu alammäär 886 eurot. Samas ei arvutata käesoleval ajal elatisesummat enam lähtudes töötasu alammäärast, vaid PKS §-s 101 sätestatust, võttes arvesse indekseeritud baassummat, keskmise brutokuupalga muutust, lapse viibimist kohustatud vanema juures ja riikliku lapsetoetuse summat. Selle alusel ja kasutades justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadavat elatiskalkulaatorit on võimalik välja arvutada elatise miinimumsumma. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12, RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 13; 3-2-1-21-15 p.14 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Perioodil 01.04.2025-31.03.2026 oli elatise arvutamise baassumma 282,31 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast oli 59,43 eurot, alates 01.04.2026 on see baassumma 295,86 eurot ja 3% keskmisest brutokuupalgast on 62,76 eurot. Seega näeb kehtiv Perekonnaseadus ette, et elatisesumma arvutamisel ja väljamõistmisel võetakse arvesse keskmist kuupalka riigis ja elatustaseme muutumist (toimub indekseerimine).
6.O.I-l 2016 taotles hageja elatise väljamõistmist kostjalt hageja kulude pooles ulatuses (et vanemad kannavad kulud võrdselt) ja võttes arvesse tol ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid- et elatist makstakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alamäära pooles ulatuses. Hageja on taotlenud käesolevas asjas elatise suurendamist perekonnaseaduses ettenähtu järgi ja see on kooskõlas TsMS § 459 lg. 1 p. 1,2. Hageja taotleb elatise suurendamist alates 01.06.2025. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadusi saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub hagejaga koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Asja materjalist on teada, et laps isa juures ei viibi. Seega selle sätte alusel mahaarvamisi elatisesumma arvutamisel teha ei tule. Mahaarvamiseks PKS § 101 lg 7 alusel samuti alust ei ole. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
7.Eespoolmärgitud asjaolusid arvestades on Justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava elatiskalkulaatori abil arvestades elatisesumma perioodil 01.06.2025-31.03.2026 301,74 eurot kuus ja perioodil alates 01.04.2026 on elatisesumma 318,62 eurot kuus. 8.Ehkki elatise nõudmisel miinimumsummas ei tule tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, on kohus seisukohal, et hageja on piisavas ulatuses tõendanud lapse vajaduste suurenemist ja tegelikke kulusid, et lugeda elatise suurendamine taotletud ulatuses põhjendatuks. Nii nähtub varasema kohtumenetluse (2-16-1725) andmetest, et hageja eluasemekulud on 70 eurot kuus, kuid käesoleva hagimenetluse ajal on need vähemalt 175 eurot kuus. O.I-l 2016 on lapse (6-aastane) toidukulud olnud 30 eurot kuus, siis käesoleval ajal on usutav, et need on umbes 140 eurot kuus (nagu on märgitud hagis). Kohtu hinnangul ei ole liialdatud ka riiete ja jalanõude kulud 100 eurot kuus, hügieeni ja vaba aja kulud 50 eurot kuus, hobitegevuse (trennid ja võistlused) kulud vähemalt 125 eurot kuus, tervishoiukulud 15 eurot kuus, s.t. kokku vähemalt 605 eurot kuus. Nii nähtub kostja enda esitatust kui ka hageja esitatust, et hageja käib jätkuvalt MTÜ Jõgeva Spordiklubi Tähe trennis. Kostja on maksnud 2025.a. jaanuar-maikuu igakuuliselt 20 eurot (dtl 4771) hageja osalemistasu, hageja ema poolt makstakse 150 eurot hooaja kohta (dtl 168, 2025 teine poolaasta). On usutav, et kümne aastaga on lapse vajadused ja kulud oluliselt suurenenud,
suurenenud on ka elukallidus, s.t. tarbijahinnaindeks. Elatise suurendamise nõue perekonnaseaduse järgi arvutatava miinimummäärani on põhjendatud.
kehtiva
9.Kostja on esitanud väite, et tal ei ole võimalik elatist maksta suuremas summas kui 200 eurot kuus, kuna pärast maksude maksmist jääb tal endale elamiseks 300 eurot. Elatise vähendamist reguleerivad sätted on PKS §-s 102. PKS § 102 lg 1 sätestab: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistri andmetest, et kostjal on üks ülalpeetav- hageja. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega väiteid selle kohta, et kostja oleks osaliselt või täielikult töövõimetu. Seega puuduvad sellised seaduses sätestatud või kohtupraktikas üldiselt tunnustatud asjaolud, mis annavad alust elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummmäära. Kohtule esitatud asjaolud ja tõendid tõendavad, et kostjal on stabiilne töökoht alates aastast 2019. Lisaks töötasule makstakse kostjale ka isikliku sõiduauto kompensatsiooni. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõtted, millelt nähtuvad kostja sissetulekud 01.01.202515.12.2025 (dtl 47-71, 97-131). Sellest nähtuvalt on kostjale laekunud töötasu perioodil 01.01.2025-15.12.2025 summas 19816,85 eurot, seega töötasu keskmiselt 1651,40 eurot kuus. Sellise sissetuleku arvel tuleb kostjal katta enda ülalpidamiskulud ja anda ülalpidamist elatise näol hagejale. Makstes elatist hagejale tema nõutavas miinimumsummas ehk perioodil 01.06.202531.03.2026 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026 318,62 eurot kuus, jääb kostja enda vajaduste katteks vähemalt 1332 eurot kuus. Kostja sissetulek on piisav, et pidada ülal oma üht alaealist last, s.h. maksta elatist oma lapsele, kellega kostja koos ei ela. Lapse ülalpidamise kõrval jääb kostjal piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ja vajalikeks kuludeks. Kohus osutab siinkohal PKS § 102 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt – kui ülalpidamist andma kohustatud isik ei ole arvestades tema kohustusi ja varalist seisundit- võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, tuleb tal kasutada temal olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui kostja annab ülalpidamist oma lapsele 318 eurot kuus (ja pärast indekseerimist 1.aprillil 2027 mõnevõrra suuremas summas), jääb tal rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks ja vajalikeks kuludeks vähemalt neli korda suuremas summas. Kostja sellekohased väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata ja elatisesumma suurendamata. Kostja on majanduslikult kindlustatud, talle kuulub eluase ja sõiduk. Asja materjalist nähtub, et ka hageja ema on umbes samaväärsete majanduslike võimalustega: saab töötasu, talle kuuluvad eluruum ja sõiduki eest tasub liisingumakseid.
10.Kostja on elatist maksnud kuni juunini 2025 summas 100 eurot kuus. Alates 01.06.2025 on kostja maksnud elatist 200 eurot kuus (hageja seaduslik esindaja on küll seda asunud tagasi maksma). Võttes aluseks elatise arvutamise reeglid PKS § 102 lg 2-lg 5 järgi, on kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetavad summad järgmised: 10.1.perioodil 01.06.2025-31.12.2025 (7 kuud) on elatisesumma 301,74 eurot kuus. 7x301,74=2112,18 eurot. Pangakontodelt nähtub, et kostja on maksnud sel perioodil elatist igas kuus 200 eurot, 7x200=1400 eurot. Tasumata elatisesumma 2112,18-1400=712,18 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.2.perioodil 01.01.2026-31.03.2026 (3 kuud) on elatisesumma 301,74 eurot kuus. Selle perioodi eest makstav elatis on 3x301,74=905,22 eurot. Kuna kohtule ei ole teada sellel perioodil kostja poolt juba makstud elatisesumma, tuleb elatisevõla kindlaksmääramiseks lahutada nõutavast elatisesummast (905,22 eurot) sellel perioodil juba makstud elatisesumma. 10.3.perioodil 01.04.2026-31.08.2026 (5 kuud) on elatisesumma 318,62 eurot kuus. Selle perioodi eest makstav elatis on 5x318,62=1593,10 eurot. Kuna kohtule ei ole teada sellel perioodil kostja poolt juba makstud elatisesumma, tuleb elatisevõla kindlaksmääramiseks lahutada nõutavast elatisesummast (1593,10 eurot) sellel perioodil juba makstud elatisesumma. Kostjal tuleb perioodi eest 01.01.2026-31.08.2026 maksta elatist kokku 2498,32 eurot (905,22+1593,10). 10.4.alates 01.09.2026 tuleb kostjal maksta hagejale elatist 318,62 eurot kuus. Elatise indekseerimine toimub 01.04.2027. Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on tasunud elatist igakuiselt enne 15.kuupäeva, kohus määrab nii ka edaspidiseks. Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.06.2025 kuni 31.12.2025 summas 712,18 eurot, elatisevõlgnevuse perioodi eest 01.01.2026-31.08.2026 ja elatise alates 01.01.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni 15.11.2027.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg.1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.