lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-26-4179/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohtu kriminaalkolleegium · 08.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-4179/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
08.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

1-26-4179 8. oktoober 2026 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2026. a määrus A, esindaja vandeadvokaat Aro Siinmaa, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Kaspar Urmas Oja 23. september 2026, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2026. a määrus ja saata A kaebus Riigiprokuratuuri 8. mai 2026. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt A kasuks välja 300 eurot määruskaebemenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.22. septembril 2024 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi seoses kahtlusega, et B lõi A-d rusikatega näkku ja pähe, mille tõttu kannatanu kukkus. Kahtlustatav jätkas kannatanu löömist rusikatega pähe ja rindkeresse, kuni kannatanu kaotas teadvuse.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas 6. märtsil 2026 menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-te 1 ja 7 alusel, leides, et B pani toime kuriteo, aga tema süü polnud suur ja puudub avalik menetlushuvi. Seepeale palus kannatanu Riigiprokuratuuril menetluse uuendada, kuna B-d tuleb karistada ja kannatanu soovib esitada tema vastu tsiviilhagi. Riigiprokuratuur jättis 8. mail 2026 kaebuse rahuldamata, kuna menetluse lõpetamine ei rikkunud kannatanu õigusi.
3.Kannatanu esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse ringkonnakohtule, leides, et kriminaalmenetlust tuleb jätkata.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juunil 2026 kannatanu kaebuse läbi vaatamata, asudes seisukohale, et prokuratuuri otsustus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel ei ole vaidlustatav. KrMS § 208 lg-s 1 ning § 207 lg-tes 1 ja 2 tehakse viide menetluse lõpetamisele KrMS § 199 lg-te 1 ja 2 alusel. KrMS §-le 202 tuginev menetluse lõpetamine kaebeõigust kaasa ei too. Riigiprokuratuur on määruses

1-26-4179 märkinud, et see on vaidlustatav. Eelduslikult talitas prokuratuur nõnda tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-47-09. Selles jaatati süüdistuskohustusmenetluse toimetamise võimalust ka menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise korral. Riigikohtu viidatud seisukoht ei ole kriminaalmenetluse allikas KrMS § 2 p 4 tähenduses. Seadust lugedes ei ole võimalik jõuda järeldusele, et süüdistuskohustusmenetlus rakendub ka kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel. Seadusandja ei ole andnud Riigikohtu 17 aasta tagusele otsustusele n-ö heakskiitu ehk muutnud selles osas seadust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Kannatanu taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse sisulist läbivaatamist. Ringkonnakohtu järeldused kannatanu kaebeõiguse kohta ei ole kooskõlas seaduse ega õiguse aluspõhimõtete ning eesmärkidega. Valdkonnas, kus tehtavad toimingud mõjutavad inimsaatusi ning ühiskonna üldist heaolu ja turvalisust, ei tohiks formaalne käsitlus kaaluda üles sisulist. Kuriteo ohvriks langenud inimene, kelle kaitseks on mingi tegu karistatavaks tunnistatud ja kelle õiguste riivest tulenevalt menetlust toimetatakse, ei tohi osutuda n-ö ebaoluliseks osapooleks. Olukord, kus prokuratuuri tegevus ei ole vaidlustatav ega allu kohtulikule kontrollile, on vastuolus põhiseadusega. Kannatanu kriminaalmenetlusest kõrvalejätmine mõjutab nii kannatanu kui ka üldist usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu ning kujundab negatiivselt õigusteadvust. Kannatanu võimalused enda õiguste maksmapanekuks väljaspool süüdistuskohustusmenetlust on piiratud. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu käsitlusega Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-47-09. Riigikohtu lahend on juba pikemat aega korrastanud põhiõigustest lähtuvalt kaebeõiguse maastikku ning kui kaebeõigus toimib Riigikohtu lahendile tuginedes, ei olnudki tarvidust seadust muuta.
6.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Prokuratuuri määrus, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, on süüdistuskohustusmenetluses vaidlustatav. Nimelt sätestab KrMS § 207 lg 2, et kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. KrMS § 208 lg 1 näeb aga muu hulgas ette, et kui sama seadustiku § 207 lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seega on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamine olenemata menetluse lõpetamise alusest, mitte üksnes KrMS § 199 lg-s 1 või 2 ja §-s 200 nimetatud juhul.
8.Riigikohtu 22. juuni 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-47-09 puudutab KrMS § 207 lg 2 varasemat redaktsiooni, mis kehtis 31. augustini 2011. Selle kohaselt võis kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile KrMS §-s 200 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Alates 1. septembrist 2011 jäeti viide KrMS §-le 200 aga § 207 lg-st 2 välja. Kõnesoleva sätte praeguse sõnastuse kehtestanud seaduse (RT I 23.02.2011, 1) eelnõu (599 SE – Riigikogu XI koosseis) seletuskirjas (lk 74–76) viidati Riigikohtu määrusele asjas nr 3-1-1-47-09 ja märgiti mh järgmist: „Seoses eeltooduga tuleks muuta KrMS-i selliselt, et süüdistuskohustusmenetlus laieneks kõigile kriminaalmenetluse lõpetamise alustele ning anda (üksnes) kannatanule õigus vaidlustada lõppastmes ringkonnakohtus ükskõik millisel alusel (KrMS § 200–205) lõpetatud kriminaalasi.“

2(3)

1-26-4179

9.Järelikult rikkus ringkonnakohus menetletavas asjas kannatanu kaebeõigust eitades KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 208 lg 1 ja § 207 lg 2). Seetõttu tühistab Riigikohus KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 juhindudes Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2026. a määruse. Kolleegium saadab A kaebuse Riigiprokuratuuri 8. mai 2026. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Kannatanu esitas Riigikohtule taotluse hüvitada määruskaebemenetluses lepingulisele esindajale makstud 930 eurot. Kolleegium leiab, et see summa ületab KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud mõistlikku ulatust ja seda ei saa seetõttu täielikult menetluskulu hulka arvata ega hüvitada (RKKK 05.03.2026, 1-25-1753/42, p 15). Selmet tugineda KrMS § 207 lg 2 kehtivale sõnastusele, on määruskaebuses asutud õiguspoliitilistele argumentidele ja põhiseadusele tuginevalt asjatult põhjendama kannatanu kaebeõiguse olulisust. Lisaks puudutab osa kaebusest kriminaalmenetluse lõpetamist, mis ei ole määruskaebemenetluse teema. Kolleegium loeb mõistlikuks esindajatasuks, mis riigil tuleb kannatanule KrMS § 187 lg 1 alusel hüvitada, 300 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.