2-26-3023/15 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik G.D esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku sissetulekuks on 700 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisasi väärtusega 3000 eurot ja sõiduk väärtusega 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 270 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 10 437,69 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis mõtlematult laene oma nimega sugulastele, millest sai ülelaenamine. Võlgnik ei saa hetkel tasuda, kuid soovib ja suudaks oma pensionist igakuiselt tasuda 250 eurot. Võlgnik on töövõimekaotusega isik. 27.02.2026.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Elina Madala. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 7827,32 eurot, millest põhinõuded on 7307,89 eurot ja kõrvalnõuded 514,73 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 652,20 eurot ja sotsiaaltoetus 42 eurot, kokku 694,20 eurot. Võlgniku kulud on 430 eurot kuus. Võlgniku nimel on kinnistu registriosa numbriga 4430708 väärtusega 30 000 eurot ja sõiduk xxxxxx (esmareg. 2000.a) väärtusega 2000 eurot. Muu vara puudub. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes. Usaldusisik pidas võimalikuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik saaks igakuiselt tasuda 200 eurot, millega suudaks kõik nõuded täielikult 39 kuuga tasuda. Kohus arutas võlgnikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgniku selgitas kuidas tütar ja väimees võtsid võlgniku nimel laene. Alguses maksid nad ise laenu, kuid hiljem keeldusid. Võlgnik ei taha oma kinnistut müüa, lapsed toimetavad seal. Kuigi laps tekitas võla, lubasid nad võlgnikku maksmisega aidata. Võlgnik elab endise elukaaslase kinnisasjal ning ta pole kindel, et saab seal edasi elada. Kui ta ära peab minema, saab ta oma kinnisasjale minna. Usaldusisiku sõnul ilmselt nõudeid väiksemaks väga ei saa. Kõrvalkulud on juba arvestatud seadusest tuleneva viivisega. Usaldusisik märkis, et nii väikse sissetuleku juures on antud nii suured laenud, et on arvestatud sellega, et võlgnikul on kinnisasi. Kohus määras 09.04.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 700 eurot, mille võlgnik pidi tasuma nelja osamaksega. Võlgnik on ettemaksu tasunud. 14.05.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 09.09.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt kuuluvad kõik põhi- ja kõrvalnõuded rahuldamisele 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 40 kuu jooksul. Võlgnik on võimeline iga kuu tasuma kuni 195,69 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 652,20 eurot. B2 Impact OÜ ja TF Bank AB Eesti filiaal olid kavaga nõus. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused

I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Kohus leiab, et kavale ega nõuetele ei ole keegi vastuväiteid esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad ise esitanud piisava analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise küsimuses. Kohus märgib, et usaldusisik on teinud arvutusvigu nõuete suuruse ja täitmise osas. Usaldusisik on arvutanud valesti ühe B2 Impact OÜ nõude. Kavas on märgitud kohustuse kogusummaks 897,05 eurot, kuid põhinõude 835,68 euro ja kõrvalnõuete 56,67 eurot liitmisel tuleb summaks 892,35 eurot. Kohus parandab selle vea. Kohus parandab ka kõikide kohustuse kogusumma, kuna see muutus. Samuti on usaldusisik arvestanud valesti osamaksete suurused. Usaldusisik on arvestanud kohustuste täitmise 40 kuu peale ning on osamaksete suurused ümardanud, mille tulemusena kõiki nõudeid täidaks võlgnik kas veidi rohkem või veidi vähem. Kohus selgitab samale usaldusisikule juba korduvalt, et kavas märgitud nõuded tuleb täita täpselt, st ükski võlausaldajatest ei saa vähem ega rohkem, vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Selleks, et nõuded saaksid täies ulatuses ja täpselt tasutud, peavad antud juhul 39 esimest makset olema ühes suuruses ja viimane makse teises suuruses, sest ühegi kohustuste kogusumma ei jagune 40 kuu peale täpselt. Kohus parandab need vead. Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale (vt resolutsiooni p 1) parandatud ulatuses. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 7822,62 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada FIMS § 26 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid ning kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas ning kohus määrab selleks aja. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne, milleks kohus annab tähtaja. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 495 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 3 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 164€/h (võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja võlausaldajatele esitamine).