Võlaõigus

6) arvelduskrediidilepingust nr 15-086257-KT ja käenduslepingust nr 15-086257-KÄ tulenev võlg 25 000 eurot (põhiosa 24 998 eurot 85 senti ja viivis 1 euro 15 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Swedbank AS-i

kasuks välja menetluskulude katteks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED











laenulepingust nr 19-037063-VL tulenev võlg 2807 eurot 5 senti (põhiosa 2282 eurot 11 senti, intress 176 eurot 89 senti ja põhiosalt arvestatud viivis 348 eurot 5 senti) ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr 18-013662-VL tulenev võlg 532 eurot 30 senti (põhiosa 436 eurot 12 senti, intress 20 eurot 25 senti ja põhiosalt arvestatud viivis 75 eurot 93 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr 22-008355-VL tulenev võlg 2753 eurot 81 senti (põhiosa 2252 eurot 64 senti, intress 166 eurot 91 senti ja põhiosalt arvestatud viivis 334 eurot 26 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr 19-108453-VL tulenev võlg 3636 eurot 13 senti (põhiosa 2979 eurot 88 senti, intress 210 eurot 24 senti ja põhiosalt arvestatud viivis 446 eurot 1 sent) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 15-074591-RK tulenev võlg 911 eurot 96 senti (põhiosa 754 eurot 58 senti, intress 48 eurot 72 senti, põhiosa viivis 108 eurot 66 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; arvelduskrediidilepingust nr 15-086257-KT ja käenduslepingust nr 15-086257-KÄ tulenev võlg 25 000 eurot (põhiosa 24 998 eurot 85 senti ja viivis 1 euro 15 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud nr 18-013662-VL, nr 19- 037063-VL, nr 19-108453-VL, nr 22-008355-VL ja krediitkaardi leping nr 15-074591RK. Hageja ja ETIN OÜ vahel on sõlmitud laenuleping nr 15-086257-KT, mille tagamiseks oli sõlmitud kostjaga käendusleping nr 15-086257-KÄ ja lisad/käendaja kinnitused. Käenduslepingust tulenev käendaja maksimum vastutus on 25 000 eurot. Hageja saatis kostjale 12. aprillil 2023 lepingute ülesütlemise teatise. Hageja teavitas kostjat, et analüüsinud kostja tehinguid, maksepartnereid ja vara päritolu, siis jõudis hageja järeldusele, et ärisuhte jätkamine kostjaga ei ole võimalik. Lähtudes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg-test 1 ja 4 ning Swedbank AS-i üldtingimuste p-dest 9.2.5, 9.2.1.4, 9.2.15 ning 9.2.6 ja 3.4.4, 3.4.9 lõpetas hageja 12. aprillil 2023 laenulepingud nr 18-013662-VL, nr 19-037063-VL, nr 19108453-VL, nr 22-008355-VL. Sama ülesütlemise teatega lõpetas hageja ka eraisiku krediitkaardi lepingu nr 15-074591-RK lähtuvalt eraisiku krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste p-st 12.4. Hageja palus selleks ajaks tagastada kogu kasutatud krediidilimiidi ja tasuda kogunenud intressi. ETIN OÜ-ga sõlmitud leping nr 15-086257-KT lõppes tähtaja saabumisega 6. jaanuaril 2023 ning 9. jaanuaril 2023 saatis hageja ka ETIN OÜ-le teatise, milles palus tasuda lepingu tähtaja saabumisega sissenõutavaks muutunud võla 25 544 eurot 91 senti. Kostja vastutab solidaarselt laenusaajaga 25 000 euro ulatuses, milles põhiosa 24 998,85 eurot ja viivis 1,15 eurot. Seega on kõik kostjaga sõlmitud lepingud lõppenud ja kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis jätta rahuldamata hagi viiviste ja kõrvalkulude osas ning määrata kostjale pikaajaline maksegraafik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED













hageja ja kostja sõlmisid 18. aprillil 2019 laenulepingu nr 19-037063-VL (dtl 32), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6000 eurot (intressimääraga 17% aastas, krediidi kulukuse määraga 18,690% aastas) ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 1. aprill 2024. Laenulepingust nr 19-037063-VL tulenev võlg on kokku 2807 eurot 5 senti, millest põhiosa 2282 eurot 11 senti, intress 176 eurot 89 senti ja põhiosalt arvestatud viivised 348 eurot 5 senti; hageja ja kostja sõlmisid 6. veebruaril 2018 laenulepingu nr 18-013662-VL (dtl 20), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6000 eurot (intressimääraga 17% aastas, krediidi kulukuse määraga 18,640% aastas) ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 6. veebruar 2023. Laenulepingust nr 18-013662-VL tulenev võlg on kokku 532 eurot 30 senti, millest põhiosa 436 eurot 12 senti, intress 20 eurot 25 senti ja põhiosalt arvestatud viivised 75 eurot 93 senti; hageja ja kostja sõlmisid 2. märtsil 2022 laenulepingu nr 22-008355-VL (dtl 58), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2500 eurot (intressimääraga 17.9% aastas, krediidi kulukuse määraga 20,540% aastas) ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15. jaanuar 2027. Laenulepingust nr 22-008355-VL tulenev võlg on kokku 2753 eurot 81 senti, millest põhiosa 2252 eurot 64 senti, intress 166 eurot 91 senti ja põhiosalt arvestatud viivised 334 eurot 26 senti; hageja ja kostja sõlmisid 24. oktoobril 2019 laenulepingu nr 19-108453-VL (dtl 44), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6000 eurot (intressimääraga 17% aastas, krediidi kulukuse määraga 18,680% aastas) ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15. oktoober 2024. Laenulepingust nr 19-108453-VL tulenev võlg on kokku 3636 eurot 13 senti, millest põhiosa 2979 eurot 88 senti, intress 210 eurot 24 senti ja põhiosalt arvestatud viivised 446 eurot 1 sent; hageja ja kostja vahel sõlmiti eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 15-074591-RK (dtl 66), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 800 eurot (intressimääraga 14% aastas, krediidi kulukuse määraga 30,950% aastas). Lepingust tulenev võlg on kokku 911 eurot 96 senti, millest põhiosa 754 eurot 58 senti, intress 48 eurot 72 senti, põhiosa viivis 108 eurot 66 senti. Lepingu lõppedes oli kasutuses krediidilimiit summas 754 eurot 58 senti, mis ongi hageja põhinõude suurus; ETIN OÜ (juhatuse liige C.X) ja hageja sõlmisid 8. oktoobril 2015 arvelduskrediidilepingu nr 15-086257-KT (dtl 75). Arvelduskrediidilepingu tagatiseks sõlmiti kostja käendus vastavalt käenduslepingule nr 15-086257-KÄ (dtl 82). Arvelduskrediidilepingule sõlmiti ka lisasid ja tulenevalt viimasest lisast nr 8 (dtl 85) oli arvelduskrediidi limiidiks 25 000 eurot, intressimäär 10,00% aastas ja viivise määr 0,15% aastas. Limiidi kasutusaja lõpptähtpäevaks 6. jaanuar 2023. Leping lõppes tähtaja saabumisega 6. jaanuaril 2023. Kostja vastutab solidaarselt laenusaajaga 25 000 euro ulatuses, millest põhiosa 24 998 eurot 85 senti ja viivised 1 euro 15 senti; hageja saatis kostjale 12. aprillil 2023 teatise lepingute ülesütlemise kohta (dtl 101).

laenulepingud, sh eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping erakorraliselt üles öelda.

Radibel. Hageja on edastanud 20. juulil 2022 uue päringu (dtl 442) paludes selgitada, miks toimub sularaha väljavõtmine läbi eraisiku konto, sh esitada arved OOO Radibel poolt, mille tasumiseks kanti eraisiku kontole ETIN OÜ arvelt sularaha selgitusega "kassasse". Sama päring on esitatud uuesti 25. juulil 2022 (dtl 441). Kostja vastas 26. juulil 2022 (dtl 440), et läbi eraisiku konto oli lihtsam ning otstarbekam. Hageja on 9. jaanuari 2023. a kirjaga (dtl 454 jj) palunud kostjal edastada taaskord järgmise teabe: 1) Mis kuupäeval toimus viimane tehing Valgevenes puitmaterjalide ostmise eest? 2) Kuhu ja millisel viisil ostetud puitmaterjale eksporditi? Samuti on palutud edastada transpordi dokumendid ning kauba liikumise täpne marsruut. Kostja on küsinud 13. jaanuaril 2023 (dtl 454) hagejalt, mis põhjusel sellist informatsiooni soovitakse. Hageja on 16. jaanuaril 2023 (dtl 453) selgitanud informatsiooni hankimise vajadust (RahaPTS § 20 lg-d 4 ja 5) ja palunud vastata hiljemalt 18. jaanuaril 2023. Kostja ei ole kirjale vastanud. Hageja tuletas

konkreetsete tehingute alusdokumente, sularahatehinguid tõendavaid dokumente.

transpordidokumente,

marsruuti

ning

Kohus leiab, et sellist käitumist tuleb käsitada vajaliku teabe esitamise kohustuse täitmata jätmisena. Seetõttu ei saanud hageja kontrollida kostja tehingute tegelikku eesmärki, rahaliste vahendite kasutamist ega tehingutega seotud kaupade liikumist ning täita nende asjaolude põhjal RahaPTS-st tulenevaid hoolsusmeetmeid. Kostja käitumise tõttu oli täidetud RahaPTS § 42 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus ning hagejal tekkis RahaPTS § 42 lg 4 alusel kohustus ärisuhe lõpetada. Sellises olukorras ei saa lepingute erakorralist ülesütlemist pidada põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks. Vastupidi, hageja tegutses seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa seadusest tuleneva kohustuse täitmist ärisuhte lõpetamise kaudu pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (RKTKo 13.05.2020, nr 2-18-17536/29, p 15). Seega olid hageja poolt kostjaga sõlmitud lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks olemas RahaPTS-st tulenevad alused ning lepingute ülesütlemine oli põhjendatud. Kohus märgib lisaks, et ETIN OÜ-ga sõlmitud leping nr 15-086257-KT lõppes tähtaja saabumisega

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 18 ja 19). Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks,

kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja tegelikust rahalisest olukorrast ning esitanud kostja kontoväljavõtted, mida on hinnatud iga sõlmitud lepingu puhul. Laenulepingute nr 18-013662-VL, nr 19-037063-VL, nr 19-108453-VL ja nr 22-008355-VL ja krediitkaardilepingu nr 15-074591-RK/23-034432-KX puhul on hageja hinnanud kostja sissetulekute (sh töötasu, lähetused, dividendid) suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Hageja välja toodud sissetulekute suurus (dtl 162 jj) lepingute sõlmimise ajal on kooskõlas pangakonto väljavõttel kajastatud laekumistega. Hageja on märkinud, et lepingute sõlmimisel ajal puudusid kostjal aktiivsed võlgnevused ja maksuvõlad. Samuti on hageja hinnanud kostja kohustuste suurust iga lepingu puhul eraldi ja leidnud, et kostjal puudusid muud kohustused väljaspool Swedbank gruppi, sh kohtutäituri menetlustest või muudest võlgnevustest tulenevad kohustused. Hageja on välja toonud ka kõikide kohustuste kuumaksed lepingute sõlmimise ajal leides, et kostja oli võimeline võetud laenu/krediiti tagastama. Kostja on väitnud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel välja selgitanud ega arvestanud kostja elamis- ja majapidamiskulude suurusega. Kontoväljavõtetelt ei nähtu selliseid regulaarseid makseid, millest saaks järeldada, et kostjal olid olulised ja püsivad enda kanda olevad elamis- või majapidamiskulud, mida hageja oleks pidanud krediidivõimelisuse hindamisel täiendavalt arvesse võtma. Kui kontoväljavõttel ei kajastu näiteks eluasemekulude, kommunaalkulude, toidu, side- või muude majapidamiskulude tasumine kostja poolt, ei saa ainuüksi võimaliku kulu olemasolu põhjal järeldada, et tegemist oli kostja kohustusega, mida krediidiandja oleks pidanud oma arvutustes tingimata arvestama. Kohus peab seejuures oluliseks, et majapidamiskulude tegemine ei tähenda iseenesest, et need kulud kannab kostja. Samu kulusid võib kanda ka teine leibkonnaliige või muu isik. Kostja ei ole oma seisukohtades ka välja toonud, mis on need elamis- ja majapidamiskulud, millega hageja ei ole arvestanud ning mis oli nende kulude suurus. Hageja on võrrelnud kostja sissetulekuid tema olemasolevate ja uute kohustuste kuumaksetega ning jõudnud järeldusele, et kostja suutis võetud kohustusi täita. Seega ei ole alust järeldada, et hageja oleks jätnud krediidivõimelisuse hindamisel kostja elamis- ja majapidamiskulud põhjendamatult arvestamata. Hagejal ei olnud alust võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kulusid, mille kandmine kostja poolt kontoväljavõtetelt ei nähtunud ja mille olemasolu kostja ei ole ka muude tõenditega piisavalt põhjendanud. Kohus leiab kokkuvõttes, et hageja on järginud kostja krediidivõimelisuse hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja leidnud põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline.

Hageja on hagiavalduses toonud välja intressi arvestused iga lepingu kohta. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Kostja ei ole intressiarvutustele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks laenulepingust nr 19-037063-VL tulenev intress 176 eurot 89 senti, laenulepingust nr 18-013662-VL tulenev intress 20 eurot 25 senti, laenulepingust nr 22-008355-VL tulenev intress 166 eurot 91 senti, laenulepingust nr 19-108453-VL tulenev intress 210 eurot 24 senti ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 15-074591-RK tulenev intress 48 eurot 72 senti.

Käesoleval juhul ei ole kostja ositi tasumise taotlus põhjendatud eelkõige seetõttu, et kostjale on kohtumenetluse käigus antud piisav ja ebamõistlikult pikk võimalus kompromissi saavutamiseks. Hageja on olnud valmis kostjaga kompromissi sõlmima ning kostjale anti selleks korduvalt võimalus. Kompromissi saavutamiseks anti kostjale aega kokku ligikaudu aasta. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks alles hiljuti saanud teada oma kohustusest või kus talle ei oleks antud võimalust oma maksekohustuse täitmist korraldada. Kostja on oma ositi tasumise taotluse põhjendusena välja toonud ka asjaolu, et ta on peatselt pensionile jäämas. Kohtu hinnangul ei saa see asjaolu iseenesest olla aluseks nõude tasumise pikaajalisele ajatamisele. Esiteks ei ole kostja pelk viide peatselt pensionile jäämisele piisav tõendamaks, et tal puudub võimalus kohtuotsusega väljamõistetud kohustust täita. Kostja peaks oma taotluse põhjendamiseks esitama konkreetsed andmed oma majandusliku olukorra kohta. Üksnes üldsõnaline väide pensionile jäämise kohta ei võimalda kohtul hinnata, kas kohese täitmise korral tekiks kostjale tegelikult selline majanduslik koormus, mis õigustaks hageja nõude täitmise edasilükkamist. Kuivõrd pooled ei ole siiani jõudnud kompromissi sõlmimiseni ja kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta on asunud võlga osade kaupa tasuma, siis ei ole ka alust kostja TsMS § 445 lg 1 alusel esitatud taotluse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.