Võlaõigus › Töövõtulepingud

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja sõlmis kostjaga I 05.03.2024 lepingu nr 3066A kahe puitakna valmistamiseks ja paigaldamiseks XXX. Kostja pidi tellimuse täitma 60 päeva jooksul. Hageja maksis kostjale ettemaksu 572 eurot (koos käibemaksuga), lisaks 35 eurot sularahas aknamõõtjale. Hageja taotleb sularahas tasutud summast 15 euro väljamõistmist, kuna selles summas raha tasumise kohustust saab hageja tõendada. Kostja I ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja soovib, et ka ettevõtte omanik kostja II A. P. vastutaks isiklikult oma ettevõtte tegude eest. Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige tehingu ainus kasusaaja. Hageja taotleb kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 587 eurot ja leppetrahvi 3% lepingu kogusummast 1143 eurot, s.o 34,29 eurot. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale II kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 14.10.2024. Kuna kostja II on ühtlasi kostja I seaduslikuks esindajaks (s.o juhatuse liige), siis loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks ka kostjale I 14.10.2024. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud kostja I osas ning kohus teeb kostja I osas tagaseljaotsuse. Kostja II osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja sõlmis lepingu nr 3066A hagiavalduse kohaselt kostjaga I, kostjale II ei tulene seadusest isiklikku vastutust, samuti ei ole pooled kostja II vastutuses kokku leppinud. Seega ei ole hageja nõue kostja II vastu õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kostja I osas ning jätab hagi kostja II osas rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja I vastu esitatud nõude osas kostja I kanda ja kostja II vastu esitatud osas hageja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kuivõrd kostja II ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal II oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale II hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.