Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui
nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Jätta menetluskulud BREK OÜ kanda.
7.Määrata ajutise halduri K.F-i tasu suuruseks 2139 eurot (sh käibemaks 414 eurot). Ajutise halduri tasu välja mõista BREK OÜ pankrotivarast JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule (registrikood 12412334), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
10.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
11.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja) esitas 15.06.2026 kohtule avalduse BREK OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmiti Maaelu Edendamise Sihtasutuse (laenuandja/võlausaldaja) ja BREK OÜ (laenusaaja/võlgnik) vahel 13.12.2019 laenuleping nr 127FI19, 24.08.2020 laenuleping nr 143COV20 ning 13.04.2022 laenuleping nr 258FI22 (edaspidi laenulepingud), mille alusel laenas sihtasutus laenusaajale kokku 392 000 eurot, vastavalt laenuleping nr 127FI19 alusel 100 000 eurot, laenuleping nr 143COV20 alusel 192 000 eurot ning laenuleping nr 258FI22 alusel 100 000 eurot. Võlausaldaja maksis võlgnikule laenud välja vastavalt 18.12.2019, 25.08.2020 ning 18.04.2022. Sihtasutus ütles laenulepingud erakorraliselt üles alates 24.04.2026. Võlausaldaja saatis 02.06.2026 BREK OÜ-le pankrotihoiatuse, millega tegi võlgnikule ettepaneku laenulepingute alusel tekkinud võlgnevus sihtasutuse arveldusarvele üle kanda hiljemalt 12.06.2026. Sihtasutus hoiatas võlgnikku, et võlgnevuse mittetasumise korral on sihtasutus sunnitud võlgniku suhtes esitama pankrotiavalduse. Arvestades, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi sihtasutuse ees pikka aega, samuti ei ole võlgnik teinud mõistliku aja jooksul sihtasutusega konstruktiivselt koostööd võlgnevuste likvideerimiseks, sihtasutuse küsimustele vastamiseks ning olukorrale lahenduse leidmiseks, siis on sihtasutusel alust arvata, et võlgnik ei suuda tasuda oma
võlgnevust ning selline suutmatus ei ole ajutine. Lisaks on avalikest allikatest leitav info, et nõudeid BREK OÜ vastu koondab ka IDR Inkasso OÜ. Võlgnikul on 15.06.2026 seisuga ka maksuvõlg 109 496,50 eurot. Lepingu ülesütlemise aja seisuga (st 24.04.2026) võlgnes võlgnik sihtasutusele kokku 324 381,91 eurot. Juhindudes VÕS §-dest 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ning 94 nõuab sihtasutus võlgnikult lisaks ülalnimetatule ka viivitusintresse summas 3106,45 eurot. Kokku on sihtasutuse nõue laenusaaja vastu 327 488,36 eurot. Vastavalt PankrS § 10 lg-le 2 tugineb võlausaldaja maksejõuetuse põhistamisel loetelu punktis 1 toodud asjaoludele, s.o võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Võlausaldaja esitas võlgnikule 02.06.2026 pankrotihoiatuse. Võlgniku laenulepingute järgsed võlgnevused on tasumata.
3.Kohus võttis 16.06.2026 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja palus võlgnikul esitada kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta.
Võlgnik seisukohta määratud tähtpäevaks ei esitanud.
5.Kohus nimetas 10.07.2026 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks K.F-i , peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
6.Ajutise halduri 24.08.2026 aruande kohaselt on BREK OÜ püsivalt maksejõuetu, kuna olemasolevatest rahalistest vahenditest ja vara müügist eelduslikult saadavatest rahalistest vahenditest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 573 343,07 eurot ja varakogumi võimalikuks väärtuseks on ca 241 000 eurot. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea. Võlgniku juhatuse liige on küll vastuses ajutise halduri teabenõudele märkinud, et peab tervendamist võimalikuks kui saab kokkuleppele Maaelu Edendamise SA-ga kohustuste maksegraafiku muutmise osas. Ajutine haldur sellega ei nõustu, kuna võlgniku majandustegevus on eelneval kujul võlgniku tegevusalal lõppenud (sh töötajad puuduvad, vara suures osas üürile antud). Võlgniku poolt on äriregistrile esitamata 2025. aasta majandusaasta aruanne. Samuti on esitamata ajutisele haldurile bilanss ja kasumiaruanne 2026. aasta kohta (kuni ajutise halduri nimetamiseni). Võlgniku majandustegevus lõppes suure tõenäosusega täielikult äriregistris kajastatud tegevusalal veebruaris 2026 (viimaste töötajatega töölepingute lõpetamine). Aprillis 2026 lõppesid võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme vahel sõlmitud tööleping ja võlaõiguslik leping. Ajutine haldur on esialgselt seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus ilmselt novembris 2025, kuid kõige hilisemalt veebruaris 2026.a. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole alust maksejõuetuse põhjuseks pidada rasket juhtimisviga PanrS § 28 lg 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine pankrotihaldur loeb esialgu maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Samas edasises pankrotimenetluses võib hinnang muutuda. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses kohtkindlalt tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ja tagasinõude võimalusi, kuid ei välista nende tuvastamist edasises menetluses (eelkõige sularaha väljavõtud juhatuse liikme poolt). Võlgniku juhatus ei ole esitanud pankrotiavaldust. Pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust.
Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu 2139 euro (sh käibemaks) määramiseks.
7.Kohus andis võlgnikule tähtaja ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks, mida võlgnik määratud tähtajaks ei teinud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (vähemalt vähemalt 573 343,07 eurot) vara väärtust (ca 241 000 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes suure tõenäosusega täielikult äriregistris kajastatud tegevusalal veebruaris 2026 (viimaste töötajatega töölepingute lõpetamine). Aprillis 2026 lõppesid võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme vahel sõlmitud tööleping ja võlaõiguslik leping. Esialgseks maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku juhatus ei ole esitanud pankrotiavaldust. Pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks K.F-i , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1 järgi, määratud resolutsioonis.
11.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). Ajutise halduri tasu
12.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1725 eurot, millele lisandub käibemaks 414 eurot, kokku 2139 eurot.
13.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
14.PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
15.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 11,5 tundi tunnitasuga 150 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu 11,5 h toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära. PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab K.F-i tasuks 1725 eurot, millele lisandub käibemaks 414 eurot, kokku 2139 eurot. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
16.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (JeweLex Advokaadibüroo Osaühing, registrikood 12412334), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on JeweLex Advokaadibüroo Osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE101607797). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.