Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-26-15612/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 31.08.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 8034

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts Ekast10448523 OÜ ALUFORM GROUP11414667 Osaühing ANURION TEENUSED11513458 WELLE OÜ11543655 Welle Mööbel OÜ12487154(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.augustil 2026. a kell 19.00, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-15612

Tsiviilasi

WELLE osaühingu (kehtetu ärinimi osaühing PANPITS) avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur

võlgnik WELLE osaühing (kehtetu ärinimi osaühing PANPITS, registrikood 11543655, asukoht Sikupilli 3-5, Tallinn, e-post XXX); ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada WELLE osaühing (kehtetu ärinimi osaühing PANPITS, registrikood 11543655) pankrotiavaldus.

2.Välja kuulutada WELLE osaühing (kehtetu ärinimi osaühing PANPITS, registrikood 11543655) pankrot 31. augustil 2026.a kell 19.00.

3.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

4.Nimetada pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, e-post XXX).

5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 17.09.2026 algusega kell 10.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: https://meeting.video.rit.ee. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-26-15612.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2-26-15612 ja kontorisisustuse lahendusi ning ettevõte tegutses mööblimüügi valdkonnas järjepidevalt alates asutamisest. Ettevõtte majandustegevus halvenes järk-järgult viimastel tegevusaastatel. 2024. aastal moodustas WELLE OÜ müügitulu 1 006 998 eurot, mis oli võrreldes 2023. aasta müügituluga (1 429 483 eurot) 29,55% väiksem. 2024. aasta majandusaasta lõppes 72 319 euro suuruse kahjumiga. Ettevõtte majandusnäitajad halvenesid veelgi 2025. aastal, mil müügitulu vähenes 913 667 euroni ning majandusaasta lõppes 324 067 euro suuruse kahjumiga. Müügitulu vähenemine koos järjest suureneva kahjumiga mõjutas oluliselt ettevõtte likviidsust ning viis olukorrani, kus ettevõte ei olnud enam suuteline oma rahalisi kohustusi tähtaegselt täitma. Pankrotiavaldus esitati põhjusel, et WELLE OÜ on muutunud püsivalt maksejõuetuks PankrS § 1 lõike 2 tähenduses ja ettevõtte maksevõime taastamine ei ole enam võimalik. Võlgnik otsustas esitada pankrotiavalduse, kui üle oli vaadatud eelmise aasta andmed 2025 majandusaasta aruande koostamisel ja analüüsinud Eesti turusituatsiooni. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja järk-järgult 2025.–2026. aasta jooksul. Selle peamiseks põhjuseks oli mööbli ja sisustuskaupade turu oluline langus ning üldise nõudluse vähenemine, mille tulemusena vähenesid ettevõtte müügimahud märkimisväärselt võrreldes varasemate perioodidega. Samal ajal jäid võlgniku püsikulud, sealhulgas üüri-, tööjõu-, transpordi-, kommunaal- ja muud tegevuskulud, suures osas samale tasemele, mistõttu ei olnud võimalik kulusid viia vastavusse vähenenud käibega. Võlgniku finantsolukorda halvendasid ka mitmete põhitarnijate hinnatõusud, mis vähendasid kasumimarginaali ja konkurentsivõimet. Lisaks oli võlgnik sunnitud jätkuvalt finantseerima kaubavarusid ja uusi oste olukorras, kus müügikäive oli oluliselt langenud ning rahavood ei olnud enam piisavad olemasolevate kohustuste täitmiseks. Selle tulemusena suurenesid järk järgult ettevõtte võlgnevused tarnijate ja Maksu- ja Tolliameti ees. Oluliselt raskendas võlgniku tegevust ka asjaolu, et mitme tarnija puhul lõppes krediidikindlustuse (KUKE) kate. Selle tõttu vähendati või lõpetati senised maksetähtajad ja osa tarnijaid nõudis edaspidi kaupade eest täielikku või osalist ettemaksu. Võlgnik sattus olukorda, kus samaaegselt tuli tasuda varasemate tarnete eest ning finantseerida uusi oste omavahenditest, mis tekitas vähenenud müügimahtude tingimustes olulise käibevahendite puudujäägi ja süvendas makseraskusi. Võlgnik püüdis olukorda parandada tegevuskulude vähendamise, laovarude realiseerimise, olemasolevate klienditellimuste täitmise ning täitmata jäänud tellimuste ettemaksete tagastamisega. Samal ajal hindas juhatus jooksvalt võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja maksevõime taastamiseks ning korrastas ettevõtte raamatupidamisandmed, sealhulgas koostas 2025. majandusaasta aruande, et saada ettevõtte finantsseisust terviklik ja ajakohane ülevaade. Alles pärast rakendatud meetmete ammendumist ning ettevõtte varalise ja finantsseisu lõplikku hindamist jõudis juhatus juulis 2026 järeldusele, et ettevõtte maksevõime taastamine ei ole enam võimalik ning maksejõuetus on püsiv. Seejärel koostati viivitamata pankrotiavaldus. Võlgnikul on täitmata rahalised kohustused nii välismaiste tarnijate, kohalike võlausaldajate kui ka Maksu- ja Tolliameti ees. Välismaiste tarnijate nõuded tulenevad peamiselt tasumata kaubaarvetest ning on dokumenteeritud arvete, kauba vastuvõtmise dokumentide ja osaliselt

2-26-15612 ka krediidikindlustuse (KUKE) nõuetega. Välismaiste tarnijate ees on võlgnevusi kokku 24 104.32 euro ja 78 367.47 Poola zloti (ligikaudu 18 090 eurot) ulatuses. Lisaks on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg summas 31 852.08 eurot ning kohalike võlausaldajate ees kohustusi kogusummas 29 476.26 eurot. Võlgniku eurodes väljendatud rahalised kohustused on seega kokku 85 432.66 eurot, millele lisanduvad kohustused summas 78 367.47 Poola zlotti (ligikaudu 18 090 eurot). Võlgniku kohustuste täielik nimekiri koos võlausaldajate kontaktandmete, nõuete suuruse ning muude asjakohaste andmetega on lisatud pankrotiavaldusele. Seisuga pankrotiavalduse esitamine on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku vähemalt 114 723 euro ulatuses. Lisaks on võlgnikul kohustused viie töötaja ees, kelle töölepingud ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga veel lõpetatud. Töötajate ees olevate töö- ja töösuhtega seotud nõuete kogusumma on 24 374.41 eurot (täpsustamisel). Võlgniku vara koosneb peamiselt kaubavarudest ning tagatisrahanõuetest. Ettevõtte kaubavarude väärtus on kokku 57 288,64 eurot, millest suurema osa moodustavad kaup laos olev mööbel ning sisustustooted. Kaubavarude detailne nimekiri koos varude kirjelduse ja väärtusega on lisatud pankrotiavaldusele. Lisaks on võlgnikul tagatisrahanõuded kogusummas 10 218.94 eurot, mis tulenevad rendilepingute alusel tasutud tagatisrahadest. Ettevõttele teadaolevalt puuduvad seisuga 21.07.2026 klientide vastu nõuded, kuna kõik teadaolevad klienditellimused on täidetud või täitmata jäänud tellimuste eest saadud ettemaksed tagastatud. Kokku on võlgniku varade väärtus bilansiliselt 83 830 eurot. Turuväärtust on raske hinnata. Võlgniku jätkusuutlik majandamine ei ole enam võimalik. Maksuvõlg maksuameti ja võlad erinevate võlausaldajate ees on tänaseks WELLE OÜ jaoks üle jõu käivad. Puuduvad piisavad käibevahendid võlgnevuste tasumiseks. Vaatamata aktiivsetele püüdlustele leida täiendavaid finantsvahendeid ja sõlmida võlausaldajatega võla ajatamise kokkuleppeid, ei näe WELLE OÜ võimalust tegevuse jätkamiseks ning võlgade tasumiseks. Majandustegevuse jätkamiseks puuduvad täna täiendavad omavahendid ja muude investeeringute saamise võimalused. Käesolevaks ajaks ei ole WELLE OÜ enam suuteline täitma oma kohustusi. Äriühingu olemasolevad kohustused ületavad oluliselt varasid. Võlad erinevatele võlausaldajatele moodustavad hetkel kokku vähemalt 114 723.02 eurot ning võlgnevus ilmselt suureneb jooksvate viiviste arvelt. Võlausaldajate nimekiri on lisatud avaldusele. Eeltoodust nähtuvalt on võlgnik maksejõuetu, sest ta ei suuda täies ulatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-26-15612 ning Oeseder Möbel-Industrie Mathias Wiemann GmbH & Co. KG) ja müüs seda Eesti turul. Müük toimus Järve keskuses (Pärnu mnt 238, Tallinn) asunud esinduskaupluse kaudu, mille 737 m2 suurust müügipinda kasutas võlgnik OÜ-ga Järve Kaubanduskeskus 21.10.2009 sõlmitud äriruumide üürilepingu nr 188-JK alusel. Lisaks toimus müük veebipoodide welle.ee ja in24.ee kaudu ning võlgnik kasutas AS-ilt Esmeta 15.09.2009 laopinna üürilepingu nr 586 alusel üüritud laopinda aadressil Punane tn 6 ladu 21, Tallinn. Võlgniku raamatupidamist korraldas AS Ekast. Võlgnikul oli pankrotiavalduse esitamise seisuga viis töötajat (majandusaasta aruannete kohaselt oli keskmine töötajate arv 2024. aastal 12 ja 2025. aastal 9). Võlgnik finantseeris oma tegevust müügitulust, klientide ettemaksetest ja tarnijate maksetähtaegadest (tarnijakrediidist), mille katteks oli osal tarnijatel sõlmitud krediidikindlustus (KUKE). Krediidiasutuste ja liisinguandjate vastuste kohaselt ei olnud võlgnikul pangalaene ega liisingukohustusi. Ajutise pankrotihalduri päringute vastustest ja pangaväljavõtete analüüsist nähtub, et võlgnik oli 2021.-2026. a jooksul majandussuhetes äriühinguga Welle Mööbel OÜ, kellele tehti nimetatud perioodil makseid kokku ligikaudu 196 583 euro ulatuses ja kellelt saadi laene kokku 17 200 eurot. Nimetatud äriühing on äriregistri andmetel võlgniku lähikondne. Võlgniku müügitulu püsis 2021.-2023. aastal tasemel 1,32-1,43 miljonit eurot, kuid langes 2024. aastal 29,6% ja 2025. aastal veel 9,3%, kokku 2023. aastaga võrreldes 36,1% ehk 515 816 euro võrra. Samal ajal kahanes kasumlikkus järsult: 2022. ja 2023. aastal oli tegevus sisuliselt nullkasumis (kasumimarginaal 0,26% ja 0,32%) ning 2024. ja 2025. aastal kahjumis kokku 396 386 euro ulatuses. Võlgniku brutomarginaal langes 2025. aastal järsult: kui 2021.2024. aastal moodustas müügitulu ja kaubakulu vahe 26,8–36,8% müügitulust, siis 2025. aastal üksnes 5,59% (müügitulu 913 667 eurot, kulu kaupadele, toormele, materjalile ja teenustele 862 593 eurot). See tähendab, et võlgnik müüs 2025. aastal kaupa sisuliselt omahinnaga või alla selle. Samal perioodil vähenesid varud 273 014 eurolt 97 220 euroni (175 794 eurot). Võlgniku esitatud 2026. aasta seitsme kuu kasumiaruande kohaselt taastus brutomarginaal tavapärasele tasemele (27,47%), mis viitab sellele, et 2025. aasta marginaalilangus oli ühekordne ja tulenes kas laovarude sügavast allahindlusest ja väljamüügist või varude bilansilisest allahindlusest. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud 2025. aasta pearaamatut, ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik nimetatud 195 000 euro suurust marginaalivahet kontrollida. Asjaolu vajab pankrotimenetluses väljaselgitamist. Igal juhul andis nimetatud tegevus lühiajaliselt raha, kuid muutis äritegevuse püsivalt kahjumlikuks ning vähendas võlgniku olulisimat vara ehk kaubavarusid. Kui müügitulu langes 2023. aastaga võrreldes 515 816 euro võrra (-36,1%), siis mitmesugused tegevuskulud vähenesid samal ajal üksnes 98 602 euro võrra (-28,5%) ja tööjõukulud 50 590 euro võrra (28,8%). Võlgniku suurim püsikulu, milleks oli Järve keskuse 737 m2 suuruse müügipinna üür koos kõrvalkuludega, jäi sisuliselt muutumatuks: pangaväljavõtete kohaselt tasus võlgnik OÜle Järve Kaubanduskeskus 2023. aastal 108 592 eurot, 2024. aastal 122 256 eurot, 2025. aastal 103 516 eurot ja 2026. aasta seitsme kuuga 58 960 eurot. Üürikulu osakaal müügitulus kasvas seetõttu 2023. aasta 7,6%-lt 2025. aasta 11,3%-ni. Võlgnik ei öelnud üürilepingut üles ega vähendanud üüritavat pinda ka pärast seda, kui müügitulu oli langenud alla püsikulude katmiseks vajaliku taseme. Tööjõukulud olid majandusaasta aruannete kohaselt 2025. aastal 124 989 eurot (keskmine töötajate arv 9; 2024. aastal 150 510 eurot ja 12 töötajat) ning 2026. aasta seitsme kuuga 69 291 eurot (viis töötajat). Võlgniku pearaamatu kohaselt moodustasid 2026. aasta seitsme kuu tegevuskuludest ruumide rent ja halduskulud 56 837 eurot ehk 15,0%

2-26-15612 müügitulust, kliendile osutatud transporditeenus 13 783 eurot ning muud tegevuskulud 7 342 eurot. Võlgniku pangakontode käibe analüüsist perioodil 05.08.2021 - 05.08.2026 nähtub müügitulu järjepidev langus: võlgniku Swedbanki kontole laekunud kaardimaksed vähenesid 2022. a 707 532 eurolt 2023. a 686 090 euroni, 2024. a 426 299 euroni ja 2025. a 354 845 euroni ning 2026. aasta seitsme kuuga (01.01.-31.07.2026) laekus kaardimakseid 149 922 eurot. Sama suundumus nähtub AS-i SEB Pank kontole (pangalingi kaudu) laekunud maksetest: 2022. a 357 280 eurot, 2023. a 389 538 eurot, 2024. a 333 987 eurot, 2025. a 291 306 eurot ning 2026. aasta seitsme kuuga 118 075 eurot. Võlgniku laekumiste maht Swedbanki ja AS-i SEB Pank kontodel kokku (sh kontode vahelised ülekanded ja valuuta konverteeringud) vähenes 2023. aasta 1 800 643 eurolt 2025. aasta 1 400 291 euroni. Koos AS-i LHV Pank kontoga vähenesid laekumised vastavalt 1 850 993 eurolt 1 420 291 euroni. Maksejõuetuse tekkimise aja kohta märgib ajutine pankrotihaldur järgmist: - bilansiline maksejõuetus (PankrS § 1 lg 3, st võlgniku vara ei kata tema kohustusi). Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2024 seisuga veel positiivne (305 453 eurot), kuid 31.12.2025 seisuga negatiivne (-18 614 eurot): koguvarad olid 157 550 eurot ja kohustised 176 164 eurot. Seega ei katnud võlgniku vara tema kohustusi juba 31.12.2025 seisuga, mis tähenda, et omakapitale ei vastanud äriseadustiku § 176 kohasele netovara nõudele (netovara vähemalt pool osakapitalist ehk 1 250 eurot). Võlgniku müügitulu ja brutomarginaal jätkasid langust ka 2026. aastal. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt oli 31.07.2026 seisuga varade väärtus 66 029 eurot ja kohustised 134 447 eurot ehk vara ei katnud kohustusi 68 418 euro ulatuses ning netovara oli negatiivne ehk -68 418 eurot; - rahavooline maksejõuetus (PankrS § 1 lg 2, st võlgnik ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid). E-äriregistri maksualase info kohaselt on võlgniku maksuvõla alguskuupäev 10.04.2026. Maksu- ja Tolliamet alustas 30.04.2026 arestimisakti nr 13-3/79339 alusel sundtäitmist ning võlgniku enda 30.07.2026 kohtule esitatud menetluse kiirendamise taotluse kohaselt olid võlgniku suhtes käimas täitemenetlused ja sissenõudjad olid asunud kontodel olevaid vahendeid maha kandma. Võlgniku esitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt on alates 30.04.2026 väljastatud üüri-, lao- ja transporditeenuse arveid on tasutud hilinemisega ning alates maist 2026. a tasus võlgnik kohustusi valikuliselt ja osamaksetena. Seega ei suutnud võlgnik kõiki sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada hiljemalt 30.04.2026. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 30.04.2026, mil olid samaaegselt täidetud mõlemad PankrS § 1 tunnused: võlgniku vara ei katnud tema kohustusi (bilansiline maksejõuetus alates 31.12.2025) ning võlgnik ei suutnud rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid (maksuvõlg alates 10.04.2026, sundtäitmine alates 30.04.2026, tasumata üüri- ja teenusearved alates 30.04.2026). Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on pankrotiavalduses ja seletuskirjas seostanud maksejõuetuse tekkimise 2026. aasta juuliga, kui valmis 2025. majandusaasta aruanne. Nimetatud aruande tegevusaruande all on kuupäev 20.06.2026, aruanne on digitaalselt allkirjastatud 27.07.2026 ja registrile esitatud 29.07.2026 ehk alles pärast pankrotiavalduse esitamist ja pärast seaduses sätestatud tähtaega (30.06.2026).

2-26-15612 Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on juhatus pankrotiavalduse esitamisega mõne võrra viivitanud. Viivitusega samal ajal tehtud osad väljamaksed ning uute klienditellimuste vastuvõtmine ja ettemaksete kogumine kuuluvad pankrotimenetluses täiendavale kontrollimisele. Kokkuvõtvalt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud mööbli- ja sisustuskaupade turu langusest tingitud müügitulu järjepidev vähenemine (2023.2025. aastal kokku 36,1%), millega ei kaasnenud püsikulude, eelkõige 737 m2 suuruse kaubanduspinna üürikulu ja tööjõukulude, vastavat vähendamist, samuti tarnijate maksetingimuste karmistumine krediidikindlustuse katte lõppemise tõttu, mis sundis võlgnikku kauba eest ette tasuma olukorras, kus käibevahendid olid juba niigi puudulikud. Selle tagajärjel ei olnud võimalik laoseisu nõutumate toodetega täiendada, sortiment vähenes ja müük langes veelgi. Võlgnevused tarnijate, üürileandjate ja Maksu- ja Tolliameti ees kasvasid ning võlgnik kaotas võime oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku esitatud selgitused on kooskõlas majandusaasta aruannetest, 31.07.2026 bilansist ja pangakontode andmetest nähtuva pildiga. Võlgniku varad Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku 21.07.2026 pankrotiavalduses oli varade kogusummaks märgitud 83 830 eurot, kuid seal loetletud varade (kaubavarud 57 288.64 eurot ja tagatisrahanõuded 10 218.94 eurot) summa on 67 507.58 eurot. Seega on vahe 16 322.42 eurot, millest on Toyota kahveltõstuk (7 250 eurot) ja kassas olev sularaha (2 848.09 eurot) on kokku 10 098.09 eurot. Ülejäänud 6 224.33 eurot vajab täiendavat selgitust. Bilansi aktivast nähtub, et võlgniku varad vähenesid 2025. majandusaastal 416 524 eurolt 157 550 euroni (-62,2%) ning 2026. aasta seitsme kuuga veel 66 029 euroni (-58,1%). Kokku on võlgniku varade maht kahe aasta ja seitsme kuuga vähenenud 84,2% võrra. Vähenemise põhiosa moodustab kaubavarude vähenemine 273 014 eurolt 43 941 euroni ehk 229 073 euro võrra. Varade vähenemisega ei kaasnenud kasumit, vaid vastupidi: samal perioodil kandis võlgnik kahjumit kokku 373 871 eurot (2025. aastal 324 067 eurot ja 2026. aasta seitsme kuuga 49 804 eurot). Kaubavarude realiseerimisväärtus on madalam nende soetusmaksumusest. Kaubavarud koosnevad kaupluse ja ladude jääkidest, sh praagist (BRAK ladu) ja klientide tagastustest. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul avati Järve keskuse kauplus 14.08.2026 kaubavarude realiseerimiseks ning kaupa müüakse tavapärasest müügihinnast 50% allahindlusega, üksikjuhtudel ajutise pankrotihalduriga eelnevalt kooskõlastatud madalama hinnaga. Arvestades kauba laadi, realiseerimise tähtaja lühidust ja müügiga kaasnevaid kulusid, hindab ajutine pankrotihaldur kaubavarude realiseerimisväärtuseks ligikaudu 25 000 kuni 40 000 eurot enne alljärgnevalt kirjeldatud hoiukulude mahaarvamist. Lõplik tulem selgub väljamüügi lõppedes. Kaubavarude realiseerimisest saadavat netotulemit vähendavad oluliselt jooksvad üüri- ja hoiukulud nende ruumide eest, kus kaup asub. Võlgniku esitatud arvetest nähtub, et AS-ilt Esmeta üüritud 470 m2 suuruse laopinna (Punane tn 6 ladu 21) igakuine üür koos maamaksu, elektri ja prügiveoga on 2 430.14 eurot. Järve keskuse 737 m2 suuruse müügipinna kasutamise eest tuleb üürileandjale tasuda 2,50 eurot/m2 kuus ehk 1 842.50 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud. Seega kannab pankrotivara kauba hoidmise eest kulusid ligikaudu 4 273 eurot kuus, millele lisanduvad Järve keskuse kõrvalkulud ning ühekordsed kulud: lao tühjendamine ja jäätmete äravedu (30 m3 konteiner

2-26-15612 744 eurot), kauba transport ning Järve keskuse ruumide taastamine (vaheseinte lammutamine ja seinte kruntimine, maksumus hindamata). Kui kaubavarude realiseerimine ja ruumide üleandmine kestab 31.07.2026 seisust arvates ligikaudu poolteist kuud (Järve keskuse pind tuleb üle anda septembri keskpaigaks), on nimetatud kulud ligikaudu 6 400 kuni 7 200 eurot ehk 16–29% kaubavarude eeldatavast realiseerimisväärtusest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on kaubavarude realiseerimine sellest hoolimata otstarbekas, kuna kauba jätmine ruumidesse suurendaks üürivõlga vara väärtust säilitamata. Ruumid tuleb võimalikult kiiresti üle anda ning kaup realiseerida või teisaldada. Ajutine pankrotihaldur esitas 31.07.2026 päringud krediidiasutustesse, liisinguandjatele ja registritesse. Krediidiasutuste vastuste ja kontoväljavõtete alusel on võlgniku pangakontode kohta tuvastatud järgmist: Swedbank AS-i 05.08.2026 vastuse nr A09.04-200-01.01/779-2 kohaselt on võlgnikul arvelduskontod nrXXX ja nr XXX, mille jäägid on null. Kohustused Swedbank AS-i ja Swedbank Liisingu AS-i ees puuduvad. Kontoga seotud pangakaartide valdajad on I. K. ja V. K.. Konto XXX oli võlgniku peamine arvelduskonto, mille EUR-käive oli 2022. a laekumistes 1 398 786 eurot ja väljamaksetes 1 421 293 eurot; 2023. a vastavalt 1 411 106 ja 1 398 454 eurot; 2024. a 1 138 717 ja 1 140 556 eurot; 2025. a 1 108 986 ja 1 098 186 eurot ning 2026. aastal (kuni 05.08.2026) 446 169 ja 468 073 eurot. Samal kontol toimusid ka arveldused Poola tarnijatega Poola zlottides (2025. a käive 1 047 550 zlotti, 2026. a 558 689 zlotti). Kontol on kokku üle 11 000 kande. Kaardimaksete laekumised olid 2022. a 707 532 eurot, 2023. a 686 090 eurot, 2024. a 426 299 eurot, 2025. a 354 845 eurot ja 2026. aasta seitsme kuuga 149 922 eurot; AS-i SEB Pank 05.08.2026 vastuse nr 40457496 kohaselt on võlgnikul arvelduskonto nr XXX, mille saldo 05.08.2026 seisuga on 0.00 eurot ja 6.29 Poola zlotti. Kohustused AS-i SEB Pank ja AS-i SEB Liising ees puuduvad. Konto volitatud kasutajad on I. K., V. K., N. P. ja L.L- H.. Kontot kasutati peamiselt pangalingi kaudu laekuvate kliendimaksete ja sularaha sissemaksete kogumiseks, mis kanti edasi Swedbanki kontole (2025. a 302 030 eurot, 2026. aastal 100 860 eurot). Laekumised olid 2023. a 389 538 eurot, 2024. a 333 987 eurot (lisaks laekus 02.10.2024 tarnija enammakse tagastus 18 184,15 eurot), 2025. a 291 306 eurot ja 2026. aastal 118 075 eurot; AS-i LHV Pank 11.08.2026 vastuse nr 6-2.7/26/2326-2 kohaselt on võlgnikul konto nr XXX jäägiga 0.00 eurot. Kohustused puuduvad ning võlgniku võlgnevus panga ees on 6.10 eurot (deebetkaardi kuutasu). Kontot kasutati peamiselt kaupluse sularaha sissemaksete vastuvõtmiseks ja nende edasikandmiseks võlgniku Swedbanki kontole: 2022.2025. aastal tehti kontole sularaha sissemakseid kokku 108 500 eurot (2022: 19 500 eurot; 2023: 50 350 eurot; 2024: 18 650 eurot; 2025: 20 000 eurot), mis kanti sisuliselt samas summas edasi. 2026. aastal kontot enam ei kasutatud; sularaha laekus võlgniku kontodele kaupluse päevakassa sissemaksetena. Kõigil kolmel kontol kokku olid sularaha sissemaksed 2022. a 64 500 eurot, 2023. a 121 530 eurot, 2024. a 92 200 eurot, 2025. a 103 230 eurot ja 2026. aastal 51 320 eurot (Swedbank vastavalt 15 000 / 34 140 / 44 600 / 52 710 / 31 850 eurot; AS SEB Pank 30 000 / 37 040 / 28 950 / 30 520 / 19 470 eurot; AS LHV Pank 19 500 / 50 350 / 18 650 / 20 000 / 0 eurot). Võlgniku pearaamatu kohaselt oli 2026. aasta seitsme kuu kassakäive 71 042.80 eurot sissetulekuid ja 68 824.22 eurot väljaminekuid ning kassajääk 31.07.2026 seisuga 2 848,.h9 eurot. Kuivõrd pankadesse kanti samal perioodil 51 320 eurot, vajab ligikaudu 17 500 euro suuruse sularahaväljamineku kasutusotstarve selgitamist. Võlgnik ei ole kassadokumente esitanud, mistõttu sularahakäibe täielikkust ei ole olnud võimalik kontrollida; võlgniku vahendeid on peetud kinni sundtäitmise korras. AS-i SEB Pank 05.08.2026 vastuse

2-26-15612 kohaselt on konto arestitud Maksu- ja Tolliameti aktide nr 13-11/76597 (14.07.2026) ja nr 13 2.7/317392 (28.07.2026) alusel summas 31 008.14 eurot. Broneeritud on ka 138 998.95 Poola zlotti. Swedbanki kontolt kanti võlgniku vahendeid Maksu- ja Tolliametile arestimisaktide alusel 14.07.2026 - 01.08.2026 kokku 10 135.95 eurot. Harju Maakohtu 31.07.2026 määrusega on võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine peatatud. Luminor Bank AS-is, Luminor Liising AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, SIA Citadele Leasing Eesti filiaalis, Holm Bank AS-is, Inbank AS-is, AS-is TBB pank (likvideerimisel) ega ALG Liisingu AS-is ei ole võlgnikul ega ole olnud kontosid, lepinguid ega kohustusi. Võlgnikul ei ole seega pangalaene ega liisingukohustusi. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali 31.07.2026 vastuse kohaselt ei ole võlgnikul ega ole olnud väärtpaberikontot. Transpordiameti 03.08.2026 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette registreeritud ega ole olnud. Võlgniku bilansis kajastuv Toyota kahveltõstuk ei kuulu liiklusregistris registreerimisele. Patendiameti 03.08.2026 teate kohaselt ei ole võlgnikul ühtegi kehtivat kaubamärki ega patenti. Võlgniku kasutuses olnud domeenid welle.ee ja in24.ee koos veebipoodidega ei kajastu võlgniku varade nimekirjas, kuid neil võib olla realiseeritav väärtus ning kuuluvad pankrotimenetluses hindamisele. Äriregistri 21.08.2026 seoste päringute kohaselt on võlgniku juhatuse liige ja 51%-line osanik I. K. seotud veel kolme äriühinguga: OÜ ALUFORM GROUP (registrikood 11414667; asutaja, juhatuse liige ja osanik), Osaühing ANURION TEENUSED (registrikood 11513458; juhatuse liige ja osanik) ning Distribution Nml Group OÜ (registrikood 11594304; juhatuse liige; äriühing kustutatud registrist 01.04.2026). Võlgniku 49%-line osanik V. K. on Welle Mööbel OÜ (registrikood 12487154, asukoht Sikupilli tn 3, Tallinn ehk võlgnikuga samas hoones) asutaja, ainus juhatuse liige, 100%-line osanik ja tegelik kasusaaja ning lisaks Tallinn, Sikupilli tn 3 korteriühistu juhatuse liige ja registrist 26.01.2010 kustutatud osaühingu BMT (registrikood 10060960) endine juhatuse liige ja osanik. Seega on võlgniku juhatuse liige ja mõlemad osanikud võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lõike 2 tähenduses ning Welle Mööbel OÜ on osaniku V. K. valitseva mõju all olev äriühing, mistõttu on ka nimetatud äriühing käsitatav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 mõttes. Võlgnik on Welle Mööbel OÜ-d ka ise 2024. ja 2025. majandusaasta aruannetes seotud osapoolena kajastanud, kuid 2021.-2023. majandusaasta aruannetes seotud osapoolte tehinguid ei avaldatud, kuigi nendel aastatel tehti nimetatud äriühingule makseid vastavalt 33 739, 80 222 ja 65 423 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib ühtlasi, et võlgniku raamatupidamist korraldava AS-i Ekast (registrikood 10448523) ja võlgniku laopinna üürileandja ning võlausaldaja AS-i Esmeta kontaktandmed (telefon +372 621 1900, e-post [email protected]) langevad kokku. Nimetatud äriühingute seotus kuulub pankrotimenetluses kontrollimisele. OÜ Järve Kaubanduskeskus ütles 04.08.2026 üles võlgnikuga 21.10.2009 sõlmitud äriruumide üürilepingu nr 188-JK ning esitas võlgnikule üürileandja pandiõiguse teate, kohaldades pandiõigust kaupluses asuvale mööblile. Seega on üürileandja kasuks pandiga koormatud kaubavarad soetusmaksumuses 39 905.10 eurot ehk ligikaudu 91% võlgniku

2-26-15612 kaubavarudest. Pandiga tagatud nõue kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele PankrS §-s 153 sätestatud korras pandieseme müügist saadud rahast eelisjärjekorras, millest arvatakse maha pandieseme valitsemise ja müügiga seotud kulud. Üürileandja on andnud nõusoleku pinna kasutamise jätkamiseks kauba realiseerimise eesmärgil tasuga 2.50 eurot/m2 kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud, tingimusel et pind antakse üle 2026. aasta septembri keskpaigaks. Täiendavalt tuleb kontrollida, kas ka laopinna üürileandja AS Esmeta on kohaldanud pandiõigust Punane tn 6 laos asuvale varale (kaubavarud 4 035.79 eurot ja Toyota kahveltõstuk). Kokkuvõtvalt on võlgniku vara bilansiline väärtus 31.07.2026 seisuga 66 029 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on vara realiseerimisväärtus ligikaudu 34 000 kuni 52 000 eurot (kaubavarud 25 000 kuni 40 000 eurot, Toyota kahveltõstuk hinnanguliselt 4 000 kuni 7 000 eurot, sularaha 2 848.09 eurot ja nõuded ostjate vastu 1 771.22 eurot), millest ligikaudu 91% kaubavarudest on koormatud üürileandja pandiõigusega. Tagatisrahanõuete 10 218.94 eurot sissenõutavus on ebakindel üürileandjate vastunõuete ja eeldatava tasaarvestuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik ei ole teabenõude vastuses esitanud 2024.-2025. aasta pearaamatut, kvartaalseid bilansse ja kasumiaruandeid, juhtorganite otsuseid, andmeid viimase viie aasta oluliste tehingute ning viimase kolme aasta dividendide ja tagastatud laenude kohta ega kassadokumente, mistõttu ei ole olnud võimalik kontrollida 2025. aasta kaubavarude vähenemist, kassakäivet ega lähikondsetega tehtud tehinguid täies ulatuses. Võlgniku kohustused Võlgnik jätkas pärast pankrotiavalduse esitamist 21.07.2026 klientidega tellimuslepingute sõlmimist ja ettemaksete vastuvõtmist. Ajavahemikul 22.07.2026 kuni 31.07.2026 laekus võlgniku kontodele 16 587.71 eurot, sh uute tellimuste nr 971, 977, 979, 982, 984 ja 990 ettemaksed kokku 3 814 eurot. Võlgniku 31.07.2026 seisuga esitatud andmete kohaselt on klientide ees täitmata kohustusi üksnes 389.12 euro ulatuses, mistõttu tuleb eeldada, et nimetatud tellimused on täidetud. Asjaolu kuulub kontrollimisele. Ühtlasi tuleb arvestada, et PankrS § 20 lõike 2 ja § 36 lõike 2 koostoimes on pärast 31.07.2026 kohtumäärusega kehtestatud käsutuskeeldu ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta tehtud käsutustehingud tühised. Lisaks on pärast ajutise pankrotihalduri nimetamist tekkinud jooksvad kohustused (valve- ja sideteenused, serveri- ja makseteenused, laoüür, konteineri rent), mille tasumise vajaduse on juhatuse liige tõstatanud 18.-19.08.2026 kirjades. Samas nõustub ajutine haldur asjaoluga, et mööblisalongi avatud hoidmine on olnud kasulikum kui selle sulgemine. Nimelt võib üksikuid mööbliesemeid pankrotivarana olla keerulisem ja vähem kasumlikum realiseerida kui sellekohases mööblisalongis. Võlgniku suhtes olid enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist käimas Maksu- ja Tolliameti täitetoimingud (arestimisaktid nr 13-3/79339 30.04.2026, nr 13-11/76597 ja nr 13 2.7/291918 14.07.2026 ning nr 13-2.7/317392, nr 13-2.7/317393 28.07.2026 ja nr 13-2.7/319658 29.07.2026). Harju Maakohtu 31.07.2026 määrusega on võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine peatatud. Peale käesoleva pankrotiasja ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada, et võlgnik oleks mõne kohtumenetluse osaline.

2-26-15612 Kokkuvõtvalt on võlgniku kohustuste kogusumma võlgniku enda bilansi kohaselt 134 446.59 eurot, millele lisanduvad arved 3 497.07 eurot (millest 2 650.85 eurot on pankrotivõlausaldajate nõuded ja 846.22 eurot massikohustused), üürileandjate nõuded ruumide kasutamise ja taastamise eest ning muud pärast ajutise pankrotihalduri nimetamist tekkinud jooksvad kohustused. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused on seega kokku ligikaudu 137 100 eurot. Lõplikud nõuded esitatakse ja kontrollitakse pärast pankroti väljakuulutamist. Finantsanalüüs Kokkuvõtteks nähtub finantsanalüüsist, et võlgniku majandusnäitajad olid kuni 31.12.2024 seisuga rahuldavad (positiivne omakapital 305 453 eurot, kattekordaja 3,64, võlakordaja 0,27), kuid halvenesid 2025. majandusaasta jooksul järsult. müügitulu langes, brutomarginaal varises kokku, varud ja raha vähenesid ligikaudu kaks kolmandikku, tarnijate ees olevad võlad kasvasid ligikaudu 2,5 korda ning omakapital muutus negatiivseks. 2026. aastal võlgniku seisund halvenes veelgi: maksuvõlg tekkis 10.04.2026 ja kasvas 42 184 euroni, palgavõlgnevus kasvas 24 143 euroni, sundtäitmine algas 30.04.2026, pangakontode jäägid ammendusid ning varade maht vähenes 66 029 euroni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik olnud bilansiliselt maksejõuetu hiljemalt 31.12.2025 ja püsivalt maksejõuetu hiljemalt 30.04.2026. Tehingud varaga ja arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgniku pearaamatu konto 22030 "Laen" kohaselt saadi 2026. aasta seitsme kuu jooksul laene 17 000 eurot ja tagastati laene 21 125 eurot (algsaldo 10 200 eurot, lõppsaldo 6 075 eurot). Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtub samal perioodil laenude laekumine üksnes 8 000 euro ulatuses (lähikondselt äriühingult Welle Mööbel OÜ 4 000 eurot ja osanikult V. K.lt 4 000 eurot) ning tagasimaksed ligikaudu 3 000 euro ulatuses. Seega on ligikaudu 9 000 eurot laene saadud ja ligikaudu 18 125 eurot tagastatud pangakontosid kasutamata. Nimetatud järeldust toetab kassakäibe analüüs: 2026. aasta seitsme kuu kassa väljaminek oli 68 824.22 eurot, millest pangakontodele kanti 51 320 eurot, st ligikaudu 17 500 eurot sularaha kasutati muuks otstarbeks. Laenuandjateks on võlgniku raamatupidamise ja pangaandmete kohaselt Welle Mööbel OÜ ning osanikud, st võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lõike 2 tähenduses. Kuivõrd väljamaksed on tehtud ajal, mil võlgnik võis olla ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu ning need eelistavad lähikondseid teistele võlausaldajatele, võib nende suhtes ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul esineda tagasivõitmise alus PankrS § 109 ja järgnevate sätete, eelkõige § 113 (rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine) tähenduses. Lähikondsetega tehtud tehingute suhtes kohaldub pikem tagasivõitmise tähtaeg. Ajutine pankrotihaldur märgib, et konto 22030 on koondkonto, millel kajastuvad nii Welle Mööbel OÜ kui ka osanike antud laenud, ning et pearaamatust tuletatud summa ei kattu täielikult tuvastamata sularahaväljaminekuga (17 504 eurot). Tagasimaksete täpne jaotus saajate lõikes, summa ja tehingute alus tuleb seetõttu välja selgitada võlgniku kassadokumentide ning Welle Mööbel OÜ raamatupidamisandmete alusel. 6.2. Võlgnik tagastas ajavahemikul 03.-17.07.2026 klientidele ettemakseid kokku 18 690.10 eurot 41 maksega (2026. aasta juunis tagastati ja tühistati lisaks 1 219.14 eurot), samal ajal kui teiste

2-26-15612 võlausaldajate, see tähendab tarnijate, üürileandjate ning Maksu- ja Tolliameti sissenõutavad nõuded jäid rahuldamata. Maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ajal, mil võlgnik oli juba maksejõuetu, ning rikuvad võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mistõttu esineb nende suhtes tagasivõitmise alus PankrS § 113 (rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine) tähenduses. Ajutine pankrotihaldur märgib, et tegemist on tarbijate ettemaksete tagastamisega ning iga makse puhul tuleb eraldi hinnata vastaspoole heausksust ja tehingu majanduslikku sisu. Pärast pankrotiavalduse esitamist 21.07.2026, kuid enne ajutise pankrotihalduri nimetamist 31.07.2026, tegi võlgnik vabatahtlikke väljamakseid kokku 10 244.69 euro ulatuses: 24.07.2026 OÜ-le Järve Kaubanduskeskus 3 257.81 eurot (arve nr 3007521), 24.07.2026 Poola tarnijale Signal Meble Sp. z o.o. Sp.k. 21 282 Poola zlotti ehk 4 986.88 eurot ning 28.07.2026 OÜ-le Järve Kaubanduskeskus 2 000 eurot (arve nr 3007672 osamakse). Lisaks tegi võlgnik 20.07.2026, st päev enne pankrotiavalduse esitamist, samale Poola tarnijale makse 8 674.75 Poola zlotti (2 026.57 eurot) ja OÜ-le Järve Kaubanduskeskus makse 5 112.95 eurot (arve nr 3007383) ehk kokku veel 7 139.52 eurot. Maksete mõju nähtub võlgniku enda võlausaldajate nimekirjade võrdlusest: Signal Meble Sp. z o.o. Sp.k. nõue vähenes 53 687 Poola zlotilt 32 405 Poola zlotini ja OÜ Järve Kaubanduskeskus nõue 18 705.99 eurolt 13 448.18 euroni, ülejäänute omad jäid muutumatuks. Lisandusid üksnes kaks uut väikest nõuet (Kemmerling OÜ 52.58 eurot ja OÜ Articard 19.84 eurot). Maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning osaliselt pärast pankrotiavalduse esitamist ajal, mil võlgnik oli ise kohtule kinnitanud, et ei suuda kohustusi täita, mistõttu esineb nende suhtes tagasivõitmise alus PankrS § 113 tähenduses. Ajavahemikul 14.07.2026 kuni 01.08.2026 kanti võlgniku Swedbanki kontolt arestimisaktide alusel Maksu- ja Tolliametile kokku 10 135.95 eurot (14.07.2026 84 eurot; 29.07.2026 9 461.64 eurot; 30.07.2026 232.83 eurot; 01.08.2026 357.48 eurot). Ajavahemikul 14.07.2026 kuni 30.07.2026 kinni peetud 9 778.47 eurot on kinni peetud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu kuuluvad need hindamisele PankrS § 109 ja järgnevate sätete alusel, arvestades, et tagasivõitmise sätted laienevad ka eseme käsutamisele täitemenetluses. Eraldi tuleb tähelepanu juhtida sellele, et 01.08.2026 tehtud ülekanne 357.48 eurot toimus pärast Harju Maakohtu 31.07.2026 määrust, millega peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine, mistõttu kuulub nimetatud summa tagastamisele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud järgmised asjaolud, mille puhul tagasivõitmise või nõude esitamise alus ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks piisavalt selge ja mis kuuluvad pankrotimenetluses täiendavale analüüsimisele: - võlgnik tegi äriühingule Welle Mööbel OÜ ajavahemikul 17.08.2021 kuni 19.07.2026 makseid kokku ligikaudu 196 583 eurot (2021. aastal 33 739 eurot, 2022. aastal 80 222 eurot, 2023. aastal 65 423 eurot, 2024. aastal 9 655 eurot, 2025. aastal 2 641 eurot ja 2026. aastal 4 904 eurot). Maksed on üldjoontes kooskõlas majandusaasta aruannetes avaldatud seotud osapooltelt ostetud kaupade ja teenuste summadega (2023. aastal 54 006 eurot, 2024. aastal 8 093 eurot ja 2025. aastal 2 391 eurot, kõik käibemaksuta), kuid tehingute sisu ja vastusoorituse olemasolu tuleb kontrollida algdokumentide alusel, mida võlgnik ei ole esitanud; - 09.01.2026 sai võlgnik Welle Mööbel OÜ-lt laenu 2 000 eurot ja tagastas 12.01.2026 samale äriühingule 2 000 eurot selgitusega "tagatisraha tagastamine" ning 11.03.2026

Võlgniku 2025. majandusaasta brutomarginaal langes 26,84 protsendilt 5,59 protsendile ehk ligikaudu 195 000 euro ulatuses ning varud vähenesid 175 794 euro võrra, samal ajal kui 2026. aastal taastus marginaal tavapärasele tasemele (27,47%). Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud 2025. aasta pearaamatut ega laoarvestust, ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli sügava allahindlusega väljamüügiga, varude bilansilise allahindlusega või vara väljaviimisega. 6.5.5. Kaubavarud vähenesid ajavahemikul 21.07.2026 kuni 31.07.2026 57 288,64 eurolt 43 940.85 euroni ehk 13 347.79 euro võrra, millest Järve keskuse kaupluse osa on 11 332.20 eurot, samal ajal kui kontodele laekus kaardimakseid ja sularaha 11 185.58 eurot. Kaubavarude liikumise ja laekumiste vastavus tuleb kontrollida ning läbi viia kaubavarude inventuur. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt maksti juhatuse liikmele I. K.le 2025. aastal töötasu 11 686.09 eurot ja 2026. aastal 3 851.40 eurot (viimane makse 05.04.2026 märtsikuu eest) ning 16.01.2025 hüvitati lähetusega seotud kulu 1 145.26 eurot. Aprilli 2026 ja hilisemate kuude töötasu jäi välja maksmata. Osanik V. K. andis võlgnikule 2026. aasta märtsis laenu kokku 4 000 eurot, mis viitab käibevahendite puudujäägile 2026. aasta esimeses kvartalis. Dividendide väljamakseid ei ole pangakontode väljavõtete alusel tuvastatud. Kuna võlgnik ei ole esitanud teabenõudes küsitud andmeid dividendide, laenude ja oluliste tehingute kohta ega juhtorganite otsuseid, tuleb juhatuse liikme ja osanikega seotud tehingud pankrotimenetluses täiendavalt kontrollida. Ajutise pankrotihalduri hinnangul saabus võlgniku püsiv maksejõuetus hiljemalt 30.04.2026. Ühtlasi oli võlgniku omakapital 31.12.2025 seisuga negatiivne (-18 614 eurot), mistõttu pidi juhatus äriseadustiku § 176 kohaselt kutsuma kokku osanike koosoleku ja otsustama seaduses nimetatud abinõude rakendamise. Seda ajutise haldurile teadaolevalt ei tehtud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud tehingud kogusummas ligikaudu 54 000 eurot (lähikondsetele tagastatud laen ligikaudu 18 000 eurot, klientide ettemaksete tagastamised 18 690.10 eurot, maksed 20.07.2026 kokku 7 139.52 eurot, maksed pärast pankrotiavalduse esitamist 10 244.69 eurot ja pärast sundtäitmise peatamist kinni peetud 357.48 eurot), mille suhtes esineb ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul tagasivõitmise alus PankrS § 109 ja järgnevate sätete, eelkõige § 113 tähenduses, koostoimes §-ga 117 (lähikondsed). Kõik nimetatud tehingud vajavad enne maksmapanekut täiendavat analüüsimist ning põhjaliku hinnangu saab anda pärast 2024.-2025. aasta pearaamatu, kassadokumentide ja juhtorganite otsuste saamist pankrotimenetluses. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

2-26-15612 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku vara bilansiline väärtus on 31.07.2026 seisuga 66 029 eurot ja realiseerimisväärtus ajutise pankrotihalduri hinnangul ligikaudu 34 000 kuni 52 000 eurot, samas kui võlgniku kohustused on tema enda bilansi kohaselt 134 447 eurot ning koos arvetega ligikaudu 137 100 eurot, millele lisanduvad üürileandjate nõuded ruumide kasutamise ja taastamise eest ning muud pärast ajutise pankrotihalduri nimetamist tekkinud jooksvad kohustused. Võlgniku vara ei kata seega tema kohustusi enam kui 68 000 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud: Järve keskuse üürileping on üles öeldud ja pind tuleb üle anda 2026. aasta septembri keskpaigaks, laopinna üürileandja on nõudnud lao vabastamist ning kauplus on avatud üksnes olemasoleva kaubajäägi väljamüügiks. Võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine ega juriidilisest isikust võlgniku tervendamine ei ole tõenäoline. Võlgnikul on olemas realiseeritav vara: kaubavarude väljamüük Järve keskuse kaupluses on ajutise pankrotihalduri nõusolekul käimas, lisaks kuuluvad realiseerimisele Toyota kahveltõstuk ja nõuded ostjate vastu ning võlgniku kassas on sularaha. Ajutine pankrotihaldur arvestab, et osa kaubavarudest on koormatud üürileandja pandiõigusega ning et pankrotivara valitsemisega kaasnevad kulud (Järve keskuse ja Punane tn 6 lao üüri- ja hoiukulud ligikaudu 4 273 eurot kuus, ruumide taastamine, lao tühjendamine ja kauba transport), kuid hindab, et olemasolevast varast jätkub pankrotimenetluse kulude katteks tingimusel, et kaubavarud realiseeritakse ja ruumid antakse üle viivitamata. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud mööbli- ja sisustuskaupade turu langus, müügimahtude vähenemine, püsikulude jäikus, tarnijate hinnatõusud ning krediidikindlustuse (KUKE) katte lõppemine, mille tagajärjel nõudsid tarnijad ettemaksu, laoseisu ei olnud võimalik täiendada ja müük langes veelgi. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku poolt maksejõuetuse põhjustena esitatud asjaolude kirjeldus on usutav ning kooskõlas majandusaasta aruannete, 31.07.2026 bilansi, pearaamatu, registrite ja pangakontode andmetega. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lõike 5 mõistes. Kuriteo tunnustega tegu ei ole tuvastatud. Ka ei ole ajutine haldur tuvastanud raske juhtimisvea olemasolu. Samas kuuluvad pankrotimenetluses täiendavale analüüsimisele lähikondsetele tehtud väljamaksed ning vahetult enne ja pärast pankrotiavalduse esitamist tehtud maksed. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. II Kohtu põhjendused

2-26-15612 arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. WELLE OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 28 töötunni eest 3920 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 940.80 eurot, kokku 4860.80 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 28 tundi, millest täpsema ajakulu ülesannete täitmiseks on ajutine pankrotihaldur aruandes välja toonud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 140 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse osaühingu arvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksuja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 28 tunni osas. Eeltoodust