Osaühing Romss hagi MJCLUBTALLINN OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
5647,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Romss (registrikood 11072209, aadress Tartu mnt 79a, 10115 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond); Hageja esindaja: Jurist Galina Danilišina; Kostja: MJCLUBTALLINN OÜ (registrikood 17366640, aadress Parda tn 9, 10151 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista MJCLUBTALLINN OÜ-lt Osaühingu Romss kasuks välja põhivõlgnevus 4700 eurot, 10.07.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 171,31 eurot, ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest summas 4700 eurot alates 11.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta hageja menetluskulud 86,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13,4% ulatuses hageja kanda. 3.2 Mõista MJCLUBTALLINN OÜ-lt välja Osaühing Romss kasuks menetluskulud summas 1156,11 eurot. 3.3 Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1156,11 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
2-26-112049 tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 03.07.2026 Harju Maakohtusse hagi hagi MJCLUBTALLINN OÜ vastu võla nõudes. Kohus võttis asja 03.07.2026 määrusega menetlusse.
2.Osaühing Romss ja MJCLUBTALLINN OÜ sõlmisid 03.03.2026 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 16.03.2026 ning tasuma laenuintressi 100 eurot. Laen kanti kostja arvelduskontole XXX ning laen tuli tagastada hageja arvelduskontole XXX. Laenulepingu kohaselt oli lepingu tagatiseks kostja LED ekraan aadressil Parda 9, Tallinn. Kostja ei tagastanud laenu lepingus kokkulepitud tähtpäevaks, s.o 16.03.2026. Hageja andis kostjale täiendava täitmistähtaja kuni 20.03.2026, kuid kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul.
3.16.04.2026 seisuga oli kostja tasunud hagejale 500 eurot, millest 100 arvestati intressi katteks ja 400 põhinõude katteks. 03.06.2026 tasus kostja hagejale 200 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tasunud hagejale kokku 700 eurot, ehk põhivõlgnevus hageja ees on 5400 eurot. Kostja on korduvalt lubanud, et hakkab tasuma iganädalaselt laenu osade kaupa tagasi, kuid pole seda kohustust täitnud. Kohtuvälisest kompromissist on kostja keeldunud.
4.Kostja ei tasunud võlgnevust hageja määratud tähtpäevaks (20.03.2026), seega nõuab hageja kostjalt summalt 6000 eurot viivist perioodi 21.03.2026-16.04.2026 eest summas 45,04 eurot, summalt 5600 eurot ajavahemiku 17.04–03.06.2026 eest 74,76 eurot ja summalt 5400 eurot ajavahemiku 04.06–03.07.2026 eest 45,04 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist summas 164,84 eurot (45,04+74,76+45,04). Hageja nõuab ka kohtumenetluse eelsete menetluskulude hüvitamist summas 260 eurot. Hageja on õigusabi kaasates üritanud kostjale selgitada oma seisukohti ja jõuda lahenduseni. Kahjuks ei ole kostja olnud nõus sõlmima kohtuvälist kompromissi. Hageja nõuab kostjalt summalt 260 eurot viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
5.Hageja esitas täiendava seisukoha 10.07.2026. Hageja tunnistas, et lisaks eelnevalt nimetatud kostja maksetele oli kostja tasunud ka 23.05.2026 summa 100 eurot, 10.06.2026 summa 200 eurot, 22.06.2026 summa 200 eurot ja 03.07.2026 summa 200 eurot, st kokku 700 eurot. Vastavalt sellele loobub hageja osaliselt nõudest summas 700 eurot. Eelnevaga seoses täpsustas hageja ka oma viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viivist summalt 6000 eurot ajavahemiku 21.03– 16.04.2026 eest summas 45,04 eurot, summalt 5600 eurot ajavahemiku 17.04–23.05.2026 eest 57,64 eurot, summalt 5500 eurot ajavahemiku 24.05.2026–03.06.2026 eest 16,82 eurot, summalt 5300 eurot ajavahemiku 04.06.–10.06.2026 eest 10,32 eurot, summalt 5100 eurot ajavahemiku 11.06.– 22.06.2026 eest 17,02 eurot, summalt 4900 eurot ajavahemiku 23.06–03.07.2026 eest 15,09 eurot ja summalt 4700 eurot ajavahemiku 04.07–10.07.2026 eest 9,38 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 4700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 171,31 eurot, kahju hüvitamist 260 eurot, edasiulatuvat viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (4700 eurot) alates 11.07.2026 kuni põhinõude kohase tasumiseni ja edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitise nõudelt (260 eurot) alates hagi esitamisest kuni kahju nõude kohase tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vastas hagiavaldusele 07.07.2026. Kostja teatas, et tunnistab 03.03.2026 sõlmitud laenulepingut, kuid kostja ei nõustu võlgnevuse suurusega. Kostja teatas, et on võlgnevuse katteks tasunud kokku 1400 eurot, seega on kostja põhivõlgnevus 4700 eurot. Kostja toob esile, et laenulepingu punkt 2.5 sätestab, et intress on 100 eurot ja see sisaldab kõiki kulusid, mistõttu on
2-26-112049 hageja poolt nõutud täiendavad õigusabikulud (260 €) lepinguga vastuolus ja põhjendamatud. Kostja esitas hagejale kompromissiettepaneku.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.
9.24.08.2026 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-26-112049 menetluse hageja põhivõlgnevuse osas summas 700 eurot. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega menetlusse jäänud poolte vaidluse hageja põhinõude osas summas 4700 eurot, kahjuhüvitise osas summas 260 eurot, hagi esitamise seisuga arvestatud viivise osas summas 171,31 eurot, edasiulatuva viivise osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (4700 eurot) alates 11.07.2026 kuni põhinõude kohase tasumiseni ja kahju hüvitiselt (260 eurot) viivise osas alates hagi esitamisest kuni kahju nõude kohase tasumiseni.
10.Hageja põhivõlgnevuse nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse tasumiseks, kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus. Viivisenõude rahuldamiseks peab esinema rahalise kohustuse täitmisega viivitamine.
11.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel kostja sai 6000 eurot laenu ja kohustus tasuma laenuintressi 100 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on hagejale tagastanud 1400 eurot (dtl 35-36, 58-59), millest 100 eurot loeti intressi katteks ja 1300 põhivõlgnevuse katteks. Kostja ei vaidle vastu laenulepingu täitmise kohustusele.
12.Poolte vahel on sõlmitud laenuleping VÕS § 396 lg 1 tähenduses (dtl 32-33), mille raames kostja sai 6000 eurot (dtl 34). Laenulepingust tulenev kohustus oli tagastada laen hiljemalt 16.03.2026, hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 20.03.2026. Kuivõrd kostja laenu tähtpäevaks ei tagastanud, siis on kostja laenulepingust tulenevat kokkulepet rikkunud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse vastavalt VÕS §-le 103. Seega, vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist.
13.TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Käesoleval juhul on kostja võtnud omaks laenulepingust tuleneva võlgnevuse 4700 eurot ulatuses. Lisaks on kohtu hinnangul tõendatud laenulepingu sõlmimine, kostja kohustuse olemasolu, kostjapoolne lepingu rikkumine ja kostja vastutust välistavate asjaolude puudumine. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude summas 4700 eurot.
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 171,31 eurot ja edasiulatuvat viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 4700 eurot alates 11.07.2026 kuni põhinõude kohase tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 171,31 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
2-26-112049 taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud edasiulatuva viivise nõue ning kohus rahuldab selle.
15.Hageja nõuab kostjalt lisaks kahju hüvitamist summas 260 eurot. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need võivad olla VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtueelsete õigusabikulude aluseks hüvitamise aluseks on seega VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Samas on Riigikohus selgitanud oma 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 p-s 18, et selline nõue on põhjendatud üksnes juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Lisaks on Riigikohus 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-19-13 p-s 11 märkis Riigikohus, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.
16.Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 18.06.2026 (dtl 45) esitatud arve alusel, millest nähtub, et arve on esitatud kompromissilepingu ja käenduslepingu teksti koostamise eest ja notari ja võlgnikuga kirjavahetuse pidamise eest seoses kompromissi ja käenduslepinguga. Kohtule nähtub, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.05.2026 (dtl 1). Kirjavahetus võlgnikuga toimus 10.06.2026 (dtl 37-38); kirjavahetus notari ja võlgnikuga toimus 29-30.06.2026 (dtl 39-40, 42-44). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kirjavahetus ja kompromissiettepanekute tegemine ei toimunud enne kohtumenetluse algust, vaid peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse tegemist. TsMS § 486 lg 2 on sätestatud, et makskäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega ei ole hageja poolt viidatud õigusabikulude puhul tegemist kohtueelsete õigusabikuludega, mille hüvitamist saab nõuda VÕS § 128 lg 3 alusel. Kohus jätab hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamata ning sellest tulenevalt jätab kohus ka kahjuhüvitiselt viivisenõude rahuldamata.
17.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
18.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus märgib, et hageja algne põhinõue oli kokku 5660 eurot (laenulepingust tulenev nõue 5400 eurot + kahjuhüvitise nõue summas 260 eurot). Sellest nõudest kuulus põhinõudena rahuldamisele summa 4700 eurot ning lisaks tasus kostja pärast hagi esitamist 200 eurot, millega seotud menetluskulude eest vastutab samuti kostja (TsMS 168 lg 4) ehk kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ümardatult 86,6% ulatuses (menetluskulude kindlaksmääramise arvestuses käsitleb kohus rahuldatud nõudena ka pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud 200 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas käesolevas asjas hageja nõude ligikaudu 86,6% ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 86,6% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 13,4% hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus järgnevalt menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal.
19.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 04.08.2026. Hageja taotleb menetluskuludena välja mõista 990 eurot õigusabiteenuse eest ja 630 eurot riigilõivu eest. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud tsiviilasja nr 2-26-112049
2-26-112049 menetlemisel menetluskulud seoses hagejale osutatud õigusteenusega kogusummas 990 eurot alljärgnevalt: a) 25.05.2026 kliendi nõustamine ja maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamine ajakulu 1,25 t tunnitasuga 120 eurot/tunnis, so 150 eurot; b) 03.07.2026 hagiavalduse koostamine ja suhtlus kliendiga, ajakulu 4 t tunnitasuga 120 eurot/tunnis, so 480 eurot; c) 10.07.2026 seisukoha koostamine kostja vastuse kohta, - ajakulu 2,5 t tunnitasuga 120 eurot/tunnis, so 300 eurot; d) 04.08.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ajakulu 0,5 t tunnitasuga 120 eurot/tunnis, so 60 eurot. Seega hagejale osutatud teenuste ajakulu kokku on 8,25 tundi ja menetluskulude kogu maht moodustab summa 990 eurot. Käesoleval juhul on hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind 120 eurot. Hagejale juriidilise abi teenust osutav firma Eesti Õigusteenused OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palus hageja mõista hagejalt välja ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
21.Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja nõuab menetluskuluna riigilõivu 630 eurot. Kuivõrd hageja loobus osaliselt nõudest ning uuele hagihinnale vastas riigilõiv suuruses 595 eurot, siis on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda üksnes 595 suuruse riigilõivu väljamõistmist. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.
22.Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 120 eurot/t on mõistliku suurusega. Hageja lepingulise esindaja ajakulu osas märgib kohus, et hageja nõuab menetluskulude nimekirja kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ja sellega seoses kliendi nõustamise eest 150 eurot 1,25 töötunni eest. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Maksekäsu kiirmenetluses muid avaldaja kantud menetluskulusid ei hüvitata. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ainult 20 euro ulatuses. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 h ulatuses (mh võtab kohus arvesse, et hageja lepinguline esindaja esitas algselt hagi ebaõigesti suuremas summas ja korrigeeris hiljem haginõuet, tekitades sellega asjatuid menetluskulusid). Seega kokkuvõttes määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 720 eurot (6 x 120), millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks. Menetluskulud kuuluvad hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta, sest hageja pole käibemaksu hüvitamist taotlenud.
23.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1335 (595+20+720) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1156,11 eurot (s.o 1335-st eurost 86,6%) ning menetluskuludelt (1156,11 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja ja kostja menetluskulude olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, seega jäävad kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-26-112049 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.