Muud

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.11.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asjaolud ja menetluse käik A.K esitas 28.06.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikul on kõrgharidus ning töökohaks on märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus võlgnik on klaverisaatja. Igakuine sissetulek on 1847,24 eurot ning väljaminekud on kokku ligikaudu 720 eurot. Kohustusi on kokku vähemalt 51 487,86 eurot, täitemenetlusi algatatud ei ole. Kolme kohustuse tasumine toimub kokkuleppel võlausaldajatega. Vara puudub. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 06.08.2024.a määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks L.N. Usaldusisik esitas 10.09.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos muude nõutavate andmete ja tõenditega. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kolmeteistkümne võlausaldaja ees kokku summas 51 550,40 euro ulatuses, täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgnikul puudub igasugune vara, mida saaks kasvõi osaliseltki võlgade tasumiseks realiseerida. Usaldusisiku hinnangul esinevad kõik eeldused, et FiMS § 18 lg.2 p.2 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. L.N on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohus pidas kohtuistungi 16.10.2024, kus osales võlgnik ja tema lepinguline esindaja. Võlgnik töötab maksejõuetusavalduses märgitud töökohal, tema pere (võlgnik, tema elukaaslane ja laps) elab võlgniku sissetulekust. Eluase kuulub võlgniku elukaaslase emale. A.K mäletab, et tema esimesed võlad on tekkinud aastal 2019. Võlgniku selgituste kohaselt on võetud laenurahad kulunud oma igapäevaelu peale ja pere majandamiskuludeks: kodu renoveerimine, ostetud auto, murutraktor, võlgnik tasus ka elukaaslase võetud laene. Kui läks raskemaks tasumine, võttis uusi laene, et teisi ära maksta. Võlgnik on otsustanud, et ta enam elukaaslase laene ei maksa. Soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule kahe võimaliku menetlusliigi erinevusi (võlgade ümberkujundamise menetlus ja pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega). Toimus arutelu koos võlgniku ja tema lepingulise esindajaga. Võlgnik soovis järelemõtlemisaega. Kohus andis järelemõtlemisaja. Selle möödumisel teatas võlgnik esindaja vahendusel, et soovib pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kontrollides, kas võlgniku majanduslik võimetus tasuda võlausaldajate nõudeid on ajutine või püsiv, on võimalik teha kontrolltest: kas võlgniku vara ja sissetulekute arvel on võimalus tasuda tema kohustused lähema ettenähtava aja jooksul, nt 24 kuu jooksul. Sellisel puhul tuleks igakuiselt tasuda kohustuste katteks 2147,92 eurot. Võlgniku sissetulek (kuna vara puudub) seda ei võimalda ja tuleks järeldada, et võlgniku suutmatus tasuda tema vastu esitatud nõuded, ei ole ajutine. Võlgniku varast ja võlgadest on usaldusisik andnud kohtule ülevaate vastavas nimekirjas, samuti lisanud sinna juurde andmed võlgniku sissetulekute kohta aasta 2024 jooksul. On esitatud andmed võlgnikule kuulunud ja võõrandatud vara kohta, võlgniku pangakontode väljavõtted, tuludeklaratsioonid, x-tee andmed, liikluskindlustuse andmed. Usaldusisik on hinnanud võlgniku makseraskuste ületamise võimalusi. Kohus arutas võlgniku ja tema lepingulise esindajaga võlgniku väljavaateid ja talle tekkivaid kohustusi algavas menetluses, tegi näitlikke arvutusi. Võlgnik soovis järelemõtlemisaega ja jäi selle järel soovi juurde kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik töötab õpetajana ja juhiabina, tal on lisatöö klaverisaatjana. Tema sissetulekuks 2024.a keskmisena on 1939,19 eurot kuus (õpetaja töötasu, klaverisaatja tasu, peretoetus). Võlgnikul puudub vara, mille arvel kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 51 550,40 eurot. Sellises olukorras tuleb võlgnikul panustada oma kohustuste tasumisse oma sissetulekust. Kohus märgib, et seni kohtule esitatust selgub, et võlgnik on raha laenanud ja kasutanud väljaminekuteks, mis tema finantsilist hakkamasaamist ei paranda. Näiteks on võlgnik laenuraha kasutanud kodu remontimiseks ja renoveerimiseks, kuid elamu, mida on remonditud ja renoveeritud, ei kuulu võlgnikule (võlgniku sõnul kuulub tema elukaaslase emale). See tähendab, et raha on paigutatud kolmandale isikule kuuluvasse varasse. Ka on võlgnik tasunud oma elukaaslase rahalisi kohustusi. Võlgniku laenatud raha on kasutatud murutraktori ostuks, kuid võlgniku vara hulgas (vara- ja võlanimekirjas) murutraktor ei kajastu. Sellised otsustused ei ole võlgniku võlausaldajate huvides. Võlgnik on kaalunud ja otsustanud, et võlgade ümberkujundamise menetlust ta ei soovi. FiMS § 18 lg.3 teise lause kohaselt kohus ei saa otsustada ühegi maksejõuetusmenetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt välja arvatud võlgniku pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Praegusel juhul on võlgnik soovinud tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, seda toetab ka usaldusisik. Sellisena on valitud menetlusliik õige ja vastab tõenäoliselt ka võlgniku majanduslikule võimekusele. Võlgnik

A.K on maksejõuetu, tuleb välja kuulutada tema pankrot ja tema soovil algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus loeb tuvastatuks, et A.K on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. L.N andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et L.N on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku A.K pankroti välja 12. novembril 2024 kell 13.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks L.N ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.11.2024. a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule A.K.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik L.N esitas 10.09.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 1, 2,4 ja PankrS § 23 lg-te 1, 2, 3 alusel ja taotledes muuhulgas tasu maksmist PankrS § 150 lg.1,2 alusel. Usaldusisik rakendab tunnitasu 120 eurot, vajalik ajakulu 8 tundi. Usaldusisik taotleb tasu 8 tunni eest kokku 960 eurot, mille tasumise palub määrata pankrotivarast. PankrS § 23 lg.1 paneb kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Kohus on seisukohal, et tasu määramisel pankrotivarast on põhjendatud lähtuda PankrS § 23 lg.3 alusel arvutatavast tunnitasu määrast, mis ülemmääras on käesoleval ajal 164 eurot. Taotletud tasumäär 120 eurot tund mahub etteantud raamidesse, vastab kohtu hinnangul sellise menetluse keerukusele ja seda saab rakendada. Ajakulu 8 tundi on proportsioonis menetluse mahu ja vajadustega. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest 8 tundi tunnitasuga 120 eurot tund, kokku 960 eurot selle väljamõistmisega pankrotivarast PankrS § 150 lg.1, lg.2 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, L.N Õigusbüroo OÜ. Kohus on kontrollinud, et see büroo ei ole käibemaksukohustuslane. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.