2.Suurendada Viru Maakohtu 17.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-1718 G.C-lt B.O`i kasuks välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista G.C-lt lapse B.O`i kasuks alates 06.04.2026 kuni B.O`i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis 318,62 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada G.C`i tasuma B.O`i kasuks resolutsiooni p 2. välja mõistetud elatis Z.G`i arveldusarvele (otsuse tegemise ajal nr xxxx) selgitusega „Elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 10.- ndaks kuupäevaks (PKS § 100 lg 4).
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada G.C`i poolt tsiviilasjas 2-26-7731 menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.06.04.2026 esitati Viru Maakohtule hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. 04.05.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kohtult suurendada Viru Maakohtu 17.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-1718 kindlaks määratud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras alates 06.04.2026.
2.Hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu ajal on sündinud 05.12.2017 poeg B.O. Kooselu on lõppenud 2018 aastal. Peale vanemate kooselu lõppu jäi hageja elama koos oma emaga ja on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises ja lapse elus.
3.Viru Maakohtu 17.03.2021 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-1718 määrati kostjale tasumiseks elatis 220 eurot kuus. Hageja soovib elatise suurendamist kohtu poolt seadusjärgses elatise miinimummäärani põhjusel, et on suurenenud tema vajaduste katmiseks mõeldud kulud toidule, rõivastele ja eluasemega seotud kulud.
4.Hageja igakuised kulud on järgmised elatise suurendamise hagi esitamise hetkel on järgmised: eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud) 140 eurot, toidule 200 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, vabale ajale 60 eurot, jalgpallitreeningud 37,50 eurot, sidekulud 20 eurot, taskuraha 50 eurot. Kõik kokku 677,50 eurot. Võrdluses 2021 aastaga on kõik kuluartiklid kallinenud ca 200 eurot. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et varasema elatise kohtuasja nr 2-21-1718 ajal oli hageja 4-aastane, käesoleva hagi esitamise hetkel 9-aastane, mis tähendab, et tema vajaduste maht on kasvanud
ja need ei ole samad, mis 4-aastasel lapsel. Samuti käib hageja praegu koolis ja täidab koolikohustust.
5.Hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, mis alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse järgi on Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorist nähtuvalt ühele lapsele makstav elatisesumma perioodil 01.04.2026 – 31.03.2027 summas 318,62 eurot kuus. Seega puudub hagejal kohustus esitada oma vajaduste rahuldamiseks nõutava summa tõendamiseks tõendeid.
6.Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on kostja tasunud vastavalt tsiviilasjas nr 2-21-1718 tehtud määrusele hagejale elatist 220 eurot kuus ja tasub 1⁄2 jalgpallitreeningu kulust 37,50 eurot kuus kandes selle raha otse hageja arvelduskontole. Kostja seisukoht
7.Kostjale on hageja hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult 20.05.2026. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. Hagile vastamise tähtaeg oli 09.06.2026. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so 09.06.2026 hagile vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 2 kohaselt lg 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuivõrd selline hageja teade puudub, siis on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
11.Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
12.Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning hageja elab emaga 2018 aastast alates. Käesolevas asjas on esitatud elatise suurendamise hagi. Nimelt pöördus hageja esmakordselt kohtusse kostja vastu elatise väljamõistmise hagiga 2021 aastal (tsiviilasi nr 221-1718). Hageja nõudis 03.02.2021 esitatud hagis elatist summas, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
13.2021 aastal elatise väljamõistmise hagi esitamisel kehtinud PKS § 99 lg 1, lg 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Perekonnaasjades on kohtul uurimispõhimõte. Kohus tuvastas, et asjas nr 2-21-1718 on kohtule esitatud hagis esile toodud hageja vajadused kogusummas 584 eurot. Samas asjas 16.03.2021 peetud kohtuistungil arutati kompromissi. Kohus leiab, et on usutav, et pooled leppisid kompromissis sel põhjusel, et hageja vähendab kompromissi korras nõutud miinimummääras elatist 220 eurole kuus, mille kohus kinnitas 17.03.2021 kohtumäärusega. Eeltoodust johtuvalt oli kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 220 eurot kuus.
14.Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei olnud hagejal 2021 ja 2026 hagi esitades kohustust tõendada hageja vajadusi, kui need ei ületanud elatise miinimummäära. Seega eeldas seadusandja nii PKS 2018 kehtinud redaktsiooni § 101 kui ka 06.04.26 elatise muutmise hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 redaktsiooni alusel, et lapse vajadused on põhjendatud elatise miinimummäära ulatuses. 2021 aastal maakohtule elatise välja mõistmiseks esitatud hagi aluseks olid hageja kui alaealise lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega seotud kulud: eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiu ja hügieenikuludele, kulutused riietele ja jalanõudele, kulud koolieelsele õppeasutusele ning muudele vältimatutele püsikuludele. On mõistetav, et lapse vanus ja tema ülalpidamiskulud on omavahel seotud. Samuti on üldteada olev asjaolu, et hageja vanuses - 9 aastat (käesolevas asjas hagi esitamise hetkel) ülalpidamiskulud on suuremad kui on 4-aastase lapse ülalpidamiskulud, mistõttu on võimalik järeldada, et ka hageja vajadused ja seega ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes 2021 aastaga, mil esitati maakohtule esmakordselt elatise väljamõistmise hagi. Hageja kasvades suureneb muuhulgas vajadus suurema sotsiaalse suhtluse järele ja seda eelkõige eakaaslastega ning seega kasvavad ka vaba aja veetmise kulud. Seega võib eeltoodud põhjustel teha järeldused, et hageja vajadused on ajas kasvanud ja ülalpidamiskulude koosseisu jäävad kulud on ka hinnakalliduse tõttu suurenenud. Seega on hageja võrreldes 2021 esitatud elatise hagis 06.04.2026 esitatud hagiavalduses põhistanud, millest koosnevad tema ülalpidamiskulud ning need on suurenenud võrreldes 2021 aastaga 200 euro võrra. Kohtu hinnangul ei ole 06.04.2026 hagiavalduses toodud ülalpidamiskulude koosseis põhjendamatu ega ka kulud eraldi ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et tegemist on
põhjendatud ja vajalike kuludega, mida kantakse alaealise lapsega, kes täidab samal ajal koolikohustust.
15.Kohus leiab, et on põhjendatud, et hageja ülalpidamisvajadus on muutunud ja suurenenud, siis on põhjendatud anda küsimusele, kas hageja ülalpidamisvajaduse ulatuse muutumine on toimunud õigusliku regulatsiooni muutumisega.
16.Peale maakohtu poolt asjas nr 2-21-1718 kompromissi kinnitamist 17.03.2021, täiendati PKS rakendussätteid §-ga 2172. Selle lõike 1 kohaselt, kui enne 2022 aasta 1.jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022 aasta 1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul, on laps pöördunud eeltoodud õiguslikul alusel hagiga kohtusse.
17.Eeltoodust johtuvalt kohaldub PKS § 2172 käesolevas asjas viidatud tsiviilasjas 2-21-1718 samade poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 220 eurot. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui hageja ei nõustu elatisega summas 292 eurot, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, mida kostja ei ole teinud. Riigikohus on lahendis nr 2-22-13312/38 p. 11 sedastanud, et kui kohus enne selle rakendussätte kehtima hakkamist on mõistnud elatise välja protsendina PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda PKS § 2172 lõikes 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi suurusest. Viidatud lahendi p. 12 kohaselt on kolleegium selgitanud, et kui elatisevõlausaldaja soovib täitedokumendis väljamõistetud elatise suurust muuta lähtuvalt kehtiva PKS §-s 101 sätestatust, peab ta esitama elatise suuruse muutmise hagi ning tal on õigus pöörduda kohtusse põhjendusel, et õiguslik olukord on muutunud (2-20-9571/51 p.13). Eeltoodu laieneb ka elatise väljamõistmise nõudes sõlmitud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele. Kohus tõlgendab PKS § 2172 selliselt, et nimetatud sätte alusel elatise muutmise hagi kohtusse esitamine ei eelda varasemalt jõustunud lahendi aluseks olevate asjaolude esitamist ja võrdlust võrreldes 06.04.2026 esitatud elatise muutmise hagiga, kuivõrd hagi esitamise iseseisev õiguslik alus on õigusliku regulatsiooni muutumine.
18.Seega oli hagejal subjektiivne õigus esitada PKS rakendussätte tõttu hagi elatise suuruse muutmiseks kohtusse.
19.Asjaolude muutumisel saab nõuda kohtulahendi muutmist TsMS § 459 alusel alates muutmise hagi esitamisest. Käesoleval juhul on vaidluse all elatisenõude suurendamine alates 06.04.2026 PKS § 101 alusel arvutatud summani ja selle välja mõistmine kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni.
20.Seega jõudis kohus järeldusele, et hageja esitas kohtule põhjendatult elatise suurendamise hagi ning järelikult on hagi õiguslikult lubatav.
21.Kohtule esitatud elatise muutmise hagi alusel palub hageja välja mõista talle elatis PKS § 101 järgi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning
see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4).
22.Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja on vabatahtlikult tasunud 1⁄2 jalgpallitreeningu tasust hageja arvelduskontole ja kohtul puudub teave, kostja oleks selle hüvitamist nõudnud, siis ei tasaarvesta kohus seda kulu tasumisele kuuluva elatise arvelt. Seega on kohus seisukohal, et elatisest ei ole põhjendatud maha arvata nimetatud kulu, mida kostja on hageja treeninguga seoses vahetult kandnud. Kuna hageja eest hoolitseb igapäevaselt lapsega koos elav ema, siis on lapsest lahus elaval vanemal kohustus täita ülalpidamiskohustust rahas tema seaduslikule esindajale emale rahas elatist tasudes (PKS § 100 lg 1).
23.Hageja on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 09.04.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni miinimumsummas. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Alates 01.04.2026 on indekseeritud baassummaks 318,62 eurot.
24.Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel PKS § 101 sätestatud elatise suurust vähendada. Nii sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul puuduvad PKS § 101 lg 6 ja 7 alused elatise vähendamiseks.
25.Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, ei pea kohus vajalikuks hageja poolt välja toodud kulutuste tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole 06.04.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuses toodud ülalpidamiskulude koosseis põhjendamatu ega ka kulud eraldi ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mida kantakse alaealise lapsega, kes täidab samal ajal koolikohustust. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega miinimumsummas (01.04.2026 kuni 31.03.2027 on see 318,62 eurot) elatise nõudmisel ei pea laps enda igakuiste kulutuste suurust tõendama. Kohus selgitab, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse arengut toetav keskkond. See
tähendab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (s.h turvavarustusele), haridusele (s.h lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).
26.Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, mistõttu kohus rahuldab selles osas tagaseljaotsusega hagi ning mõistab kostjalt alates 06.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise summas 318,62 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
27.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab otsuse resolutsioonis, et kostjal on kohustus tasuda igakuiselt elatis kuu 10.-ndaks kuupäevaks.
28.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et kui käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
29.Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
30.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.