Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. august 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-13302
Tsiviilasi
U.T hagi W.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U.T (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo Kostja W.R (isikukood XXX)
2-26-13302 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
U.T (hageja) esitas hagi W.R-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid
2-26-13302 koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 100 eurot ja õigusabikulust 520 eurot 80 senti. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on osutatud õigusabiteenust 3,5 tundi ning tunnihinnaks on 148 eurot 80 senti ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline esindaja tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 148 eurot 80 senti küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7.06.2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24.05.2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30.11.2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29.01.2024 nr 2-21-9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30.07.2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30.06.2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18.06.2025 nr 2-24-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14.08.2025 nr 2-20-7210, p 18). Kohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu, s.o 3,5 tundi, tehtud toimingutele: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, päring PPA-le. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 420 eurot (3,5x120) ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 520 eurot (420+100). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (520 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.