lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-13110/21

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-13110/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1979
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-9705/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-13110

Tsiviilasi

Iryna Oliinyki avaldus XXXXXX korteriühistu vastu korteriühistu dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Avaldaja Iryna Oliinyk (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek Pahka

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-13110 muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, XXXXXX korteriühistu kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning neid ei hüvitata.
3.Määrata Iryna Oliinyki määruskaebemenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 90 eurot ja mõista need XXXXXX korteriühistult Iryna Oliinyki kasuks välja. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 8 lg 2Asja menetlemisele kohaldatav seadus

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Iryna Oliinyki (avaldaja) avaldus XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu korteriühistu dokumentidega tutvumiseks.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja märkis, et avaldaja ei ole kohtueelselt esitanud puudutatud isikule täpset dokumentide nimekirja, milliste dokumentidega avaldaja tutvuda soovis. Puudutatud isik esitas koos vastusega avaldusele erinevaid dokumente. Pärast 12. novembri 2024 istungit esitas puudutatud isik täiendavaid dokumente.
3.Avaldaja esitas avaldusest loobumise taotluse. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, arvestades kõiki avalduse esitamisega seotud asjaolusid, eelkõige puudutatud isiku soovimatust asi kohtuväliselt lahendada.
4.Puudutatud isikul puudusid vastuväited menetluse lõpetamisele avaldusest loobumise tõttu. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule selget ja täpset avaldust enne kohtu poole pöördumist. Avaldaja ei kasutanud heauskselt oma võimalust tutvuda puudutatud isiku dokumentidega kohtuväliselt ja pöördus alusetult kohtu poole. Kohtumenetlusega tekkisid pooltel mittevajalikud menetluskulud. Puudutatud isik viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimesele lausele ja TsMS § 168 lg-le 2. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele vastu. Need sisaldavad kohtueelseid õigusabikulusid ning põhjendamatult suur on lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumisele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Maakohus võttis 23. detsembri 2024. a määrusega avaldaja avaldusest loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse (määruse resolutsiooni p 1). Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (määruse resolutsiooni p 2) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 445 eurot (määruse resolutsiooni p 3). Maakohus leidis, et avaldaja avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kuna avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik on menetluse ajal avaldaja soovitud dokumendid esitanud, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel puudutatud isiku kanda. Maakohus leidis, et kohtule esitatud avalduses oli dokumentide nimekiri mõnevõrra kitsendatud, kuid üldkoosoleku protokollide, pangakonto väljavõtete, vee, sooja, elektrienergia arvete ja majanduskavade osas jäävad kohtule esitatud avalduses toodud (ajalised ja kuupäevalised) täpsustused kohtuvälise teabenõude sisse. Samas korteriühistuga sõlmitud lepinguid puudutavas osas väljus avaldaja kohtule esitatud taotlus kohtuvälise taotluse piiridest. Maakohus leidis, et muus osas (kui korteriühistuga sõlmitud lepingud) ei olnud avaldaja kohtueelne avaldus võrreldes kohtule esitatud avaldusega erinev määral, mis oleks välistanud puudutatud isiku juhatuse poolt taotluse mõistmise ja selle kohtuvälise täitmise. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik kohtuväliselt avaldajale teavet ei andnud. Seega oli avaldajal alus kohtusse pöördumiseks sõltumata sellest, et ühe taotluse osas oli taotlust täpsustatud, väljudes kohtuvälise teabenõude piiridest. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, justkui kohalduks menetluskulude jaotamisele praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 või § 168 lg 2. Kohus ei ole teinud hagita menetluses sisulist

lõpplahendit, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada TsMS § 172 lg-t 1. Samuti ei ole kohus jätnud avaldust läbi vaatamata, mis annaks alust TsMS § 168 lg 2 kohaldamiseks. Kuigi menetlus kuulub määrusega lõpetamisele, siis kohaldub TsMS § 168 lg 2 vaid juhul, kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul sätestab TsMS § 168 lg 4 avaldusest loobumise korral eriregulatsiooni, mistõttu lg 2 ei kohaldu. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtus maakohus sellest, et lepinguline esindaja osutas menetluskulude nimekirja kohaselt menetluses õigusabi kokku 5,5 tundi summas 660 eurot (taotluses ekslikult arvutatud 540 eurot). Maakohtu hinnangul ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatavad. Kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega või mahuka menetlusega ning arvestades puudutatud isiku ja avaldaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, istungi toimumist, on avaldaja esindaja märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit. Eelkõige ei ole täies ulatuses põhjendatud menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg kokku 2 tundi ning kohus vähendas seda 30 minuti võrra. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv osas, milles avaldajal ei ole õigust taotleda riigilõivu tagastamist, s.o 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt määras maakohus avaldaja menetluskulude suuruseks 445 eurot, millest esindajakulu 420 eurot (3 h 30 min × 120 eur/h) ja riigilõiv 25 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 23. detsembri 2024. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3, s.o menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ja mõista puudutatud isiku menetluskulud avaldajalt välja. Alternatiivselt palub puudutatud isik (1) jätta menetluskulud poolte endi kanda, (2) vähendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistatud menetluskulud põhjendatud ulatuseni, s.o ca 240 euroni. Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule selget ja täpset avaldust enne kohtu poole pöördumist. Avaldaja taotlus oli ebamäärane ja ei olnud aru saada, milliste dokumentidega tutvuda soovitakse. Puudutatud isik palus avaldajal oma nõuet põhjendada. Ka maakohtule esitatud avaldus oli ebaselge ja maakohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (sh täpsustada dokumentide nimekirja). Alles täiendatud avalduses esitas avaldaja täpse dokumentide nimekirja, millega ta soovib tutvuda. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus nõustus, et avaldaja kohtuvälise avalduse alusel oli raske esitada avaldajale neid dokumente, mis puudutatud isik avaldajale pärast dokumentide nimekirja esitamist menetluses esitas. Sellepärast ei ole õige ega õiglane jätta avaldaja kõiki põhjendatud menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu väitega, et TsMS § 172 lg 1 ei ole kohaldatav. TsMS § 172 lg 1 alusel on võimalik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Alternatiivselt leiab puudutatud isik, et temalt välja mõistetud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud ega vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirja punktides 4 ja 7 märgitud tegevustele kulutatud aeg (s.o kokku 2 tundi) on ebamõistlikult suur. Puudutatud isik on seisukohal, et puudutatud isiku vastuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks mõistlik aeg on ca 0,5 tundi. Sellepärast on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 240 eurot (s.o 2

h, sh avalduse koostamine kohtule (1 tund), istungiks ettevalmistumine (30 minutit), istungil osalemine (30 minutit)).

7.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on puudutatud isiku seisukohaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud, seega on arusaamatu puudutatud isiku alternatiivne nõue vähendada menetluskulusid 240 euroni olukorras, kus enda menetluskulude suuruseks on puudutatud isik märkinud 467 eurot 26 senti. Avaldaja ei ole nõus, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Kohtusse pöördumine oli otseselt tingitud puudutatud isiku soovimatusest asi kohtuväliselt lahendada. Kohtuväliselt esitatud nõue oli piisavalt selgelt sõnastatud ja kui puudutatud isikul oleks olnud soovi vaidlus kohtuväliselt lahendada, oleks korteriühistu juhatusel olnud võimalus üle küsida ja täpsustada, kas avaldaja soovib kõiki viimase viie aasta koosoleku protokolle või mingeid konkreetseid. Sama kehtib ka kõigi teiste nõutud dokumentide osas. Selle asemel, et koostööd teha ja vaidlus rahumeelselt lahendada vastas puudutatud isik oma 31. juuli 2024. a e-kirjas avaldaja esindajale, et tuleb põhjendada miks puudutatud isik peab edastama viimase viie aasta infot, kui avaldaja elab selles majas ainult üks aasta. Puudutatud isiku vastusest ei nähtu, et talle oleks arusaamatuks jäänud, milliseid dokumente avaldaja nõuab. Pigem näitab vastus, et otsiti põhjust nõutud dokumentide esitamata jätmiseks. Kui puudutatud isik oleks oma vastuses kohtuvälisele nõudele sõnaselgelt vastanud, et talle jääb arusaamatuks, milliseid dokumente soovitakse ja avaldaja ei oleks täpsustanud oma nõuet ja kohe kohtusse pöördunud, siis oleksid puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja on pahauskselt käitunud, põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole oluline ka see, et kohus palus avaldajal oma nõuet täpsustada. Täpsustatud avaldus on oma olemuselt samasisuline ja ka nõutud dokumentide loetelu ei ole muutunud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Avaldaja avaldusest loobumise vastuvõtmist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist pole vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid on maakohus põhjendatult kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 4 ja jätnud TsMS § 172 lg 1 või TsMS § 168 lg 2 kohaldamata. TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad TsMS § 168 lg 4 kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul. Sisuliselt rahuldas puudutatud isik avaldaja taotluse pärast kohtule avalduse esitamist ja selle alusel menetluse algatamist. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik jättis soovitud dokumendid kohtuväliselt väljastamata muul põhjusel, kui see, et kohtuväline taotlus oli ebaselge. Asjaolu, et maakohus palus avaldajal taotlust täpsustada, ei muuda avaldaja kohtuvälist pöördumist puudutatud isiku

poole olematuks. Taotluse täpsustamist puudutatud isik kohtuväliselt ei soovinud. Puudutatud isiku tegevusetus tingis avaldaja pöördumise kohtu poole ja avaldaja saavutas oma eesmärgi avalduse esitamisega maakohtule. Asjakohaseid põhjuseid, mis õigustaksid puudutatud isiku kohtueelset tegevusetust, ei ole esitatud. Menetlusosaliste menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei oleks asjaolusid arvestades õiglane.

13.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
14.Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.
15.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avaldaja 5. juunil 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 180 eurot (käibemaksuta). Avaldaja esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik leiab, et avaldaja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ja peaks olema vähemalt kolm korda väiksem. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, sh et avaldaja vastus kordab suures osas varasemalt väljendatud seisukohti, ja et puudutatud isiku kanda saab jätta kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele kokku 0,75 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hüvitatavateks avaldaja menetluskuludeks 90 eurot (0,75 h x 120 eurot; käibemaksuta) ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja