1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.K.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3591030 alusel põhivõlgnevus 778,01 eurot ja viivis 40,24 eurot; välja mõista M.K.-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (778,01 eurot) alates 6.08.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 21% ja hageja kanda 79 %; 2.2 välja mõista M.K.-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 303,76 eurot; 2.3 välja mõista M.K.-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 303,76 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;
3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja M.K. sõlmisid tarbijakrediidilepingu 19.03.2023 nr BL3591030. Kõnealuse lepingu järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad 19.03.2023 summas 3721 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 01.09.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3726,55 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 3314,05 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 149,87 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 3314,05 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 27,51% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda. Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja täiendavalt lisab, et hageja on seisukohal, et on vastutustundliku laenamise põhimõtte raames teinud nõuetekohase kontrolli ja kogunud vajaliku teabe. Hageja esitab ka Bondora AS poolt kontrollitud registrite päringute tulemused, mis tõendavad vajalike andmete kogumist, nende kontrollimist ja säilitamist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjaga sõlmitud laenulepingu puhul. Pensioniregistri päring näitab, et kostja saab teatud pensioni. Krediidiinfo päring näitab, et kostjal puuduvad laenulepingu sõlmimisele eelnevad võlgnevused. Rahvastikuregistri päring näitab mh, et kostjal ei ole ühtegi last. Tuginedes pangakonto väljavõttele ja nimetatud päringutele oli hageja õigustatud tegema positiivse laenuotsuse ja kokkuvõtlikult ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. Hageja esitab ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik
laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks ka maksed uuesti kooskõlas VÕS § 4034 lg 7. Laenuleping nr BL3591030 oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 01.09.2025. Hageja selgitab, et kostja oli jätnud täielikult või osaliselt tasumata 2025. aasta aprilli-, mai-, juuni-, juuli- ning augustikuu osamaksed. Hageja oli tasunud 01.09.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) 2721,99 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3259,55 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 01.09.2025, sest kostja oli jätnud teostamata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning kostja võlgnevus oli seisuga 01.09.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa. Seega, olid ka lepingu nr BL3591030 uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕ S § 416 eeldused.
3.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte toimetanud lähikondse kaudu 29.11.2025, kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.
4.Tartu Maakohus 8.01.2026 kohtuotsusega rahuldas hagi osaliselt mõistis välja M.K.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3591030 alusel põhivõlgnevus 778,01 eurot ja viivis 28,12 eurot; mõistis välja M.K.-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (778,01 eurot) alates 9.01.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Tartu Ringkonnakohus 27.03.2026 kohtuotsusega tühistas Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-18444 ja saatis asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada esmalt hageja esmane nõue ja hinnata, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub. Kohtu põhjendused
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 4788,12 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1, viidates sellele ka menetlusse võtmise määruse p-s 5.3. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja M.K. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu 19.03.2023 nr BL3591030, mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 3500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud
lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted2 ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 832,54 eurot (neto). ostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 335,76 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 250 eurot. Statistikaameti poolt avaldatud 2023 aasta arvestuslik elatusmiinimum oli summas 338,23 eurot ning nähtub, et antud summat ja kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluvat summat, mille kostja ise oli märkinud, ületab kostja elamiskulude ja vaba raha summa. Arvestades uue laenu kuumakset (151,32 eurot), teisi kohustusi (335,76 eurot), arvestuslike elamiskulusid (250 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 95,46 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning hagejale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel.
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.
11.Käesolevas asjas tugineb hageja väitele, et kostja netosissetulek oli laenu andmise ajal 832,54 eurot kuus, olemasolevad kohustused 335,76 eurot kuus ning elamiskulud 250 eurot kuus. Kohus peab tähtsaks asjaolu, et hageja enda krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt jäi kostjale pärast kõigi teadaolevate kohustuste, elamiskulude ja uue laenumakse arvestamist alles üksnes 95,46 eurot kuus. Selline suhteliselt tagasihoidlik rahaline puhver ei võimalda veenvalt järeldada, et tarbija oleks olnud võimeline krediidikohustust mõistlikult teenindama kogu laenuperioodi vältel, mistõttu ei saa kohus lugeda krediidiandja krediidivõimelisuse kontrolli piisavaks ega vastutustundliku laenamise põhimõtet järgituks. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest ulatuslik ja aktiivne igapäevane kulutuste tegemine, arvukad maksed kolmandatele isikutele ning tehingud, mis viitavad täiendavate kohustuste olemasolule. Konto väljavõttel esinevad muu hulgas maksed AS Eesti Loto kasuks ning mitmesugused maksed eraisikutele ja muudele teenuseosutajatele, sh sõlmitud lepingute teenindamine, mis on seoses näiteks IPF Digital Estonia OÜ-ga ja ja ESTO AS-ga, samuti Bondora AS-ga (hagejaga).
12.Kohtule on esitatud kostja konto väljavõte ajavahemikus 9.05.2022-8.05.2023, käesolev leping on sõlmitud 19.03.2023, seega ei ole usutav, et nimetatud kontoväljavõtet on arvestatud käesoleva vaidluse esemeks oleva lepinguga seoses. Konto väljavõttest nähtub, et kostjale on 19.03.2023 väljastatud hageja poolt laen 3500 eurot. Kohus järeldab, et kohtule esitatud konto väljavõtet on arvestatud teiste hagejaga sõlmitud lepingute osas, mitte käesoleva lepinguga seoses.
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
14.Hageja ütles lepingu üles alates 01.09.2025. Lepingute ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute 2025. aasta aprilli-, mai-, juuni-, juuli- ning augustikuu osamaksed. Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 29.07.2025. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul uuesti määratud maksete korral oli kostja seisuga 29.07.2025, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise avalduse, lepingu puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu osamaksega ja seega hageja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingu üles ütlema 1.09.2025.
15.Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).
16.Hageja esitas 29. detsembril 2025 alternatiivse nõude, mille palus rahuldada üksnes juhul, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Alternatiivse nõude puhul palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 778,01 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi
esitamiseni summas 12,98 eurot ja mõista samuti kostjalt hageja kasuks välja 778,01 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud M.K. kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL3591030 alusel põhivõlgnevuse 778,01 eurot ning viivis 5.08.2026 seisuga 40,24 eurot ja viivis alates 6.08.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
18.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust maakohtus 560 eurot, riigilõivust ringkonnakohtus 455 eurot ja õigusabikuludest 431,50 eurot, kokku 1446,50 eurot.
23.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 21%, so 303,76 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (303,76 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.