5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.Bondora AS (hageja) esitas 31. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule hagi Marili Kuzmina (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus edastas hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. märtsil 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX, mille alusel väljastas hageja kostjale krediiti 3721 eurot, millest 221 eurot arvestati lepingutasu katteks. Kostja kohustus tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena, igakuine makse oli 151 eurot 32 senti. Kostja jättis tasumata aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2025. a osamaksed. Lisaks pidi kostja tasuma B Secure teenuse eest aprillist kuni augustini 2025 väljastatud arved, kuid jättis need tasumata. Hageja on väljastanud kostjale ka arve 169 eurot 94 senti, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 1. septembri 2025. a avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue 3070 eurot 70 senti, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 412 eurot 50 senti, tasumata arved 169 eurot 94 senti ja haldustasu 73 eurot 41 senti, kokku 3726 eurot 55 senti. Viivisenõude esitamisel arvestab hageja viivisemääraks lepingujärgset määra 27,51% aastas ja viivisenõue alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (põhinõudelt, tasumata arvetelt, haldustasult ja sissenõudmiskuludelt) on 149 eurot 87 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista 3726 eurot 55 senti (põhivõla, intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 149 eurot 87 senti ja jooksva viivise 27,51% põhinõudelt (3314 eurot 5 senti) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Maakohus toimetas hagi koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte lähikondse kaudu 29. novembril 2025. Kostja hagile ei vastanud.
3.Hageja esitas 29. detsembril 2025 hagiavalduse täpsustuse, milles täpsustas põhinõude ulatust ja esitas uue viivise arvestuse. Hageja nõuab viivist summalt 3315 eurot 54 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga on 149 eurot 94 senti. Hageja märkis, et on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teinud nõuetekohase kontrolli ja kogunud vajaliku teabe. Hageja palus kostjalt välja mõista 3727 eurot 40 senti (põhivõlg, intress, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus kokku), sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt (3315 eurolt 54 sendilt) kokku 149 eurot 94 senti ja jooksva viivise 27,51% aastas põhinõudelt (3315 eurolt 54 sendilt) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei ole tõendatud ja määras selleks puhuks ka uuesti maksed (VÕS § 4034 lg 7). Hageja leiab, et ka uuesti määratud maksete korral on leping kehtivalt alates 1. septembrist 2025 üles öeldud. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja 778 eurot 1 sendi, viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 12 eurot 98 senti ja 2
jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 778 eurolt 1 sendilt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Maakohus lahendas hagi 8. jaanuari 2026. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse 778 eurot 1 sent, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28 eurot 12 senti ja jooksva viivise põhinõudelt (778 eurolt 1 sendilt) alates 9. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis 23% menetluskuludest kostja kanda ja 77% hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 228 eurot 4 senti ja viivise menetluskuludelt (s.o 228 eurolt 4 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. Maakohus märkis, et tegemist on lihtmenetluse asjaga ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 alusel võib kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna hageja on hagiavalduses ja täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis seega, et hagi kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse 778 eurot 1 sent ning viivise 8. jaanuari 2026 seisuga 28 eurot 12 senti ja viivise alates 9. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ning menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 3727 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga 149 eurot 94 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivise 27,51% aastas põhinõudelt 3315 eurot 54 senti kuni kohustuse kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud terves ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastuseks maakohtu nõudele selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja tervikliku nõude arvestuse, st hageja nõude ulatuse seadusjärgses määras, juhuks kui kohus asub seisukohale, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega ei olnud tegemist uue iseseisva nõudega, vaid alternatiivse arvestusega vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7. Hageja ei ole oma lepingu alusel esitatud nõuet kitsendanud ega sellest loobunud. Samuti pole tegu nõuete paljususega. Maakohus ei saanud valida, kumma nõude ta rahuldab. Kui kohus rahuldab hageja nõude vaid osaliselt, tuleb kohtul põhjendada, miks on kohus asunud seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on aga ise lahendis märkinud, et ta pole asunudki hindama seda, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Kuivõrd kohus on vääralt jätnud rahuldamata hageja nõude terves ulatuses ja rahuldanud ebaõigesti hagi vaid osaliselt, on maakohus ebaõigesti jaganud ka menetluskulud.
3
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
8.Maakohus on ekslikult lahendanud vaid hageja alternatiivse nõude. TsMS § 370 lg 2 näeb ette, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viiendast lausest tuleneb, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Sätet tuleks mõista selliselt, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude osas võtma seisukohta, v.a kui hageja on alternatiivsed nõuded järjestanud. Sellisel juhul tuleb esimese alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendada ja see ka resolutsiooni ära märkida, kuna sellest võib sõltuda menetluskulude jaotus (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 442 lg 8, komm 3.9.5.3.n.). Eelnev kohaldub ka lihtmenetluses otsuse tegemisel. Hageja esitas 29. detsembril 2025 alternatiivse nõude, mille palus rahuldada üksnes juhul, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Maakohus leidis, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole vaja analüüsida ja rahuldas alternatiivse nõude. Kuna hageja esitas järjestatud alternatiivsed nõuded, rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes hageja esmase nõude lahendamata. Sellest tulenevalt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5). TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt on maakohus rahuldanud hagi osaliselt, kuid milles seisneb hagi osaline rahuldamine, resolutsioonist ei nähtu. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel vastuolus. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (otsuse põhjenduste p 6) ning hagi tuleb rahuldada (p 8) ja menetluskulude jaotuses viitab maakohus hagiavalduse osalisele rahuldamisele (p 14).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17–25).
10.Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada esmalt hageja 4
esmane nõue ja hinnata, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.
11.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.