AS Ühisteenused hagi K-Advisory OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
69,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Ühisteenused (registrikood lepinguline esindaja jurist Ahto Järvela
Asja läbivaatamise viis
Kostja: K-Advisory OÜ (registrikood 10841404), seaduslikud esindajad H.E. K., S. K. ja M. K. Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
11052490),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Ühisteenused hagi K-Advisory OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt K-Advisory OÜ (registrikood 10841404) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks põhivõlgnevus (leppetrahv) 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2,11 eurot, võla sissenõudekulud 40 eurot ning viivis põhinõudelt (25 eurot) alates 12.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja K-Advisory OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt K-Advisory OÜ (registrikood 10841404) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks hageja menetluskulud 240 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-26-110387 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas 11.06.2026 hagi K-Advisory OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 05.08.2025 sõiduki numbrimärgiga XXX hageja opereeritaval parkimisalal Tuisu tn 30, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, s.o jättes sõiduki parkimise nõuetekohaselt registreerimata. Hageja asetas kostja sõiduki kojamehe vahele parkimislepingu rikkumise tõttu leppetrahvi nr 1060001152 summas 55 eurot, tasumise tähtajaga 7 päeva. Hageja on kostjale edastanud leppetrahvi kohta meeldetuletusi.
3.Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.
4.Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mistõttu on hagejal kostja vastu vähendatud leppetrahvinõue summas 25 eurot, mis on kostjal tasumata.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka põhinõudelt sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised perioodi 13.08.2025 kuni 11.06.2026 eest summas 2,11 eurot, edasiulatuvad viivised põhinõudelt 25 eurot alates 12.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning VÕS § 113 1 lg-s 1 sätestatud võla sissenõudekulud 40 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja K-Advisory OÜ on 15.06.2026 esitanud hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, tingimuste lepingu osaks saamist, rikkumist, mõistliku reageerimisaja möödumist parkimise registreerimiseks, leppetrahvi kokkuleppe kehtivust, leppetrahvi suuruse põhjendatust. Lisaks on tõendamata ja alusetud viiviste, sissenõudekulude ja menetluskulude nõue.
2-26-110387
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 321-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
12.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);
2-26-110387 Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
13.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX tegelik kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal 05.08.2025. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (lisa 1-2; dtl 42-48) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 05.08.2025 aadressil Tuisu tn 30, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Kostja ei ole sõiduki parkimise asukoha osas vastuväiteid esitanud.
14.Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale järgmine leppetrahvinõue: 05.08.2025 parkimisalal Tuisu tn 30, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 1060001152 summas 55 eurot maksetähtajaga 7 päeva ehk 12.08.2025. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.
15.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja kõrvalkulude hüvitamist, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud ning kas hageja nõutav leppetrahv on proportsionaalne. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (I); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostja jättis sõiduki XXX parkimise nõuetekohaselt registreerimata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III); kas hageja esitatud leppetrahvinõue on proportsionaalne (IV). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.
16.Hageja leiab, et leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja kasutuses olnud sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 05.08.2025 pargitud asukohas Tuisu tn 30, Tallinn parkimiskorraldusi rikkudes (parkimine nõuetekohaselt registreerimata). Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja on hagis (dtl 33-35) ja lisaga 3 (50) tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki tegelik kasutaja, kuivõrd kostja on seda ise kinnitanud ega ole tõendanud vastupidist. (I)
17.Esmalt tuvastab kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu parkimisalal olevatel liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
18.Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 05.08.2025 parkimisleping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud fotolt (dtl 33-35; dtl 50; dtl 88), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on AS Ühisteenused parkimisalaga ning et on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisala on tähistatud AS Ühisteenused märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on toodud parkimistingimused (dtl 50; dtl 88), mille kohaselt Tuisu tn 30, Tallinn on parkimine lubatud kuni 2 tundi tasuta parkimise algusaja fikseerimisel (parkimiskellaga). Hageja on esitanud lepingutingimuste teksti hagis (dtl 34-35), lisas 3 (dtl 50) ja 01.07.2026 dokuemndis (dtl 88). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just
2-26-110387 hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
19.Kostja leiab, et hageja lisa 3 foto, mis on tehtud 16.07.2025, mitte 05.08.2025, ei tõenda, milline tähistus, millised tingimused ja milline nähtavus (loetavus) olid vaidlusalusel 05.08.2025 päeval. Kostja väidab, et parklasse sõites ei olnud detailseid kasutustingimusi võimalik autost välja astumata lugeda, juhile nähtav selge sõnum oli tasuta parkimise võimalus. Seega kostja seab hageja esitatud parkimistingimuste olemasolu kahtluse alla, kuivõrd parkimistingimuste pilt pole tehtud samal päeval. Kohus selgitab, et Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Sellisel juhul on tõendamiskoormis ümber pööratud ja sõiduki parkijal tuleb vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal, mida kostja antud juhul teinud ei ole. Mis puudutab kostja väidet, et parklasse sõites ei olnud detailseid kasutustingimusi võimalik autost välja astumata lugeda, kuid tasuta parkimise võimalus oli siiski juhile nähtav, siis pidi kohtu hinnangul juhile olema nähtav ka see, et tasuta parkimine oli võimaldatud kuni 2 tunniks parkimise algusaja (parkimiskellaga) fikseerimisel (dlt 88). Kohus selgitab täiendavalt, et parkimisala sissesõidul olev märk viitega tasuta parkimisele viitab küll sõidukite parkimise võimalusele, kuid kui seejuures on märgil viidatud ka asjaolule, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad parkimisoperaatori kehtestatud parkimistingimused ehk parkimisalal võis parkida üksnes parkla operaatori kehtestatud tingimustel.
20.Kostja hinnangul on parkimistingimused leppetrahvi summa osas vastuolulised ja ebaselged: nt leppetrahvi summa on trahvikviitungil 55 eurot, parkimistingimustes 57 eurot, hagis 25 eurot. Kohus selgitab, et kui hageja on kostjalt nõudnud leppetrahvi parkimistingimustes märgitust väiksemas summas, siis see ei muuda leppetrahvinõuet õigustühiseks. Kostja vastuväide võiks olla põhjendatud olukorras, kus parkla operaator nõuaks suuremat leppetrahvi kui parkimislepingus (parkimistingimustes) kokkulepitud. Käesoleval juhul ei ole hageja lepingut ühepoolselt muutnud, vaid on otsustanud esitada kostjale nõude väiksemas ulatuses (s.o 25 eurot) kui leping võimaldab (lepingu maksimaalne 57 eurot). Selliselt on tegemist parkimislepingut rikkunud poolele soodsama sanktsiooniga, st leppetrahv on väljastatud väiksemas summas kui lepingtingimustes sätestatud.
21.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus korraldada parkimist. Hageja on kinnitaud ja tõendanud (dtl 33), et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib vaidlusalusel aadressil (Tuisu tn 30) asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval). Hageja on eraettevõte, kes korraldab parkimist nii üldkasutataval maal kui ka eramaal tulenevalt erinevate kinnistuomanikega sõlmitud lepingutest, millised on üldjuhul konfidentsiaalsed ega ole avaldatavad kolmandatele isikutele. Lisaks selgitab kohus, et hageja lepinguline suhe maaomanikuga ei oma parkimislepingute sõlmimise seisukohalt mingit tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust, s.o sõiduki vastutava kasutaja/omaniku ja hageja vahel parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et hagejal ei olnud õigus parkimistrahvi väljastada, sest tegemist on parkimistsooniga, kus vastavalt kokkulepetele maaomanikega on hagejal õigus opereerida.
2-26-110387
22.Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
23.Kohus on otsuse p-des 17-22 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. (II)
24.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes sõiduki XXX parkimise nõuetekohaselt registreerimata.
25.Hagiavalduse esitatud fotoga (dtl 33; dtl 50; dtl 88) on hageja tõendanud, et parkimisalale sissesõidul ja parkimisalal on vastavad info- ja teavitustahvlid, mis teavitavad sõiduki juhti parkimisalal kehtivatest parkimistingimustest. Vastavalt Tuisu tn 30, Tallinn parkimisalal kehtinud parkimistingimustele peab sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest (parkimisel ettenähtud parkimiskohale) kuni kahetunniseks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaja parkimiskellaga või parkimisautomaadis.
26.Asja materjalidest (hagi lisa 1-2; dtl 42-48) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Tuisu tn 30, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduki parkimine ei olnud tasuta parkimiseks nõuetekohaselt, st sõidukil puudus tasuta parkimiseks parkimise algusaja fikseering parkimiskellaga või parkimisautomaadis. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t jättes parkimise nõuetekohaselt registreerimata. Hagiavalduses lisas 1 (dtl 43-48) esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest sõidukist leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 43-47) ja koos leppetrahviga (dtl 48) sõiduki kojamehe all. Eeltoodud fotodega on hageja tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata.
27.Kostja leiab, et hageja pidanuks kostja sõiduki parkimise algusaja fikseerima ja võimaldama sõiduki parkimise registreerimiseks mõistliku aja, samuti võimaldama parklas registreerimata (parkimise algusaja parkimiskellaga fikseerimata jättes) tasuta parkida tasuta parkimise ajalimiidi ulatuses. Kostja saabus väidetavalt parklasse kell 10:55, leppetrahv koostati kell 10:56 ning ostukviitungilt nähtub tehingu aeg 11:01:05, seega oli sõiduki viibimine parklas lühiajaline ja jäi tasuta parkimise ajavahemikku. Lisaks viitab kostja, et esindaja kiireloomuline tualetivajadus selgitab, miks parkimise registreerimistoimingut ei olnud võimalik teha kohe esimese tegevusena. Seoses eeltoodud vastuväidetega märgib kohus, et kui kostja pargib eraparklasse, kus kehtestatud tingimuste kohaselt tuleb tasuta parkimiseks parkimise algusaeg fikseerida parkimiskellaga, siis see kohustus on sõiduki kasutajal, mitte parkla operaatoril. Lisaks, kui parkimistingimused näevad teatud aja tasuta parkimise tingimusena ette parkimise algusaja fikseerimise parkimiskellaga, siis ei oma tähtsust, kas sõiduki kasutaja parkis sõidukit võimaliku tasuta parkimise ajalimiidi mõttes vähem või rohkem, kuivõrd seda asjaolu pole võimalik sõiduki kasutaja poolt parkimise algusaja parkimiskellaga fikseerimata jätmisel tõendada. Kostja küll väidab, et parkis sõiduki parklasse kell 10:55, kuid ei ole oma eeltoodud väidet tõendanud. Kostja esitatud ostutšekk parkimise algusaega ei tõenda, vaid see saaks tõendada üksnes ostutehingu aega. Kostjal tulnuks oma väite tõendamiseks esitada kohtule
2-26-110387 tõend, millelt nähtuks parkimise algusaja nõuetekohane (nt parkimiskellaga/parkimisautomaadis) fikseerimine.
28.Kostja on väitnud, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega tasuta parkimisaja ületamist. Kohtu hinnangul on eeltoodud kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, asjakohatu. VÕS § 161 lg 1 sätestab selgelt, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole hagejal kohustust leppetrahvi nõudmisel tõendada kahju tekkimist. Lisaks ei ole hagejal võimalik tõendada nn tasuta parkimisaja ületamist, kuivõrd sõiduki kasutaja pole fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga, millise kohustuse nägid ette parkimistingimused just sõiduki kasutajale.
29.Kostja on seadnud kahtluse alla ka kostja lepingupooleks olemise. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kuivõrd antud juhul puuduvad usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki numbrimärgiga XXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 05.08.2025. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja. Kostjal tulnuks vastutuse vältimiseks esitada tõendid selle kohta, et sõiduki juhiks oli vaidlusalusel kuupäeval ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja vastusest nähtub üheselt, et sõidukit juhtis kostja juhatuse liige.
30.Kostja leiab, et ta ei pea tõendama hageja nõude puudumist ega tõendama 10 kuud hiljem asjaolusid, mille objektiivne säilitamine oli hageja või parklaoperaatori kontrolli all. Kostja väidab, et tal pole võimalik esitada vastutuse välistamiseks tõendeid, kuna need pole pika aja vältel säilinud ja seejuures puudub tal andmete säilitamise kohustus. Siinkohal selgitab kohus, et eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid ja tõendeid oma õiguste kaitseks nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12366, p 37). Vastasel juhul on tegemist sõiduki omaniku enda riskiga. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit vastutuse välistamiseks ega selle kohta, et vaidlusalusl kuupäeval kasutas sõidukit keegi muu isik.
(III)
31.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
32.Hagiavalduse lisaga 1 ja 2 ning neis esitatud fotodega (dtl 43-48) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o vastavalt 05.08.2025), paigutades leppetrahvinõude kostja sõiduki tuuleklaasi ja klaasipuhastite vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad. Seega on leppetrahvinõue esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes.
33.Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust ka sellel, kas kostja sai (e-postile või registrijärgsele aadressile) edastatud nõudekirjad kätte (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-121615, p 13).
2-26-110387 (IV)
34.Kostja hinnangul on leppetrahv 25 eurot ebamõistlikult suur ja palub leppetrahvi vähendada 0 euroni, kuivõrd parklas oli lubatud tasuta parkimine, parkimine oli lühiajaline ja hageja ei jätnud mõistlikku aega parkimise registreerimiseks.
35.Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
36.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
37.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
38.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Kohtu hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala, seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55 eurot (antud juhul vähendatud määras ehk 25 eurot) kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
2-26-110387
39.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud vähendatud leppetrahv 25 eurot.
40.Kohus on otsuse p-des 17-23 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise nõuetekohaselt registreerimata, vt ka otsuse p-d 2430) ja jätnud leppetrahvinõude 25 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi.
41.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on leppetrahvi nõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot. (V)
42.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o viivised ja võla sissenõudekulud 40 eurot, on põhjendatud.
43.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
44.Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 12.08.2025 ning kohustus muutus sissenõutavaks 13.08.2025. Hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist alates 13.08.2025 seadusjärgses määras kuni 11.06.2026 summas 2,11 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
45.Lisaks on hageja taotlenud edasiulatuvate viiviste vljamõistmist alates 12.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetstatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates 12.06.2026 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 25 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 25 eurot, mille maksetähtaeg oli 12.08.2025, kuid mille kostja on jätnud tasumata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
48.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-26-110387
49.Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-26-110387 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 507 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot).
50.Kostja esitas 15.06.2026 vastuväited hageja menetluskuludele ning leiab, et hageja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
52.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. 53.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
54.Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
55.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 169 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Selline juristi tasumäär vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele, arvestades Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat.
56.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd kohus on kontrollinud ja hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
2-26-110387
57.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi, mis on kulunud hagiavalduse koostamisele. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
58.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 120 eurot (1x120).
59.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 240 eurot (100+20+120), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
60.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.