Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-15242/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 18.06.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2687

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d korteriühistu80295535(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus Karin Mölder Evelin Miggur 18.06.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi T

2-25-15242 Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d korteriühistu avaldus L Si vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d esindajad korteriühistu (registrikood 80295535) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Arsi Pavelts (e-post [email protected]) Puudutatud isik: L S (sünniaeg xxxx, tegelik elu - ja viibimiskoht teadmata) Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.

2.Välja mõista puudutatud isikult L Silt avaldaja Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 1463,29 eurot ja viivis 331,31 eurot.

3.Välja mõista puudutatud isikult L Silt avaldaja Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1463,29 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.09.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4.Jätta kohtulahendi täitmise tagamiseks jõusse 23.09.2025 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

5.Menetluskulud jätta L Si kanda.

Sarnased lahendid

Muud

Avalduse asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt oli L S Tallinnas aadressil Tartu mnt 16/16d-xxxx asuva korteriomandi omanik perioodil 20.02.2013 – 14.04.2025. Puudutatud isik ei ole korteriühistu esitatud arveid tasunud alates jaanuarist 2020. Avaldaja pöördus perioodil 01.01.2020 – 31.10.2023 tekkinud võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks kohtusse ning Harju Maakohtu 30.04.2024 lahendiga tsiviilasjas nr 2-23-140137 mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 6845,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1181,44 eurot ja viivis põhinõudelt (6845,48 eurot) alates 30.04.2024 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik ei täitnud Harju Maakohtu 30.04.2024 kohtulahendit tsiviilasjas nr 223140137, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 027/2024/2123, mille käigus müüs kohtutäitur 2025. aasta aprillis maha puudutatud isikule kuulunud korteri. Korteri müügist saadud raha eest rahuldati kohtumäärusega väljamõistetud võlgnevus (periood 01.01.2020 – 31.10.2023) ja ülejäänud korteri müügist saadud raha jäi kohtutäituri kontole. Raha on kohtutäituri kontol tänaseni. Perioodil 01.11.2023 – 31.01.2024 tekkis puudutatud isikul korteriühistu esitatud arvete tasumata jätmise tõttu põhivõlgnevus summas 857,16 eurot. Perioodil 01.02.2024 – 28.02.2025 tekkis puudutatud isikul korteriühistu esitatud arvete tasumata jätmise tõttu põhivõlgnevus summas 2547,48 eurot. 08.04.2025 õnnestus avaldajal KrtS § 44 lg 3 alusel korteriühistu pandiõiguse kaudu osaliselt rahuldada põhivõlgnevus (aga mitte viivis) summas 2207 eurot. Seega on perioodi 01.02.2024 – 28.02.2025 eest puudutatud isiku tasumata põhivõlgnevus summas 340,48 eurot. Perioodil 01.03.2025 – 30.04.2025 tekkis puudutatud isikul korteriühistu esitatud arvete tasumata jätmise tõttu põhivõlgnevus summas 265,65 eurot. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 1463,29 eurot, viivis 331,31 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isikule on asja materjalid kätte toimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.10.2025. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja kehtiva põhikirja (dtl 12-16) p 4 ja 5 kohaselt on korteriühistu mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning tema liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu eesmärgiks on elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine ühistu liikmete poolt, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja p 14 kohaselt on korteriühistu liikmeskond piiratud Tallinnas Tartu mnt 16 asuva maja korteriomanike ringiga. Põhikirja kohaselt on korteriühistu liige mh kohustatud täitma korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid (p. 24.1), tasuma hooldustasu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras, hooldustasu suuruse ning arvestamise korra määrab juhatus ning kinnitab üldkoosolek (p 24.2), tasuma tähtaegselt muid sihtotstarbelisi makseid, makse suuruse määrab juhatus ja kinnitab üldkoosolek, maksega viivitamisel tasub liige viivist iga viivitatud päeva eest üldkoosoleku otsusega kinnitatud suuruses (p 24.3). Avaldaja on kohtule esitanud järgmised korteriühistu üldkoosoleku otsuste protokollid (dtl 27-139) tasumäärade ja majanduskavade kinnitamise kohta: 24.01.2022 üldkoosoleku protokoll, millega kehtestati 2022. a majanduskava; 27.09.2022 üldkoosoleku protokoll, millega kehtestati 2023. a majanduskava; 10.10.2023 üldkoosoleku protokoll, millega kehtestati oktoober 2023. a – september 2024. a majanduskava. Kohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulus (alates 06.03.2013 kuni 14.04.2025) korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 16-26 (dtl 11). Puudutatud isik oli avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale korteriomandiga seotud majandamiskulusid ning tasuda avaldaja poolt temale esitatud kommunaalteenuste arveid. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil detsember 2023. a kuni mai 2025. a korteri nr 26 osas järgmised arved (dtl 143-180): Arve number 231226 240126 240226 240326 240426 240526 240626 240726 240826 240926

3670,29 Avaldaja on avalduses märkinud, et avaldajal õnnestus 08.04.2025 KrtS § 44 lg 3 alusel korteriühistu pandiõiguse kaudu osaliselt rahuldada põhivõlgnevus summas 2207 eurot. Seega on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus summas 1463,29 eurot (3670,29-2207). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Avaldaja põhikirja kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid (p 24.1), tasuma hooldustasu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras, hooldustasu suuruse ning arvestamise korra määrab juhatus ning kinnitab üldkoosolek (p 24.2), tasuma tähtaegselt muid sihtotstarbelisi makseid, makse suuruse määrab juhatus ja kinnitab üldkoosolek, maksega viivitamisel tasub liige viivist iga viivitatud päeva eest üldkoosoleku otsusega kinnitatud suuruses (p 24.3). Puudutatud isikule on esitatud arved järgmiste majandamiskulude eest: haldusteenus, raamatupidamisteenus, hooldusteenus, ATS (automaatne tulekustutussüsteem), lifti remont, kabiini ja šahtiuste kuluosad, heakord, vaiba renditeenus, prügivedu, üldelekter, korteri elekter (päevane), korteri elekter (öine), üldvesi, vesi ja kanalisatsioon (korteri vesi, külm, tegelik/prognoositud tarbimine), vesi ja kanalisatsioon (korteri vesi, külm), vesi ja kanalisatsioon (korteri vesi, soe); soojusenergia (gaas); vee soojendamine (gaas), hooldusfond, remondifond, gaasikatla vahetusfond, kindlustus, tehnohooldus- ja avariiteenus, lifti hooldus, prügivedu konteineri rent, kohtu menetluskulud, akende pesu, süsteemi häälestus MESA arvestid. Korteriomanike 24.01.2022 üldkoosolekul (dtl 62-63) kinnitati 2022. a majanduskava (versioon 4-1), 27.09.2022 üldkoosolekul (dtl 6971) kinnitati 2023. a majanduskava, 10.10.2023 üldkoosolekul (dtl 107109) kinnitati 2023.2024. a majanduskava. Puudutatud isikul on kohustus tasuda kord kuus ühistu kehtestatud majanduskavade alusel haldusteenuse, hooldusteenuse, lifti hoolduse ja remondi, heakorra, vaipade rendi, prügiveo, üldelektri, üldvee, soojusenergia, vee soojendamise, reservfondi, hooldusfondi, kindlustuse, aknapesu ja gaasikatla vahetusfondi kulusid vastavalt üldkoosolekutel kehtestatud määradele ja puudutatud isikule kuuluva korteriomandi pinna suurusele (51 m2). Avaldusest ning sellele lisatud tõenditest nähtub, et puudutatud isik vaidlusalusel perioodil elektrit ja vett tarbinud ei

ole, seega öise ja päevase elektri, vee (korteri vesi) ja vee soojendamise eest tasu arvetel ei kajastu. Kohus leiab, et avaldaja nõuded on põhjendatud ja tõendatud. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus nõude aluseks olevate arvete tasumata jätmise või arvetel kajastuvate summade osas. Vaidlus puudub ka selle üle, et nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirjast tuleneb kohustus tasuda igakuiselt avaldajale kommunaalmakseid. Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevad arved on tasumata. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1463,29 eurot. Lisaks nõuab avaldaja igal arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on avaldajal arvestatud perioodil 27.12.2023 kuni 15.09.2025 eest kokku summas 331,31 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 27.12.2023 kuni 15.09.2025 eest summas 331,31 eurot. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Arvestades, et avaldajal on õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, on avaldaja õigustatud nõudma viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast. Avaldaja on vaidlusalusel perioodil arvetelt nähtuvalt rakendanud majandamiskulude maksete viivitamise tõttu määra 0,022%-0,034% päevas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt saab majandamiskulude tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise iga arve tasumisega viivitamise eest arvel kajastatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arve tasumisele järgnevast päevast kuni 15.09.2025 (s.o avalduse esitamiseni) kokku summas 331,31 eurot. Kohus selgitab viivise kujunemist alljärgnevalt (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil): Arve number 231226 (11/2023 eest) 240126 (12/2023 eest) 240226 (01/2024 eest) 240326 (02/2024 eest) 240426 (03/2024 eest) 240526 (04/2024 eest) 240626 (05/2024 eest) 240726 (06/2024 eest) 240826 (07/2024 eest) 240926 (08/2024 eest) 241026 (09/2024 eest) 241126 (10/2024 eest)

Kohus tuvastas, et arvutuslikult kujuneks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avalduse esitamise ajaks (15.09.2025) sissenõutavaks muutunud viiviseks 354,16 eurot, kuid kuivõrd avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise 331,31 eurot ja kohus on seotud avaldaja nõudega, mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise üksnes avaldaja poolt nõutud summas, s.o summas 331,31 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1463,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 331,31 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 16.09.2025 (s.o avalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Esialgse õiguskaitse abinõu jõusse jätmine TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus määras 23.09.2025 kohtumäärusega kohaldada esialgse õiguskaitse abinõud ja esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna kohtutäitur R S korteriomandi (registriosa nr 7542801, asukoht Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 16/16d-xxxx) enampakkumisel saadud raha ülekandmine L Sile summas 4957,60 eurot kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi täitmiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hagita menetluses kohaldatakse vastavaid sätteid analoogia korras (TsMS § 477 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jätab kohus 23.09.2025 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jõusse. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd puudutatud isik ei vasta avaldusele ega vaidle vastu avaldaja nõudele ning kohus rahuldab avaldaja avalduse, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on esitanud 18.11.2025 kohtule oma menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale tekkinud menetluskulu 3560 eurot, s.o riigilõiv 120 eurot ja õigusabikulu 3440 eurot. Menetluskulude nimekiri on puudutatud isikule kätte toimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2025. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja avalduse esitamisel tasunud 15.09.2025 riigilõivu 50 eurot ja 15.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluselt 70 eurot riigilõivu, s.o kokku 120 eurot riigilõivu. Avaldaja poolt käesolevas menetluses tasutud riigilõiv 120 eurot kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Nr