L Si hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 4899,50 euro ja viivise 369,35 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
5268,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L S (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kristjan Okas Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helena Noot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. oktoober 2023, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Transpordiameti kaudu) L Si kasuks kahjuhüvitis summas 250 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 96% ulatuses L Si kanda ja 4% ulatuses Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.L S (hageja) esitas 15.03.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 6099,50 eurot ja viivise 369,35 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.12.01.2024 menetlusdokumendis loobus hageja rendiauto kasutamisega seotud kahju hüvitamise nõudest summas 1200 eurot kostja vastu. Kohus võttis 07.11.2025 määrusega vastu hageja osalise loobumise hagist ning lõpetas tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu kahjuhüvitise 1200 euro väljamõistmise osas.
2.Hagiavalduse kohaselt liikus 28.10.2021 K N sõidukiga XXXX (reg. nr xxxx) Saha-Loo teelt Narva maanteed mööda suunaga Viimsi poole kui järsku tabas sõiduki ratast sügav löökauk. K N teavitas juhtunust häirekeskust. Tee, millel K N liikus, kuulub Eesti Vabariigile ning vastutab teeolude eest kostja. Visuaalse vaatluse tulemusel tuvastas K N, et kahjustada on saanud vähemalt üks valuvelg ning rehv. Kuivõrd velgi ja rehve ühekaupa osta ei saa, esitas K N 16.11.2021 liikleja kahjunõude taotluse kostjale ning nõudis uute rehvide ja velgede väärtuse hüvitamist kogusummas 3807,74 eurot. Kuivõrd K Nil tekkis liikluskahju järgselt kahtlus, et tema juhitud sõidukil võivad olla täiendavad vigastatud, mida ta oma silma ja vahenditega tuvastada ei saa, pöördus viimane 06.12.2021 sõidukile tekitatud kahju hindmaiseks XxxxOÜ (registrikood xxxx) poole, kus vaadati sõiduk üle ning sooritati esi- ja tagasilla mõõdistustööd. Kontrolli tulemusel vormistati vastav hinnang. Eelnimetatud hinnangu kohaselt löökaugust läbisõitmise tagajärjel said kahjustada järgmised sõiduki osad: parem-esimene käädmik, parem roolivarras, parem amortisaator, parem esimene alumine õõtshoob, parem esimene tagumine õõtshoob, roolilatt, parem esimene valuvelg, parem tagumine valuvelg, parem esimene rehv, parem tagumine rehv. XxxxOÜ tegi puuduste kõrvaldamiseks pakkumise kogusummas 5591,39 eurot. Alternatiivsete pakkumiste saamiseks pöördus K N veel kahe ettevõtte poole. Nendest üks XxxxOÜ tegi 16.12.2021 puuduste kõrvaldamise pakkumise summale 5568,34 eurot ning teine ettevõte XxxxOÜ tegi 18.12.2021 pakkumise summale 4899,50 eurot. Kõik eelnimetatud hinnad on käibemaksuga. Soodsaim tehtud pakkumistest osutus XxxxOÜ poolt tehtud pakkumine summas 4899,50 eurot. Kuivõrd K Ni juhitud sõiduk XXXX (reg. nr xxxx) muutus löökaugust läbisõidul ajutiselt sõidukõlbmatuks, rentis viimane 20.12.2021 oma igapäeva toimetuste täitmiseks rendiauto. Rendiautot kasutas K N kuni 20.04.2022 ehk kuupäevani, millal sai teada, et kostja ei hüvita löökaugust läbisõidu tulemusel tekitatud kahju. Rendiauto kasutamise eest perioodil 20.12.2021-20.04.2022 tasus K kokku 1200 eurot. 20.05.2022 loovutas K N nõudeõiguse kostja vastu hagejale nõudeloovutuslepingu alusel.
Hageja põhjendab viivisenõude arvestust järgnevaga. Nimelt esitas K N kohtuväliselt kostjale nõude tasumiseks 16.11.2021 summas 3807,74 eurot. Hageja arvestab viivist just eelnimetatud summast ning kahjunõude esitamise kuupäevast, kuivõrd kohustuse sissenõutavaks muutmise kuupäeva puudumisel arvestatakse viivist vastaspoole esitatud nõude kuupäevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 kohaselt. Tulenevalt eeltoodust on hageja viivisenõue kostja vastu 369,35 eurot.
3.Löökaugu asukoha ja võimalike mõõtude kindlakstegemiseks pöördus hageja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel välja toodud registreeritud ekspertide nimekirjas oleva teedeehituse eksperdi M K poole esitades talle kokku viis küsimust. M K ekspertarvamusele tuginedes oli löökaugu asukohaks maantee nr 11608 (Vana- Narva maantee), asukoht kilomeetritel 9,6-9,62 (ehk siis 20 meetrine lõik) ning löökaugu hinnangulised mõõtmed 2025 cm (sügavus) ja 70 cm (läbimõõt). XxxxOÜ ekspertarvamuses/defekteerimisaktis fikseeritud kahjustuste ning löökaugu läbimise vahel seose kindlakstegemiseks pöördus hageja ametliku XXXX edasimüüja, hooldaja ja parandaja aktsiaseltsi Xxxxi poole. Hageja küsis asjatundjalt, kui tõenäoliseks peab ta XxxxOÜ poolt fikseeritud puudusi löökaugust läbisõidul kiirusel 40-50 km/h sõidukil XXXX (xxxx). Vastuseks hageja pöördumisele vastas Xxxx AS, et kõik XxxxOÜ poolt fikseeritud puudused on tõenäolised sellisest löökaugust läbisõitmisel kiirusel 40-50 km/h. Samuti edastas Xxxx AS hooldusjuhendi roolilati vahetamiseks peale avariid, mille kohaselt roolilatt kuulub väljavahetamisele muuhulgas siis, kui roolilatil on nähtav või teisiti märgatav vigastus. XxxxOÜ hinnangus on märgitud, et roolilatt sai tugeva kahjustuse, mille tulemusel on märgata lekkivat roolilati õli.
4.Kahju saanud isik on füüsiline isik, mitte käibemaksukohustuslasest äriühing. Hageja hinnangul antud juhul ei ole tähtsust, kes on pakkumise teinud äriühingu tegelik kasusaaja/omanik. Füüsilisel isikul ei ole seadusest tulenevat õigust küsida käibemaksu riigilt tagasi. Seega tuleks lähtuda just sellest põhimõttest ning mõista kostjalt kahju välja koos käibemaksuga.
5.Hageja on kahju tõendamiseks esitanud XxxxOÜ 07.12.2021 sõiduki tehnilise seisukorra hinnangu, mille kohaselt oli sõiduki ülevaatuse teostanud äriühing tuvastanud kahjustada saanud järgmised osad: parem-esimene käändmik, parem roolivarras, parem amortisaator, parem esimene alumine õõtshoob, parem esimene tagumine õõtshoob, roolilatt, parem esimene valuvelg, parem tagumine valuvelg, parem esimene rehv, parem tagumine rehv. XxxxOÜ on märkinud: „Sillastendi seadmega tuvastasime, et parema esiratta kalle on märkimisväärselt normist erinev. Esisillas tuvastasime, et kolin tuleb roolilatist. Rooliotstel lõtke ei tuvastanud. Roolilati sisemine mehhanism on löögi tagajärjel saanud tugeva kahjustuse. Seetõttu lekib ka suurel hulgal roolivõimendi õli. Meie arvamuse kohaselt pole enne remonttööde sooritamist sõiduk ohutu. Valuvelgi ei ole võimalik üksikult asendada kuna klient on neid omale meelepäraseks modifitseerinud. Eemaldatud on kroomrandid ja veljed täielikult üle värvitud. Saame anda hinnangu, et tõenäoliselt sõidukil enne löökaugu läbimist neid vigastusi ei olnud, sõiduk läbis kaks nädalat varem tehnoülevaatuse vigade ja leketeta. Tehnoülevaatus läbiti 14.10.2021 läbisõidu juures 320891 KM”.
6.28.10.2021 märgistamata löökaugust läbisõitmisel tekkisid sõidukil XXXX (xxxx) järgmised kahjustused: parem-esimesel käändmikul oli tekkinud nähtav kõverus, st sõidki osa oli tehase poolt toodetud kuju poolest deformeerunud (kõver); parem roolivarras (rooliots) kõver, st sõidki osa oli tehase poolt toodetud kuju poolest deformeerunud; paremal esimesel amortisaaotril oli tekkinud löögi tagajärjel nähtav deformatsioon käändmikusse sisenemise
kohal; õõtshoobade puksidele ja kuuliliigenditele võisid tekkida ohtlikud vigastused, mida ei olnud võimalik 100% kindlusega kindlaks teha ning turvalisuse mõttes oli vaja mõlemad hooved vahetada; löökaugust läbi sõitnud (parem esimene ja tagumine) veljed olid saadud löögist kõverad, nii piki kui külgsuunas velje tsentri suhtes; roolilatil oli õli väljas, sisemine mehhanism kahjustunud; paremal esimesel ja tagumisel rehvil rehviseina kahjustus.
7.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist hinnakalkulatsiooni alusel kokku 4899,50 eurot, millest osa kahju summas 2432 eurot on kõrvaldatud kasutatud ning defektsete varuosadega. Hageja on kõrvaldanud kahju kokku 2432 euro ulatuses (XxxxOÜ arve 7127 summas 682 EUR, xxx OÜ arve nr 196 summas 1750 EUR). XxxxOÜ arve nr 7127 kohaselt on sõidukil xxxx teostatud järgmised tööd: käändmiku vahetus, õõtshoobade vahetus, õõtshoobade vahetus, roolilati vahetus, rataste vahetus. Samuti on sama arve raames tarnitud järgmised varuosad: esimene käändmik (kasutatud), õli CHF11S-SÜNT 1L/SWAG, esimene amort (kasutatud), parem esimene alumine õõtshoob, parem esimene tagumine õõtshoob (kasutatud), rooliots, abimaterjalid. xxxx OÜ poolt väljastatud arve nr 196 alusel on soetatud roolilati puhul tegemist defektse ning garantiita varuosaga. Sellise varuosa paigaldamist ei saa pidada asjakohaseks kahju kõrvaldamiseks. Selline varuosa paigaldati ajutiselt, et sõidukiga oleks võimalik läbida korralise ülevaatuse ning teha hädavajalikke sõite. Velgede ja rehvidega seotud kahju jäi kõrvaldamata. Hageja asendas velgede ja rehvide jooksu ajutiselt talveks hoitud velgede ja rehvide komplektiga. See, et hagejal olid need olemas ning ta sai neid ajutiselt kasutada, ei vabasta kostjat velgede ja rehvidega seotud kahju hüvitamisest. Sõiduk XXXX ei ole lõplikult parandatud – paigaldamata on lõtkuta ning puudusteta roolilatt, sõidukile on soetamata uued 22“ veljed ja rehvid.
KOTJA VASTUVÄITED
8.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, st hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et teel olev auk oleks olnud sügavam kui 5 cm ja läbimõõduga rohkem kui 20 cm, mistõttu ainuüksi sel põhjusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Isegi kui rikkumine esineks, ei ole hageja tõendanud kahju teket ega ka seda, et väidetavad kahjustused oleksid põhjustatud teel olevast august läbisõidul. Tsiviilasjas esitatud tõendid viitavad pigem sellele, et hageja ja roolis olnud isik on üritanud kostja arvelt rikastuda ja nõuavad kahju, mis tekkis peale väidetavat teeaugust läbisõitu. Kahjuhüvitis on oluliselt ülepaisutatud, arvestades mh sarnaste sõidukite väärtust. Kui kohus peaks hagi rahuldama, tuleks arvestada, et parandamiskulud ei ole mõistlikud ning on osaliselt põhjustatud hageja ja sõidukijuhi tegevuse(tuse)st. Viivisenõue tuleks ka hagi rahuldamisel jätta rahuldamata, kuna kohtueelselt ei ole esitatud VÕS § 113 lg-le 2 vastavat nõuet.
9.1.Väidetav kahju hüvitamise nõue saaks kuuluda üksnes hagejale. K Ni 16.11.2021 taotlusest nähtub, et vaidlusaluse sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks on hoopis hageja ja mitte K N, kes oli hagiavalduse järgi 28.10.2021 sõiduki roolis ja esitas kostjale kohtueelselt ka kahju hüvitamise nõude. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seetõttu, kuigi kostja ei tunnista kahju hüvitamise nõuet ja vaidleb sellele vastu, siis saaks hagis kirjeldatud kahju olla tekkinud üksnes sõiduki omanikule ehk hagejale ja mitte K Nile, kes oli üksnes sõiduki roolis maanteeaugust läbisõidu ajal ja ei saaks seetõttu nõuda kellegi teise omandile tekkinud kahju hüvitamist. Seega on nõude loovutamise leping õigusliku tagajärjeta, kuna K N ei saanud loovutada hagejale nõuet, mida tal kui sõiduki
valdajal olla ei saanudki. Seega käsitleb kostja hageja nõuet nii, et hageja kui sõiduki omanik nõuab tema sõidukile tekkinud kahju hüvitamist ja mitte talle loovutatud nõude rahuldamist. Hageja on kohustatud tõendama, et kostja rikkus kohustust jätta ohtlik auk liikluskorraldusvahendiga tähistamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.
9.2.Hagile pole lisatud ühtegi fotot sõiduki väidetavatest kahjustustest. Hageja ega ka sõidukit juhtinud K N ei pöördunud ka peale teel olevast august läbisõitmist remonditöökotta, et teha kindlaks, millised kahjustused sõidukile tekkisid. Esiteks on selliste juhtumite puhul tavapärane, et esimese asjana pöördub sõidukiomanik remonditöökotta sõiduki kontrolli. Seda enam, et hageja on ise XXXX-de remondile spetsialiseerunud XxxxOÜ osanik ning juhatuse liige ja ka töödejuhataja. Kõnes PPA-le (04:30) märgib K N, et vigastada sai just sõiduki velg ja, et ta sõitis peale august läbisõitu edasi, mis tõendab, et sõiduk ei olnud nii kahjustatud, et sellega ei olnud võimalik rohkem edasi sõita. Samuti K N rõhutab kõnes häirekeskusele, et ta tegeleb ka ise autodega (04:47) ning on äriregistrist nähtuvalt mootorsõidukite osade ja sõiduautode rendiga tegeleva xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige. 16.11.2021 nõudekirjas ehk ligi kaks nädalat peale maanteeaugust läbisõitu nõudis K N kostjalt 3807,74 euro tasumist. Nõudekirjas on samuti toodud välja, et kahjustada sai just sõiduki valuvelg. Teiseks, alles 06.12.2021, st ligi 1,5 kuud peale väidetavate kahjustuste tekkimist pöördus K N XxxxOÜ poole sõidukile tekkinud kahju hindamiseks, kus koostati hinnang, mille järgi oli nüüd lisaks ühele veljele kahjustada saanud ka käändmik, parem roolivarras, parem amortisaator, parem alumine õõtshoob ja parem esimene tagumine õõtshoob, roolilatt ning mõlemad parempoolsed veljed kui ka rehvid. Kostja juhib tähelepanu telefonikõnele, kus häirekeskuse töötaja küsib K Nilt mitu korda, kas kahjustada sai rehv, aga K N rõhutab, et just velg (ainsuses), mitte rehv sai kahjustada (04:40) ning ka kaks nädalat peale väidetavate kahjustuste teket 16.11.2021 nõudekirjas rõhutas K N, et kahjustada sai üksainus sõiduki velg. Kolmandaks, eluliselt on ebausutav, et teeaugust kiirusel 40 km/h läbisõidu tagajärjel saab sõiduk 07.12.2021 hinnangus toodud ulatuslikke kahjustusi, sh jääb arusaamatuks, kuidas sai sellises olukorras kahjustada ka sõiduki roolilatt. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid (nt eksperthinnangut), millest nähtuks, et sellisest august läbisõidu tagajärjel on hagis viidatud kahjustuste teke üldse võimalik. XxxxOÜ sellist hinnangut koostanud ei ole, sellest nähtub, et väide, justkui oleksid kahjustused põhjustatud löökaugust, pärineb kliendi enda pöördumisest. Ühtlasi on arusaamatu, et kui sõiduk oli 28.10.2021 juba sellises ulatuses kahjustatud, siis miks sõidukite varuosade müügiga tegelev K N ega ka sõiduki omanik ja XXXX-dele spetsialiseerinud remonditöökoja omanik ehk hageja neid kahjustusi ei suutnud tuvastada ega viinud sõidukit enne detsembrikuud tehnilisse kontrolli. Hagiavalduses esitatud hageja andmetest, 16.11.2021 nõudekirjas märgitud K Ni elukoha andmetest ja lepingust nähtub, et hageja ja K N elasid samal aadressil, samas korteris, mis viitab sellele, et tegemist oli elukaaslastega või vähemasti ühe leibkonna liikmetega. Seetõttu on eluvõõras, et kaks sõidukite remondi, rendi ja varuosade müügiga tegelevat ühes leibkonnas elavat isikut ei ole suutelised 1,5 kuu jooksul aru saama, et sõiduk on peale august läbisõitu saanud suuri kahjustusi, mistõttu ei ole sõidukiga isegi turvaline edasi sõita. Pigem viitab eeltoodu asjaolule, et 28.10.2021 võis maksimaalselt kahjustada saada üks sõiduki velgedest nagu tõi K N välja häirekeskuse kõnes ja 16.11.2021 nõudes (kuigi ka selle kahjustuse kohta reaalseid tõendeid esitatud pole) ning 07.12.2021 hinnangus toodud kahjustused tekkisid hiljem, kas mõne avarii või mõnest teisest august läbisõidu tagajärjel. Seetõttu jääb mulje, et hageja ja K N on üritanud pahatahtlikult kostja ehk riigi arvelt rikastuda olukorras, kus vaidlusalune sõiduk kahjustada ei saanudki või sai tegelikult väheolulisi kahjustusi.
9.3.Kuigi eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud rikkumist ega ka kahju ja selle põhjuslikku seost rikkumisega, tuleks ka hagi rahuldamisel kahjunõuet vähendada. Parandamiskulud on ebamõistlikult suured. Hageja nõuab ligi 5000 euro ulatuses parandamiskulude hüvitamist ning koos viiviste ja rendikuludega enam kui 6000 eurot. Sõiduki taustakontrollist nähtuvalt oli sõiduki esmane registreerimine 2007. aastal ning 14.10.2021 tehnoülevaatuse ajal oli sõiduki läbisõit 320 891 km. Samas on analoogse sõiduki, 2007. aastal registreeritud 308 000 km läbisõiduga XXXX hinnaks 5799 eurot. Sellest nähtub, et hageja nõuab kahju hüvitamist sisuliselt sõiduki väärtuse ulatuses, mida ei saa pidada mõistlikeks kuludeks VÕS 132 lg 2 tähenduses. Parandamiskulusid tuleks vähendada. Hagiavaldusest nähtuvalt väidab hageja, et K N kasutas hageja sõidukit igapäevaselt oma elu korraldamisel, sh lapse transportimiseks, mille tõttu mh K N hilisemalt rentis väidetavalt ka teise sõiduki. Sellest järeldub, et 28.10.2021 ja 06.12.2021 vahelisel perioodil kasutas ta samuti sõidukit igapäevaselt elu korraldamisel. Samas ei pöördunud ei hageja ega K N enne detsembrikuud sõiduki tehnilisse kontrolli ega teinud midagi selleks, et sõiduki väidetavaid kahjustusi parandada. Isegi kui leida, et 07.12.2021 hinnangus toodud kahjustused annavad aluse nõuda kostjalt kahju hüvitamist, siis tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-st 1 ja 2 tulenevalt vähendada, kuna hageja oleks saanud kahju tekkimist vähendada, aga jätkas selle asemel sõiduki kasutamist. Ühtlasi, hageja esitatud tõenditest nähtub, et kahjustada ei ole saanud kõik rehvid ja veljed, aga hageja nõuab kostjalt siiski kõigi nelja rehvi ja nelja valuvelje asendamist (sh pole hagis ka selgitatud, miks ei oleks velgi võimalik parandada ja mis täpsemalt velgede ja rehvide kahjustuseks on). Hagiavalduses väidab hageja, et velgi ja rehve ei ole võimalik üksikult soetada, mis ei vasta esiteks tõele. Teiseks nähtub, et velgi ei ole võimalik üksikult asendada põhjusel, et klient (hageja) on neid omale meelepäraseks modifitseerinud (eemaldatud on kroomrandid ja veljed täielikult üle värvitud). See tähendab, et VÕS § 140 lg-st 1 tulenevalt tuleks hüvitist vähendada, kuna hageja on ise modifitseerimisega muutnud velgede ükshaaval asendamise võimatuks ja seetõttu oleks nendega seotud kulude väljamõistmine kostjalt ebaõiglane. Täiendavalt on kostja seisukohal, et kuna sõiduki taustakontrollist nähtuvalt on sõiduk 2022. aastal ehk peale väidetavaid kahjustusi läbinud tehnoülevaatuse, siis järeldub sellest, et sõiduki kahjustused on parandatud.
9.4.Kuna hagejal puudub kahju hüvitamise nõue, siis ei saa hageja ka viivist nõuda. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna nõude esitas 16.11.2021 selleks õigustamata isik ehk K N, siis ei olegi kohtuväliselt võlausaldaja VÕS § 113 lg 2 tähenduses nõuet esitanud. 16.11.2021 nõudele ei lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kahjunõude eeldused on täidetud. Ka seetõttu ei saa seda käsitada nõudest teatamisena.
10.Kui hagejal on õigus kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille peaks kostja talle hüvitama. Hageja on füüsiline isik ja mitte käibemaksukohustuslane. Samas tuleb arvestada, et hageja nõuab hüvitist XxxxOÜ ehk hageja enda äriühingu kalkulatsiooni alusel. Kohtuistungil selgitas hageja, et tegi oma ettevõtte vahenditega sõiduki juba korda. Arvestades seega, et tegemist on hageja enda äriühingu pakkumusega ja, et sõiduk on tänaseks korda tehtud, on kostja hinnangul hageja kohustatud tõendama, et hagejal
füüsilise isikuna on tekkinud kohustus käibemaksuga summa äriühingule tasuda. Vastasel juhul hageja (või hageja äriühing) rikastub kostja arvel.
11.Sõiduki kahjustused ja nende põhjuslik seos teeaugust läbisõiduga on tõendamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et sõiduki kahjustused, sh kahjustused hagis toodud ulatuses on tõendamata ning ei ole seostatavad maanteeaugust läbisõiduga. Isegi kui leida, et hageja poolt toodud ulatuses oli sõiduk kahjustatud, ei ole tõendatud, et see oleks seotud 28.10.2021 juhtumiga. Ebatasasusest läbisõit toimus 28.10.2021 ning häirekeskuse kõnes tõi K N välja, et kahjustada sai sõiduki velg (ainsuses), kaks nädalat hiljem ehk 16.11.2021 nõudekirjas toodi samuti välja, et kahjustada sai valuvelg. Alles 06.12.2021, kui oli möödunud 1,5 kuud august läbisõidust, pöörduti XxxxOÜ poole kahju hindamiseks. Kostjal puudub mistahes informatsioon, mis sõidukiga 1,5 kuu jooksul toimus – kas sõiduk osales mõnes avariis, sõitis veel mõnest maanteeaugust või muust objektist üle, mille tagajärjel võisid tekkida sõidukile täiendavad kahjustused. Sealjuures on oluline, et tegu ei olnud ka uue sõidukiga, vaid esmalt 2007. aastal registreeritud sõidukiga, Eestis registreeritud 2020. aastal, mistõttu on põhjendatud väita, et sõiduk võis olla kahjustada saanud juba varem. Sh, kuna sõiduk oli varasemalt registreeritud teises riigis, ei pruugi informatsioon varasemate avariide jm kahjustuste kohta olla Eesti registrites kättesaadav. Ka sõiduki kunagises müügikuulutuses on rõhutatud, et: „Tegemist on kasutatud sõidukiga ja tal võib esineda vanusest ja kasutamisest tingitud defekte.“ Hageja ei ole tänaseni esitanud ühtegi fotot ega videot sõidukist, millelt oleks ühelgi viisil tuvastatavad sõiduki kahjustused. Sealjuures häirekeskuse kõnes 06:00 küsib Häirekeskuse töötaja sõiduki juhilt, kas ta tegi august ja rehvist või veljest pilti ka. Sellele vastab K N, et ta tegi august, aga veljest tehtud foto ei ole nii täpne ning sealt on kahjustust raske näha ning täpsustas veel, et sõiduk tuleb „pinki panna“ ja pingis on korralikult näha, kui mõõtmeseadmed sellele külge panna. Seega – juba peale ebatasasusest läbisõitu hädaabikõne ajal oli sõidukijuht teinud fotod nii august kui sõidukist ning oli teadlik, et sõiduki vigastused on võimalik fikseerida paremini töökojas, kuhu kõne alguses juhi väitel ta kavatses ka minna ning rõhutas veel ise, et tegeleb ka ise sõidukitega. Samas, kohtule on antud juhul esitatud üksnes üks foto ebatasasusest ja kaugel on näha sõiduautot, millel ei ole isegi võimalik fikseerida sõiduauto numbrit, rääkimata kahjustustest.
12.Ühtegi fotot või muid tõendeid selle kohta, et sõidukil just need varuosad vahetati/parandati, hageja ei esita. Samuti on kostja hinnangul hageja esitatud tõendid tagantjärgi koostatud. Eluliselt on esiteks ebausutav, et hageja oleks omaenda äriühingule iseenda töö eest tasunud sularahas ja vormistanud selle kohta ka iseendaga kirjalikult allkirjastatud aktid. Samuti on roolilatt hinnaga 1750 eurot ostetud sularahas äriühingult xxxxOÜ, mis on 2024. aastal äriregistrist ÄRS § 61 lg 2 alusel kustutatud pärast seda, kui äriühing ei olnud alates 2020. aastast esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ning ka teatmik.ee andmetel ei olnud äriühingul kustutamisele eelnenud aastatel mistahes äritegevust, sh ei tasutud isegi tööjõumakse. Hageja poolt esitatud nõue on oluliselt ülepaisutatud, kuna 2432 eurot on oluliselt vähem, kui summa, mida nõuab hageja kostjalt (4899,50 eurot). Hageja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid selle kohta, et sõidukit oleks hilisemalt veel parandatud. Samas nähtub, et sõiduk on ka hilisematel aastatel läbinud tehnoülevaatused ning sõiduki odomeetri näit on ajas pidevalt suurenenud ehk sõidukit kasutatakse. Seega on asjakohatud hageja väited, justkui oleks tegemist olnud üksnes hädavajalike parandustega, et sõidukiga saaks teha sõite linna piires. Samuti jäävad hageja sellekohased väited arusaamatuks, kuna hageja väidab justkui oleks 2022. aastal soetatud roolilatt liikluses ohtlik, aga hageja lasi selle siiski sõidukile paigaldada, et nö ülevaatus läbida. Seega, kui sõiduk oleks olnud ohtliku puudusega, siis see ei oleks läbinud tehnoülevaatust.
Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, siis tuleks kahjunõuet oluliselt vähendada, kuna hagejal kulus sõiduki parandamiseks oluliselt väiksem summa, kui nõuab hageja kostjalt. Kõik asjaolud viitavad sellele, et isegi kui jaatada, et 28.10.2021 sai hageja sõiduk ebatasasusest läbisõidu tagajärjel kahjustada, siis võis maksimaalselt olla kahjustatud üks valuvelg (mille kahjustumise kohta 28.10.2021 seisuga ei ole esitatud samuti tõendeid, v.a hädaabikõne, kus K N rõhutab, et üks velgedest ja mitte rehvid said kahjustada).
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
15.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Viivise nõudmiseks annavad aluse VÕS § 113 lg-d 1 ja 2.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki XXXX (reg. nr. xxxx) omanikuks/vastutavaks kasutajaks oli ja on hageja ning K N oli 28.10.2021 sõiduki roolis (dtl 11) ja esitas kostjale kohtueelselt ka kahju hüvitamise nõude (vt dtl 12-14). AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Hageja tugineb kostjapoolse kohustuse täitmata jätmise tulemusel tekkinud hageja omandi kahjustamisele ehk VÕS § 1045 lg 1 p-le 5. Õiguskirjanduse kohaselt on deliktilise vastutuse korral õigustatud isikuks VÕS § 132 lg 3 järgi üksnes kahjustada saanud asja omanik. Selline regulatsioon piirab asja kahjustamisega tekitatud puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Seetõttu saab hagis kirjeldatud kahju olla tekkinud üksnes sõiduki omanikule (hagejale), mitte K Nile. Seega on nõude loovutamise leping (dtl 24-27) õigusliku tagajärjeta, kuna K N ei saanud loovutada hagejale nõuet, mida tal kui sõiduki valdajal ei saanud olla. Eelneva tõttu käsitleb kohus hageja nõuet nii, et hageja kui sõiduki omanik nõuab tema sõidukile tekkinud kahju hüvitamist ja mitte talle loovutatud nõuet.
17.Pooled vaidlevad kostja vastutuse üle, kas kostja on tee omaniku kohustusi rikkunud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
18.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud. Tee korrashoidu reguleerib ehitusseadustiku (EhS) § 97, mille lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 97 lg 2 järgi kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud majandus- ja
taristusministri 14.07.2025 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ §-st 12 tulenevalt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
19.Asja materjalidest nähtuvalt toimus 28.10.2021 kell 15.24 Vana-Narva maanteel Harjumaal kahjujuhtum, kus K Ni juhtimisel sõitis hagejale kuuluv sõiduk XXXX läbi nõuetekohaselt märgistamata löökaugust. Nimetatud asjaolu on tõendatud K Ni kõnega Häirekeskusele (dtl 11). Kõnesolev juhtum selle kohta, et Narva mnt 217 juures Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, sõiduk XXXX reg. nr. xxxx sõitis august läbi ja kahjustas velje, registreeriti ka Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis 28.10.2021 kell 15.45 (vt dtl 67). Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotod ei ole säilinud tehnilistel põhjustel. Hageja on sündmuskohast esitanud kohtule ühe foto teeaugust (dtl 9) ja Google maps ekraanitõmmise augu asukohast (dtl 10). Lisaks on hageja pöördunud hinnangu saamiseks eraekspert M K poole (dtl 149-150). Eraekspert M K 12.01.2024 arvamusest (vt dtl 151-205) nähtuvalt määras ekspert löökaugu asukoha teostatud toimingute ja edastatud dokumentide põhjal ning leidis, et tegemist on nr 11608 Vana-Narva maanteega, asukoht kilomeetritel 9,6-9,62 (ehk siis 20 meetrine lõik). Teeregistri järgi on tegemist tee number 11608 Vana-Narva maantee, tee tüüp 1 – maantee ja tee jaotus 1 – riigitee. Ekspert hindas augu sügavuseks 20-25 cm (mustkatte/asfaltkatte kihid ca 7-8 cm + eemaldunud killustikukiht ca 15-17 cm) ning löökaugu “põikisuunaliseks” läbimõõduks vähemalt 70 cm. Samuti on eksperdi hinnangul tuvastatavad teravad ja ohtlikud katte servad. Antud teeliigi seisunditaseme nõuete järgi ei ole lubatud mitte ühtegi auku, mitte ühelgi ajahetkel. Vaidlus puudub, et vaidlusalune teelõik on kostja omandis ning ei olnud kostja poolt nõuetekohaselt tähistatud (dtl 122). Eelnevast lähtudes loeb kohus piisava veenvusega tõendatuks Vana-Narva maantee kilomeetritel 9,69,62 asunud augu läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
20.Kohus märgib, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et EhS § 97 lg-te 1 ja 2 alusel kehtestatud tee seisundinõuded (majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92) on kaitsenormid, st et nende eesmärgiks on teel liiklejate kaitsmine tee seisundist tuleneva võimaliku kahju eest (VÕS § 1045 lg 3; Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 2-17-7962; Harju Maakohtu lahendid nr 2-15-17644 ja nr 2-16-296). Määruse nr 92 § 2 lg 2 kohaselt peab tee seisund vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele. Lisaks on VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaseks kaitsenormiks liiklusseaduse (LS) § 52 lg 1 p 2, mis sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Enne EhS-i kehtis EhS § 97 lg-ga 1 samasisuline säte teeseaduses (TeeS § 10 lg 1), mille kohaselt pidi teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee pidi vastama tee seisundinõuetele. EhS-i eelnõust nähtub, et seadusandjal ei olnud eesmärk EhS rakendamisega muuta seni kehtinud sätte mõtet. Riigikogu majanduskomisjoni, kelle muudatusettepaneku alusel on seaduse tekstis § 97 lg 1 sõnastatud (seadust ettevalmistades sätete numeratsioon muutus), seletuskirjast tulenevalt on seaduse mõte selles, et tee omanik peab vajadusel võtma kasutusele täiendavad meetmed ohutu liikluse tagamiseks ja et selline nõue on vajalik, kuna teid on väga erinevaid, siis ei ole võimalik ühe määrusega kehtestada kõiki 10 nõudeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks; lõike 1 eesmärk on selgelt määrata, et tee korrashoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks on tee omaniku kohustus (vt https:// www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/ Ehitusseadustik). Seega kui teekattes olev auk tekitab sellest kõiki LS-i reegleid järgides läbisõidul sõidukile vigastusi, ei saa asuda seisukohale, et tee omanik oleks hoolsalt täitnud tee korrashoiu kohustust ning seda olemata sellest, kas konkreetne auk pidi määruse nr 92 kohaselt olema tähistatud või mitte.
21.Eelnevast tulenevalt vastutab kostja VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi hagejale seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Poolte esitatud asjaolude põhjal ei ole kohus ka tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid.
22.Edasi vaidlevad pooled esiteks hagejal tekkinud kahju ja selle suuruse üle ning teiseks selle üle, kas esinevad õiguslikud alused kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks.
23.VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
24.Hageja väidete kohaselt olid sõidukil 28.10.2021 õnnetusjuhtumi järgselt tekkinud järgmised vigastused: parem-esimesel käändmikul oli tekkinud nähtav kõverus, parem roolivarras (rooliots) kõver, paremal esimesel amortisaaotril oli tekkinud löögi tagajärjel nähtav deformatsioon käändmikusse sisenemise kohal, õõtshoobade puksidele ja kuuliliigenditele võisid tekkida ohtlikud vigastused, mida ei olnud võimalik 100% kindlusega kindlaks teha ning turvalisuse mõttes oli vaja mõlemad hooved vahetada, löökaugust läbi sõitnud (parem esimene ja tagumine) veljed olid saadud löögist kõverad, nii piki kui külgsuunas velje tsentri suhtes, roolilatil oli õli väljas, sisemine mehhanism kahjustunud, paremal esimesel ja tagumisel rehvil rehviseina kahjustus. Sõidukile tekkinud kahju tõendamiseks on hageja esitanud XxxxOÜ 07.12.2021 sõiduki tehnilise seisukorra hinnangu (dtl 15) ja sõiduki sildade suunangu raporti (dtl 294) ning XxxxOÜ 14.12.2021 kalkulatsiooni (dtl 16), XxxxOÜ 16.12.2021 pakkumise nr 375 (dtl 17) ja XxxxOÜ 18.12.2021 kulukalkulatsiooni (dtl 18-19). Hageja tugineb hagis XxxxOÜ kulukalkulatsioonile. Kostja on seisukohal, et isegi kui kostja oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust, siis eeltoodud tõendid ei näita, et hageja sõidukile oleks hageja poolt toodud ulatuses üldse kahju tekkinud ja, et see oleks põhjuslikus seoses väidetava rikkumisega.
25.Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi fotot sõiduki väidetavatest kahjustustest. Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2022 vastusest nähtub, et politsei poolt sündmuskohal tehtud fotod säilinud ei ole (vt dtl 67). Kõnes Häirekeskusele (dtl 11) teavitab K N, et Vana-Narva maanteel on keset teed suur auk (10 cm sügav) ning ta sõitis sõiduki velje täiesti puruks, ise liikus sealt edasi kuskil 100-200 m parkla poole pesulasse, et pesuvahtu peale lasta, siis saab aru, kas rehv lekib või mitte. Veel kuuldub kõnest, et veljes on 3-4 cm jõnks ja rehv lekib ning Transpordiametist öeldi K Nile, et ta võib minna töökotta. K N kinnitab Häirekeskusele, et velg on katki, mitte rehv. Samuti selgitab ta, et tegeleb ise autodega. K Ni väite kohaselt velje kahjustust pildilt ei jää näha, vaid sõiduk tuleb panna pinki ja mõõtmeseadmed külge.
26.Hageja väidete kohaselt liikus sõiduk õnnetuskohalt Mustamäele, Mustamäe tee 44a (dtl 118), st hagejale kuuluvasse XxxxOÜ remonditöökotta, kus hiljem sõiduk remonditi (vt dtl 364). Asjas puudub vaidlus, et hageja ise on XXXX-de remondile spetsialiseerunud XxxxOÜ (dtl 70-72) osanik, juhatuse liige (dtl 73-75) ja töödejuhataja (dtl 18-19). Samuti on sõidukit juhtinud K N kõnes Häirekeskusele rõhutanud, et tema tegeleb ise autodega ning on äriregistrist nähtuvalt mootorsõidukite osade ja sõiduautode rendiga tegeleva xxxx OÜ osanik
ja juhatuse liige (dtl 76-78). Ligi kaks nädalat peale teeaugust läbisõitmist esitas 16.11.2021 K N liikleja kahjunõude taotluse, milles nõudis kostjalt 3807,74 euro tasumist (vt dtl 12-14). Taotlusest nähtub, et kahjustada sai sõiduki 22" valuvelg. Hagiavalduses (p 1.2.) on hageja selgitanud, et kuivõrd velgi ja rehve ühekaupa osta ei saa, esitas K N 16.11.2021 liikleja kahjunõude taotluse kostjale ning nõudis uute rehvide ja velgede väärtuse hüvitamist kogusummas 3807,74 eurot (dtl 3).
27.06.12.2021, st ligi 1,5 kuud peale teeaugust läbisõitmist, pöördus K N XxxxOÜ poole sõidukile tekkinud kahju hindamiseks, kus koostati 07.12.2021 hinnang, mille järgi oli lisaks ühele veljele kahjustada saanud ka parem esimene käändmik, parem roolivarras, parem amortisaator, parem alumine õõtshoob, parem esimene tagumine õõtshoob, roolilatt, parem esimene ja tagumine valuvelg ning parem esimene ja tagumine rehv (vt dtl 15). Seejuures nähtub XxxxOÜ hinnangust, et klient K N saabus 06.12.2021 sõidukiga tehnilisse kontrolli ning tuvastati mh kahjustused valuvelgedes, kuid sõiduki sildade suunangu raportist nähtub, et vaidlusalusel sõidukil olid sel ajal all hoopis standard 18" veljed (vt dtl 294), st teised veljed ja rehvid. Hageja palus XxxxOÜ-l täiendavalt kirjeldada 07.12.2021 tuvastatud autovelgede vigastusi, millele XxxxOÜ vastas 23.05.2025 e-kirjaga (vt dtl 295), et veljed olid saadud löögist kõverad, nii piki kui külgsuunas velje tsentri suhtes. Samas ei olnud hageja sõidukil sellel ajal all isegi vaidlusaluseid 22" velgesid. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi fotot ega tõendit väidetavalt kahjustada saanud velgedest. Hageja selgitas 08.12.2025 täiendavalt, et 28.10.2021 toimunud õnnetusjuhtumi järgselt vahetas hageja 22" veljed 18" velgede vastu, sest vasaku (?) esimese velje vigastuse tõttu ei olnud võimalik 22" suuruste velgedega ohutult liigelda (dtl 362). XxxxOÜ 07.12.2021 sõiduki sildade suunangu raport tõendab hageja väite järgi parema esimese ratta olulise normist kõrvalekalde, mis on põhjuslikus seoses teekatte august läbisõitmisega, kuna selle kohaselt esimese parema ratta referentsväärtuse kalle peab olema 0o03-0o07, kuid mõõdistatud tulemus oli 2o25, mis ületab normi 45x. Esiteks ei ole kohtul selliseid erialaseid teadmisi, et hinnata raporti tulemusi ning teiseks nähtub raportist ka muude väärtuste kõrvalekalle (nt vasaku esiratta osas lubatud 0o03-0o07, kuid mõõdistatud tulemus on 0o28, samuti tagumised rattad on liiga negatiivse kaldega ja teljevahe erinevus 42mm). Seetõttu ei saa kohus kõnesolevast tõendist selliseid järeldusi teha nagu hageja väidab. Lisaks on XxxxOÜ 05.12.2025 e-kirjas kinnitanud, et väidetavaid seesmisi vigastusi ei olnud võimalik väliselt näha, mistõttu tekivad ka küsimused, kuidas oli neid võimalik üldse tuvastada ning kuidas on seetõttu XxxxOÜ esindaja nii veendunud, et need kahjustused ei olnud olemas juba sõiduki viimasel ülevaatusel 14.10.2021.
28.Kõnes Häirekeskusele kuuldub, et Häirekeskuse töötaja küsib K Nilt mitu korda, kas kahjustada sai rehv, kuid K N rõhutab, et just velg (ainsuses), mitte rehv sai kahjustada ning ka 16.11.2021 nõudekirjas märkis K N, et kahjustada sai sõiduki 22" valuvelg. Seega puudub kohtu hinnangul seos 28.10.2021 toimunud august läbisõidu ja 07.12.2021 koostatud hinnangus väidetavate täiendavate kahjustuste vahel. Kohus ei saa selle tõendi sisust tulenevalt lugeda TsMS § 232 lg 1 mõttes piisava veenvusega tõendatuks hageja väiteid, et 28.10.2021 august läbi sõites said kahjustada ka parem esimene käändmik, parem roolivarras, parem amortisaator, parem alumine õõtshoob, parem esimene tagumine õõtshoob, roolilatt, parem tagumine valuvelg ning parem esimene ja tagumine rehv. Seejuures jääb kohtule arusaamatuks, et kui sõiduk oli väidetavalt 28.10.2021 juba sellises ulatuses kahjustatud ja oli koheselt viidud XxxxOÜ töökotta, siis miks sõidukite varuosade müügiga tegelev K N ega ka sõiduki omanik ja XXXX-dele spetsialiseerinud remonditöökoja omanik (hageja) neid kahjustusi ei suutnud tuvastada ega viinud sõidukit enne detsembrikuud tehnilisse kontrolli (kui ei soovinud väidetavalt seda ise teha).
29.Kohus on ka 07.11.2025 määruses (p 30) juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tema väited ja tõendid ei ole omavahel kooskõlas ning selgitanud mh, et kohtunikul ei ole selliseid erialaseid teadmisi, et saaks ilma eksperdi hinnanguta tuvastada väidetavalt hiljem sõidukil tuvastatud ulatuslikke kahjustusi. Hageja esitatud 12.01.2024 e-kiri koos lisadega (dtl 208213) ei ole eksperdi hinnang (TsMS § 293 mõttes), vaid asjatundja arvamus (dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes), kus Xxxx AS töötaja R R kommenteerib hageja poolt talle saadetud XxxxOÜ hinnangut ning peab selliseid kahjutusi tõenäoliseks. Xxxx AS töötaja selgitab ka e-kirjas, et on näinud sarnaseid juhtumeid, kus veermik saab suuri vigastusi süütuna näinud löökaugust. Samas ei põhine tema arvamus konkreetsel juhtumil ning ta ei ole näinud ega hinnanud konkreetset sõidukit ja sellele tekkinud kahjustusi, vaid isik on lihtsalt pidanud tõenäoliseks, et sellised vigastused võivad sõiduki poolt august läbisõidul tekkida.
30.VÕS § 128 lg-st 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Kohtu hinnangul on mõistlikuks kuluks vaid selline kahju, mille tekkimine oli otseses põhjuslikus seoses löökaugust läbisõitmisel. Kahju tuleb hüvitada vaid selle velje osas, mis löökaugust läbisõitmisel kahjustus. Seega põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel seisneb selles, et juhul, kui kostja oleks taganud tingimused ohutuks liiklemiseks, ei oleks sõidukile esimese parempoolse velje osas kahju tekkinud.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kokkuvõtvalt välja mõista ühe velje maksumus. Hageja selgitas, et hetkel ei nõuta erivelgi, vaid hinnapakkumisse on pandud poe omad, mis on 208 eurot tükk + käibemaks. Nõutakse samasid velgesid, millel on kroomrandid peal, mis on ka hinnapakkumises. Vastavalt XxxxOÜ 18.12.2021 kulukalkulatsioonile (dtl 18-19) on ühe velje maksumuseks 250 eurot (koos käibemaksuga). Kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel tagada kahjustatud isikule kahju tekkimisele eelneva olukorraga võimalikult sarnane olukord ka maksuõiguslikust aspektist. Praegusel juhul ei ole hageja käibemaksukohustuslane ning seetõttu tuleb kahjuhüvitis kostjalt välja mõista koos käibemaksuga.
32.XxxxOÜ 07.12.2021 hinnangus on märgitud, et valuvelgi ei ole võimalik üksikult asendada, kuna klient on neid omale meelepäraseks modifitseerinud, eemaldatud on kroomrandid ja veljed täielikult üle värvitud (dtl 15). Hiljem (23.05.2025 seisukohas) väitis hageja, et kuivõrd tegemist oli 22" velgedega, siis ei olnud nende sirgestamine otstarbekas, kuna nii suure velje painutamine ja sirgestamine võib tekitada velje sisse mikropragusid. Sealjuures esitas hageja ka XxxxOÜ e-kirja, kus märgitakse, et 22" velgede sirgendamisel on reaalne oht pragude tekkeks (dtl 295). Samas on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et 07.12.2021 sõiduki sildade suunangu raportis on märgitud, et sõidukil on 18" rattad, mistõttu ei ole hageja väited kooskõlas esitatud tõenditega. Sõiduki taustakontrollist nähtuvalt oli sõiduki esmane registreerimine 2007. aastal (Leedus) ning Eestis registreeriti 08.09.2020 (dtl 79-82). Hageja selgitas 25.10.2023 kohtuistungil, et ta ei ole ise velgi modifitseerinud, vaid ostis sellistena. Samas on hageja esitanud kohtule sõidukist fotod, millelt nähtuvad 22" veljed (tumehallid/hõbedased), kuid hageja sõiduki müügikuulutuses on sõidukil musta värvi veljed, st hoopis teised veljed.
33.Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Hageja nõuab vastavalt hagiavalduse lisale 14 (dtl 28) viivist summas 369,35 eurot alates 16.11.2021 nõudekirja esitamisest kuni hagi esitamiseni 15.03.2023. Vaidlus puudub, et K N ei olnud sõiduki omanik, vaid üksnes juhtis sõidukit 28.10.2021. Seega ei omanud K N nõuet kostja vastu ning ei saanud 16.11.2021 seisuga nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei ole esitanud kostjale kohtueelselt kahju hüvitamise nõuet, vaid esitas kohtule hagi 15.03.2023.
34.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kaskuks välja kahjuhüvitise summas 250 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
36.Hageja esitas kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kogusummas 6468,85 eurot. Antud juhul kostja hageja nõudeid rahuldanud ei ole, vaid hageja loobus menetluse käigus kahjuhüvitise 1200 euro ulatuses oma nõudest kostja vastu. Selles osas lõpetas kohus menetluse seoses hageja nõudest osalise loobumisega, mis teeb ligikaudu 19% hageja esialgsest kogunõudest. Ülejäänud hageja nõuete (5268,85 eurot) osas rahuldas kohus hagi 250 euro ulatuses, mis teeb ligikaudu 4% hageja esialgsest kogunõudest. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 96% ulatuses hageja kanda ja 4% ulatuses kostja kanda.
37.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
38.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.