Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-7970
Kohtuasi
KapitalVara OÜ hagi Hansavest Capital OÜ vastu hüpoteegi üleandmiseks
Kaebus ja vaidlustatud lahend
KapitalVara OÜ määruskaebus 13.04.2026 määruse peale
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja KapitalVara OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aleksander Muru ja Paul Keres)
Pärnu
Maakohtu
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 13.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud KapitalVara OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.KapitalVara OÜ (hageja) esitas 08.04.2026 Pärnu Maakohtule Hansavest Capital OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma nõusoleku Scand Finance OÜ-le
2-26-7970 (pankrotis) (pankrotivõlgnik) kuuluvat kinnisasja kostja kasuks koormava hüpoteegi omanikukande kustutamiseks ja hageja kasuks kinnistusraamatusse kandmiseks ulatuses, milles hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse täitemenetluses hagejale kuuluvate kinnisasjade müügitulemi arvel (ulatus määratakse kindlaks enampakkumise akti või tulemi kohta koostatud jaotuskava või kohtutäituri õiendi või kohtutäituri väljastatud kviitungi alusel), alternatiivselt 328 000 euro ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt seati 20.12.2024 kostja kasuks hagejale kuuluvale kahele kinnisasjale ja pankrotivõlgnikule kuuluvale kinnisasjale ühishüpoteek summaga 1 200 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ühishüpoteek tagab kostja ja pankrotivõlgniku vahel 19.12.2024 sõlmitud krediidilepingust nr HR7-2024 tulenevaid nõudeid. Krediidilepingu kohaselt oli laenusumma 675 000 eurot, viivisemäär 0,45% (päevas) ning laenu tagastamise tähtaeg 20.08.2025. Kohtutäitur arestis 22.12.2025 täiteasjas nr 022/2025/5614 hagejale kuuluvad kinnisasjad ja teatas kinnisasjade müümisest avalikul enampakkumisel, hageja vaidlustas kinnisasjade alghinna määramise kohtus (tsiviilasjas nr 2-25-22965) ning kohus tegi menetlust lõpetava lahendi (eksperti määramata) 26.03.2023 (määrus ei ole jõustunud). Hagejale kuuluvate kinnisasjade väärtused on hindamisaktide kohaselt 153 000 eurot ja 175 000 eurot. Hageja saatis 16.03.2026 kostjale avalduse, milles nõudis kostjalt ühishüpoteegi üleandmist ulatuses, mis vastab hagejale kuuluvate kinnisasjade realiseerimise väärtusele ja tegi ettepaneku lahendada olukord kompromissiga. Kostja ei vastanud hageja avaldusele. Võlgniku pankrotihaldur avaldas 20.03.2026 enampakkumise teate, mille kohaselt müüb pankrotihaldur pankrotivõlgnikule kuuluvat hüpoteegiga koormatud kinnisasja alghinnaga 1 250 000 eurot, ning teatas 31.03.2026 hagejale, et enampakkumisele ei registreerunud ükski osaleja. Pankrotihaldur avaldas 03.04.2026 kordusenampakkumise teate alghinnaga 1 100 000 eurot. Pankrotihaldur teatas, et kinnisasja võõrandamise korral kustutatakse kostja kasuks seatud hüpoteek.
1.2.Hageja nõuab asjaõigusseaduse (AÕS) § 361 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg 6 alusel pankrotivõlgniku kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Täitemenetluses hageja kinnisasjade müügi korral täidab hageja pankrotivõlgniku kohustuse kostjale ning talle läheb AÕS § 349 lg 3 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 alusel kostja nõue koos seda tagava hüpoteegiga üle. Seega on kostjal nende sätete alusel kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik nõusolek.
1.3.Kuigi hageja nõue kostja vastu ei ole veel sissenõutavaks muutunud, võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 369 esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist, samuti saab olla hagi tingimuslik ja sõltuda hagejale kuuluvate kinnisasjade sundmüügist. Hagejal tekib tulevikus vältimatult nõue kostja vastu, kui täitemenetluses täidetakse kostja nõue hagejale kuuluvate kinnisasjade müügist saadava raha arvel. Kui pankrotivõlgnikule kuuluv hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse enne hagejale kuuluvate kinnisasjade müüki, kustutatakse kostja kasuks seatud hüpoteek ning hagejale üleminev nõue jääb tagatiseta. On alust arvata, et pankrotivõlgnikule kuuluva kinnisasja müügist saadav raha ei kata kogu pankrotivõlgniku kohustust, sest pankrotihalduri määratud alghind (1 250 000 eurot
2-26-7970 ja 1 100 000 eurot) on väiksem kui täitmisele antud nõue (1 407 825 eurot). Seejuures tehakse pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 järgi hüpoteegiga tagatud nõude katteks väljamakseid pärast kulude maha arvamist. On alus eeldada, et kostja ei täida kohustust, sest ta ei vastanud hageja 16.03.2026 avaldusele ja eirab pandiõiguse üleminekule kaasaaitamise kohustust.
1.4.Arvestades seda, et praegu ei ole teada, millises ulatuses rahuldatakse pankrotivõlgniku nõue hagejale kuuluvate kinnisasjade võõrandamisest saadava raha arvel ja sellest tulenevalt ei ole teada, millises ulatuses läheb pankrotivõlgniku kinnisasja koormav hüpoteek hagejale üle, tuleb määrata täitmise kord selliselt, et ulatus määratakse täitemenetluses koostatud dokumendi alusel.
2.Lisaks esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus kanda kinnistusraamatusse märkuse siinse õigusvaidluse kohta tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks TsMS § 377 lg 3 alusel. Hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täimine osutuda võimatuks, sest pankrotivõlgnikule kuuluvat kinnisasja koormav hüpoteek kustutatakse või võõrandatakse. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 13.04.2026 määrusega hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata ja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. AÕS § 361 lg 1 järgi on hageja nõude tekkimise eelduseks see, et ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude. Hageja ei ole kostja nõuet rahuldanud ja on täitemenetluse toiminguid vaidlustades asunud takistama oma nõudeõiguse tekkimist ega ole täitnud nõuet vabatahtlikult. Võlausaldaja saab VÕS § 82 järgi nõuda täitmist, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Enamasti on nõude esitamine alusetu, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse pöörduda. Kuigi erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta ei saa veel võlgnikult kohustuse täitmist nõuda, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud, on see võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik ei täida oma kohustust õigel ajal. Siinsel juhul ei ole hageja oma kohustusi täitnud ning püüab enne kohustuste täitmist luua enesele võimalikult soodsa olukorra (saada hüpoteegiga tagatud eelisõigusnõude pankrotimenetluses). Hageja õiguste rikkumine kostja poolt ei ole faktiliste asjaolude põhjal võimalik. Hageja ei ole teinud usutavaks, et kostja ei täida oma kohustust.
3.2.Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal ei ole õigust esitada kostja vastu võlgniku pankrotimenetluse ajal toimuva pandi eseme müügi vältel nõuet, mis kohustaks kostjat hüpoteeki talle üle andma enne nõuete rahuldamist hageja enese poolt. Hüpoteegi ülemineku nõude rahuldamisega tekiks olukord,
2-26-7970 kus hagejal avaneks pärast nõude ja hüpoteegi üleminekut võimalus astuda pankrotimenetlusse esimese järgu nõudega. Selline toiming kahjustaks kõigi võlausaldajate huve, eelkõige esimese järgu nõude täitmist kostjale, kelle suhtes nõude täitmine hageja poolt on haginõude esitamise esmaseks eelduseks. Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja pankrotimenetluses müümise korral kustutatakse PankrS § 139 lg 2 ja 4 järgi kinnisasja koormavad asjaõigused halduri avalduse alusel kinnistusraamatust, vajamata selleks puudutatud isiku nõusolekut. Seega ei peataks õigustatud isiku muutumine kostjast hagejaks kande kustutamise toimingut.
3.3.Lisaks ei ole hageja esitanud hagi õigele maakohtule. Kuna hagi on seotud pankrotivaraga, tuli see TsMS § 1031 järgi esitada pankroti väljakuulutanud maakohtule. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 2 p 1. Maakohtu määruse põhiväited seisnevad selles, et hageja nõue pole veel sissenõutavaks muutunud, samas ei eita maakohus, et nõudeõigus tekib tulevikus. Hagi on TsMS § 369 järgi lubatav, sest see võimaldab koos hagi tagamise abinõu rakendamisega ennetada olukorda, kus kostja nõude hagejale ülemineku hetkel pole enam hüpoteeki, mis üle tulnud nõuet tagaks ja mida saaks hagejale üle anda, sest see on kustutatud. Maakohus väljus hagi piiridest, kui oletas, et kostja ei riku oma kohustust. Hagis esitatud asjaolude alusel saab eeldada, et kostja ei täida oma kohustust õigel ajal. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja soovib saada võlgniku pankrotimenetluses hüpoteegiga tagatud nõude.
4.2.Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2 ja jättis põhjendamatult hagi menetlusse võtmata, kuna sellega ei ole võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki. Hagiga on võimalik saavutada taotletud eesmärki – anda kostja kasuks seatud hüpoteek üle hagejale ulatuses, milles kostja tagatud nõue rahuldatakse hagejale kuuluvate kinnisasjade arvel. Maakohus jättis arvestamata, et ühishüpoteegiga koormatud ühe kinnisasja omaniku pankroti korral ei lõppe teise kinnisasja omanikule AÕS § 361 lg-st 2 ja VÕS § 167 lg-st 6 tulenev nõudeõigus, st pankrotimenetlus ei takista nõude ja tagatiste üleminekut. Seejuures ei muutu selle tulemusena teiste võlausaldajate olukord – nõudeõigus ja hüpoteegisumma jäävad sama suureks. Maakohus leidis vääralt, et asjas kohaldub VÕS § 149 lg 5. VÕS § 349 lg 3 järgi ei kohaldu siinsel juhul käenduse sätted.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagi ei allu Pärnu maakohtule. Hageja ei ole esitanud hagi pankrotivõlgniku vastu ega nõua midagi pankrotivarast. Hüpoteek, mille üleandmist hageja taotleb, koormab Pärnu Maakonnas asuvat kinnisasja, mistõttu allub hagi TsMS § 99 lg 1 järgi Pärnu Maakohtule.
2-26-7970 Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Mh märkis maakohus, et vaidlus puudutab pankrotivara valitsemist, müüki ja jaotamist, mistõttu ei saa hageja tegutseda väljaspool pankrotimenetlust. Hüpoteegiga koormatud ese kuulub pankrotivarasse, mistõttu ei ole pankrotivara müük võlausaldajate vaheline suhe, vaid selle suhtes kohaldatakse erinormina pankrotiseaduses sätestatut. Hüpoteegiga koormatud eseme müük ja tagatise arvel nõude rahuldamine toimub pankrotiseaduse alusel. Asjaõigus annab pankrotimenetluses üksnes jaotuskavast tuleneva eelise, mitte iseseisva tegevusõiguse. Seega ei ole hüpoteegi kustutamine või säilimine enam tahteavalduste küsimus, vaid PankrS § 139 ja § 153 tagajärg.
5.Hageja teatas 15.05.2026 ringkonnakohtule, et 30.04.2026 teatas pankrotihaldur kinnisasja enampakkumisest alghinnaga 1 000 000 eurot ja 07.05.2026 enampakkumisest alghinnaga 1 050 000 eurot. On suur tõenäosus, et pankrotivõlgnikule kuuluv kinnisasi võõrandatakse, mistõttu palus hageja lahendada määruskaebuse viivitamata.
6.Hageja teatas 05.06.2026, et kinnisasja ei võõrandatud enampakkumisel ning 05.06.2026 lõppes registreerumine enampakkumisele alghinnaga 980 000 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab selle vea ja märgib järgmist.
8.1.Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Üldjuhul saab hageja esitada kohtule hagi, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, st hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, ning kostja on kohustust rikkunud. Üksnes erandjuhtudel saab hageja esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmiseks. TsMS § 369 esimese lause järgi võib hageja esitada tulevase nõude täitmise hagi üksnes juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, st rikub kohustust. Sellise hagi lubatavust peab hageja hagiavalduses põhistama, st tooma esile asjaolud, mis annavad alust järeldada, et hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne. Siinsel juhul tõi hageja hagiavalduses esile, et hageja saatis 16.03.2026 kostjale avalduse, milles nõudis kostjalt ühishüpoteegi üleandmist ulatuses, mis vastab hagejale kuuluvate kinnisasjade realiseerimise väärtusele ja tegi ettepaneku lahendada olukord kompromissiga, kuid kostja ei vastanud hageja avaldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt sellest, et kostja ei vastanud hageja nõudmisele, järeldada, et kostja keeldub hagejale AÕS § 361 lg 2 alusel hüpoteegi (osaliseks) ülekandmiseks vajaliku nõusoleku andmisest pärast seda, kui hagejale kuuluvate ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügist saadud raha arvel on tagatud nõue (osaliselt) rahuldatud ja kostja nõue koos tagatisega pankrotivõlgniku vastu selles osas seaduse alusel hagejale üle läinud. Seega ei saa hageja esile toodud asjaolusid arvestades järeldada, et kostja ei täida oma kohustust õigel ajal. Pigem ajendab hagejat hagi
2-26-7970 esitama asjaolu, et nõude ülemineku ajaks võib võlgniku pankrotihalduri avalduse alusel olla hüpoteek kustutatud, sest pankrotihaldur on alustanud pankrotivõlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamist. See aga ei anna alust eeldada kostja rikkumist nõude ülemineku ajal. Seetõttu ei ole hageja põhistanud oma õiguskaitsevajadust enne nõude sissenõutavaks muutumist ning selliselt ei ole hageja esitanud hagi seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses.
8.2.Ka juhul, kui hageja oleks põhistanud oma huvi õiguste kaitseks enne nõude sissenõutavaks muutumist, tuleks hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest hagejal ei ole võimalik saavutada hagiga taotletud eesmärki ja hagejal puudub ka õiguskaitsevajadus. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt on pankrotivõlgnikul sissenõutavaks muutunud täitmata rahaline kohustus kostja ees, mis on tagatud pankrotivõlgnikule kuuluvale kinnisasjale ja hagejale kuuluvale kahele kinnisasjale seatud ühishüpoteegiga. Pankrotivõlgniku suhtes on käimas pankrotimenetlus, ilmselt on kostja esitanud oma ühishüpoteegiga tagatud rahalise nõude võlgniku pankrotimenetluses ning pankrotihaldur on asunud pankrotivõlgnikule kuuluvat ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja pankrotimenetluse raames võõrandama, kuid kinnisasja ei ole veel õnnestunud enampakkumisel võõrandada. Samal ajal on kostja alustanud ka hageja vastu täitemenetlust ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade arvel pankrotivõlgniku kohustuste täitmiseks, kuid ka hagejale kuuluvaid kinnisasju ei ole käimasoleva kohtuvaidluse tõttu veel täitemenetluse raames võõrandatud. Hageja mureks on see, et kostjale kuuluva kinnisasja müügist saadav raha ei kata ilmselt kogu pankrotivõlgniku võlga ning et vähemalt osaliselt saab kostja nõue täidetud hagejale kuuluvate kinnisasjade arvel, mille tulemusena läheb küll kostja nõue hagejale üle, kuid kui see toimub pärast pankrotivõlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamist, kaotab ta võimaluse, et koos nõudega läheks talle üle ka nõuet tagav hüpoteek (nõude rahuldamise ulatuses). Seda arvestades saab hagi eesmärgiks pidada pankrotivõlgnikule kuuluvale kinnisasjale kostja kasuks seatud hüpoteegi (osalist) üleandmist hagejale enne seda, kui kinnisasi võõrandatakse võlgniku pankrotimenetluses. Sellise eesmärgi saavutamine sõltub esmalt sellest, millal läheb kostja nõue koos hüpoteegiga AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 173 lg 3 p 2 ja VÕS § 167 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 173 lg-ga 2 hagejale üle, st millal rahuldatakse kostja nõue hageja vastu alustatud täitemenetluses. See, kas see toimub enne või pärast pankrotivõlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamist, ei ole ette teada ja seda asjaolu ei saa hageja siinses asjas enne nõude ja tagatise üleminekut esitatud hagiga mõjutada. Ka juhul, kui kohus rahuldaks enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist esitatud hagi, saaks kohtulahend olla täidetav alates nõude sissenõutavaks muutumisest, mitte varem. Seetõttu ei pruugi esitatud hagi viia hageja taotletud eesmärgini. Kui pankrotihaldur võõrandab pankrotivõlgnikule kuuluva kinnisasja enne seda, kui kohtutäitur võõrandab täitemenetluses hagejale kuuluvad kinnisasjad ja rahuldab saadud raha arvel (osaliselt) kostja nõude, ei saaks ka siinses asjas hageja kasuks tehtava kohtulahendi korral minna hagejale seaduse alusel üle nõuet tagav hüpoteek, sest pankrotivõlgniku kinnisasja koormav hüpoteek loetakse PankrS § 139 lg 1 alusel lõppenuks. Hageja saab nõude ja tagatise osalisel üleminekul asuda VÕS § 164 lg 2 kohaselt koosmõjus VÕS § 173 lg-ga 2 kostja asemele, st nõue ja tagatis saavad hagejale üle minna sellisena, nagu need on. Seega saab hagejale üle minna üksnes kostja kasuks seatud kehtiv hüpoteek. Seejuures ei ole hüpoteegi üleminekut pärast selle lõppemist võimalik tagada ka hageja taotletud hagi tagamise abinõu rakendamise korral, kuna PankrS § 139 näeb ette tagatise lõppemise. Seega võiks hageja saavutada soovitud tulemuse üksnes juhul, kui hageja vastu alustatud
2-26-7970 täitemenetluses rahuldatakse hagejale kuuluvate kinnisasjade arvel kostja nõue enne seda, kui pankrotihaldur võõrandab pankrotivõlgnikule kuuluva ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja. Olukorras, kus hagejale kuuluvate kinnisasjade arvel saab kostja nõue osaliselt rahuldatud enne kostja kasuks hüpoteegiga koormatud pankrotivõlgniku kinnisasja võõrandamist, lähevad hagejale AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 173 lg 3 p 2 ja VÕS § 167 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 173 lg-ga 2 üle nii kostja nõue pankrotivõlgniku vastu kui ka seda tagav hüpoteek (nõude rahuldamise ulatuses). Kuna aga pankrotivõlgniku suhtes on käimas pankrotimenetlus mh kostja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, saaks hageja seaduse alusel võlgniku pankrotimenetluses sisuliselt sama õigusliku positsiooni nagu see on kostjal. Selleks ei ole aga hagejal vaja esitada kostja vastu hagi hüpoteegikande muutmiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eri-õigusjärglusega ning sellest tulenevalt peab pankrotihaldur lugema kas täielikult või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele nõue on seaduse alusel üle läinud (vt RKTKm 08.01.2014, 3-2-1-152-13, p 15; RKTKo 23.04.2015, 3-2-1-2-15, p 16). Eeltoodu kohaselt saab hageja saavutada oma eesmärgi pärast kostja nõude ja tagatise talle osalist üleminekut pankrotihalduri poole pöördudes ning puudub vajadus esitada kinnistusraamatus hüpoteegikande muutmiseks kostja vastu hagi. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi eesmärgiks on hageja õiguste ja huvide kaitse kostja vastu väljaspool võlgniku pankrotimenetlust.
8.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui pankrotivõlgnikule kuuluv hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse enne seda, kui hagejale nõue ja tagatis üle lähevad, kuid nõude ja tagatise ülemineku ajaks ei ole võlgniku pankrotivarast jaotise alusel kostjale väljamakseid tehtud, on hagejal jaotise väljamaksmisel kostjaga sama positsioon, st mõlema nõue rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses ning ulatuses, milles nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata, rahuldatakse see PankrS § 153 lg 4 järgi teises järgus.
9.Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, asjas ei ole teisi menetlusosalisi, ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude suurust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.