Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-7463
Kohtuasi
Rolan Investment OÜ avaldus OÜ LAURUS INVEST pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2026 ajutise halduri nimetamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Rolan Investment OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Rolan Investment OÜ (registrikood 12104532), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Neve Uudelt Puudutatud isik (võlgnik) OÜ LAURUS INVEST (registrikood 10648920), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Piret Schasmin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2026 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3–5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud OÜ LAURUS INVEST kanda. Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1 ja 6 osas.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud OÜ LAURUS INVEST kanda.
4.1.Jätta rahuldamata Rolan Investment OÜ pankrotiavaldus OÜ-le LAURUS INVEST ajutise halduri nimetamiseks ning lõpetada asjas menetlus.
4.2.Jätta maakohtu- ja määruskaebemenetluse menetluskulud OÜ LAURUS INVEST kanda.
4.3.Määruse jõustumisel tagastada Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 06.04.2026 ajutise halduri tasu
2-26-7463 katteks kantud deposiit 3000 eurot. Deposiit kanda Advokaadibüroo OÜ pangakontole EE502200221001145400.
Ellex
Raidla
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rolan Investment OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 01.04.2026 Harju Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada OÜ LAURUS INVEST (puudutatud isik, võlgnik) pankroti, kuna võlgnik ei olnud avalduse esitamise seisuga tasunud avaldajale sissenõutavaks muutunud laenulepingust tulenevat võlga 219 778,76 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik võlga ei tasunud. Avaldaja hinnangul oli võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik ei ole nõuet võlausaldajale täitnud põhjusel, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et võlgnik tasub võla (150 000 eurot) aprillikuu lõpuks (2026). Seega ei ole võlg muutunud sissenõutavaks. Samuti vaidles võlgnik vastu viivise nõudele, sest võlgnik ei ole tasumisega viivitanud ning viivise nõue on ebamõistlikult suur. Võlgnik palus juhul, kui kohtu hinnangul puuduvad alused ajutise halduri määramata jätmiseks, anda võlgnikule 3 päeva võla tasumiseks võlausaldajale enne ajutise halduri määramise otsustamist.
3.Võlgnik tasus 17.04.2026 avaldajale 156 805,47 eurot, millest 150 000 eurot oli põhivõlg ja 6805,47 eurot intress, arvestusega 12% aastas. Võlgnik pidas endiselt lepingujärgset intressi 0,5% päevas ebamõistlikuks ning taotles selle vähendamist.
4.Avaldaja ei nõustunud võlgniku seisukohaga. Võlgniku makstud 156 805,47 eurot tuleb arvata võla katteks järgmiselt: 80 250 eurot 17.04.2026 seisuga arvestatud viivise tasumiseks; 1528,76 eurot intressi tasumiseks; 75 026,71 eurot põhivõla osaliseks tasumiseks. Selle tulemusel oli tasumata põhivõlg 74 973,29 eurot, millele lisandub viivis 0,5% päevas. Võlgnik ei ole võlga jätkuvalt tasunud.
5.Maakohus selgitas menetlusosalistele 23.04.2026 saadetud e-kirjas, et kohtu hinnangul on pankrotiavaldus põhjendatud ja võlgnikule tuleb määrata ajutine haldur, kuid tulenevalt võlgniku taotlusest andis maakohus võlgnikule täiendava tähtaja laenulepingust tuleneva võla tasumiseks hiljemalt 28.04.2026, millisel juhul tekiks alus jätta ajutine haldur nimetamata.
6.Võlgnik tasus kohtu määratud tähtpäevaks ülejäänud võla. Maakohtu määrus
7.Maakohus jättis 28.04.2026 määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jättis maakohus
2-26-7463 võlausaldaja kanda ning mõistis võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulude hüvitise 6401 eurot ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.1.Maakohtu hinnangul puudusid siinsel juhul pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri nimetamata jätmise alused. Võlausaldajal oli võlgniku vastu pankrotiavalduses toodud sissenõutavaks muutunud nõue ja selle nõude suurust ei saanud pidada ebaselgeks. Maakohtu hinnangul puudus ebaselgus ka selles, millise kohustuse täitis võlgnik pankrotiavalduse menetluse kestel tehtud maksega. Lepingu punkti 6 kohaselt arvestatakse maksete tegemisel esmalt viivist ja seejärel laenusummat. Sama tuleneb ka VÕS § 88 lg-st 8.
7.2.Maakohus rahuldas võlgniku taotluse ja määras talle täiendava tähtaja põhivõla 74 973,29 eurot, millele lisandub alates 18.04.2026 viivis 0,5% tasumata põhivõla summalt päevas, tasumiseks. Kohus selgitas, et tähtpäevaks vastava maksekorralduse mitteesitamisel määrab kohus võlgnikule ajutise halduri. Võlgnik tasus võla kohtu määratud tähtpäevaks. Sellest tulenevalt tekkis 28.04.2026 PankrS § 15 lg 3 p 6 tulenev alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
7.3.Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda PankrS § 15 lg 6 alusel. Maakohus selgitas, et tulenevalt PankrS § 15 lg-st 6 kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Nimetatud säte on erinorm tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 suhtes. Üld- ja erinormi konkurentsi korral tuleb kohaldada erinormi (RKKKm nr 3-1-1-75-08, p 10.1). Seega tuleb pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri nimetamata jätmisel jätta menetluskulud avaldaja kanda ka siis, kui võlgnik on võla tasunud pärast pankrotiavalduse esitamist. Määruskaebus
8.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja võlausaldajalt välja mõistmise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlausaldaja maakohtus kantud menetluskulud võlgnikult välja.
8.1.Ebaõige on maakohtu lähenemine, et kui kohus ei nimeta võlgnikule ajutist haldurit, siis tuleb PankrS § 15 lg 6 järgi jätta alati menetluskulud võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 6 ei reguleeri menetluskulude jaotuse küsimust ammendavalt ning säte ei sisalda eriregulatsiooni kõigiks juhtudeks, mil ajutine haldur võidakse jätta nimetamata. Seega tuleb PankrS § 3 lg 2 kohaselt lähtuda TsMS üldpõhimõtetest, mida on kinnitatud ka kohtupraktikas.
8.2.PankrS § 15 lg 6 ei ole erinormiks olukorras, kus ajutine haldur jääb nimetamata võlgnikust tulenevatel asjaoludel (nt kui võlgnik tasub võla pärast pankrotiavalduse esitamist). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud menetlusosaline, kes esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja ükski võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele ei olnud põhjendatud. Seega ei saa TsMS § 172 lg 1 ega PankrS § 15 lg 6 alusel jätta menetluskulusid võlausaldaja kanda – võlausaldaja ei esitanud põhjendamatult pankrotiavaldust, vaid võlgniku vastuväited olid põhjendamatud.
2-26-7463
8.3.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet (RKTKm 15.03.2023, 2-19517/133, p 20).
8.4.Maakohtu viide TsMS § 168 lg-le 4 on ebatäpne. Säte reguleerib kulude jaotust olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi või loobub hagist. Võlausaldaja pole pankrotiavaldust tagasi võtnud ega sellest loobunud. Menetluse edasine käik
9.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3–5). Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni punktide 1 ja 6 osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus otsustas jätta võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue lahendi ja jätab võlausaldaja pankrotiavaldusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 koosmõjus).
12.1.Maakohtus lähtus kulude jaotamisel PankrS § 15 lg-st 6 ja jättis kulud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus möönab, et ringkonnakohtute praktika menetluskulude jaotamisel ajutise halduri nimetamata jätmisel on seni olnud erinev, nagu ka määruskaebuses ja võlgniku vastuses määruskaebusele on viidatud. Siinsel juhul nõustub kolleegium määruskaebusega ja leiab, et PankrS § 15 lg 6 ei reguleeri menetluskulude jaotust ammendavalt ning see norm ei sisalda menetluskulude jaotuse kohta eriregulatsiooni kõigiks juhtudeks, kui ajutine haldur on jäetud nimetamata. Seega saab menetluskulude jaotamisel PankrS § 3 lg 2 kohaselt lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest (TrtRnKm 16.03.2026, 2-24-13411/27, p 13; TrtRnKm 13.12.2022, 2-22-13504, p 11–12; TrtRnKm 27.06.2022, 2-21-20100/25, p 8).
12.2.Ajutise halduri nimetamine ja pankroti välja kuulutamine on hagita asi (TsMS § 475 lg 1 p 122) ja menetluskulude jaotuse hagita menetluses sätestab üldnormina TsMS § 172, mille lõike 1 järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.3.Maakohtu hinnangul oli pankrotiavaldus põhjendatud. Võlgnik tasus pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja sellele vastu vaidlemist pankrotiavalduses märgitud võla. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus õiglaseks jätta võlgniku kulusid pankrotiavalduse
2-26-7463 esitanud võlausaldaja kanda. Kuigi võlausaldaja avalduse alusel jäi ajutine haldur nimetamata, on põhjendatud ja õiglane jätta kõik võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.
13.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 alusel seoses kaebuse rahuldamisega võlgniku kanda.
14.Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks määramata, kuna ei ole mõistlik TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes tõlgendada selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKm, 12.05.2021, 2-19-15916, p 16). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKo, 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19).
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude osas ja teeb ise uue määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti, on käesolev määrus vaidlustatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.