Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2026, Tallinn 2-24-10816
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
X avaldus Y vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse W suhtes ja lõpetatud osas avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y avaldus alaealise kindlaksmääramiseks
lapse
Wga
suhtlemiskorra
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2025 ja 23.12.2025 kohtumäärused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (lapse ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo Puudutatud isik I (laps) W (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (lapse isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Eestkosteasutus
Tallinna
Linnavalitsus
(Mustamäe
Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Marelle Vallimäe Eestkosteasutus Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), esindaja Estelle Laane
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X ja Y poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
Jäta Harju Maakohtu 18.12.2025 ja 23.12.2025 määrused muutmata ning X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetlusosaliste kulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Lapse ema avaldus
1.X (lapse ema) esitas 16.07.2024 Harju Maakohtule avalduse Y (lapse isa) vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks W (laps) elu- ja viibimiskoha määramise küsimuses ja lõpetatud osas avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt sündis vanematel XX.XX.XXXX laps W. Vanemad ei elanud enne lapse sündi koos. Vanemad elasid pärast lapse sündi kaks kuud koos lapse isa elukohas, kuna lapse ema kodus oli remont. Pärast seda jäi laps elama emaga ning lapse pere on alati olnud ema ja vanem vend. Vanemate vahel oli mingil ajal visiitsuhe, kuid 03.01.2023 toimus lõplik lahkuminek (laps oli selleks hetkeks 3,5-aastane). Lapse isa on hakanud nõudma lapse suhtes vahelduvat elukohta.
1.2.Laps tahab elada emaga ning protesteerib alati isa juurde minekule vastu. Isa juures olles tahab laps alati koju ema juurde. Lapsele tuleks säilitada üks stabiilne elukoht. Ema suudab hooldusõigust teostada ja tagada lapsele kõik vajaliku. Vanemad käisid perelepituses, kuid see
lõppes edutult. Lapse isa solvab, alandab ja mõnitab lapse ema. Kui ema proovis rääkida lapse tunnetest, emotsioonidest, siis naeruvääristas lapse isa seda.
1.3.Emal on kahtlus, et isa väärkohtleb last seksuaalselt, sest laps on rääkinud kahtlusäratavatest sündmustest isa juures viibimise ajal. Kuna laps teistele seda juttu ei räägi, siis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetlust ei alustanud. Ema ei usu, et laps temaga rääkides selliseid asju välja mõtles.
1.4.Vanema vaimne vägivald lapse juuresolekul teise vanema vastu põhjustab lapsele korvamatuid psüühilisi kannatusi. Lapse isa võtab ravimeid igapäevaseks toimetulekuks (rahustid depressiooni tõttu ja kanged unerohud). Ta on tunnistanud, et tal on last vaja, et laps teda lohutaks. Kuna isa on hakanud jõulisemalt dikteerima kõiki lapsega seonduvaid asju, on emal tekkinud hirm, et isa ei pruugi last enam emale järgmistel kordadel tagasi anda.
1.5.Kuna lapse isa soovib, et laps poole ajast tema juures elaks ning ema arvates ei ole see põhjendatud, tuleb vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha osas lõpetada ning anda ainuhooldusõigus selles osas emale.
1.6.Lapse ema palub määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskorra selliselt, et laps viibib isaga iga paarisnädala reedest esmaspäevani. Ühtlasi taotleb lapse ema suhtluskorra kindlaksmääramist tähtpäevadel (emade- ja isadepäev), perekondlikel üritustel osalemiseks ja haigestumise korral. Lapse isa avaldus ja seisukohad
2.Lapse isa esitas 20.07.2024 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt elaks laps vaheldumisi kummagi vanema juures ühenädalaste perioodide kaupa.
2.1.Pärast vanemate lahkuminekut elas laps vaheldumisi kummagi vanema juures. Vanemate omavaheline koostöö toimis hästi ning lapsele elukorraldus sobis. Isa taotles 2024. aasta märtsis lasterikka pere toetuse võrdselt jagamist vanemate vahel. Pärast seda muutus ema suhtumine isasse. Erinevalt ema poolt väidetust tunneb laps puudust isast ning on harjunud veetma aega mõlema vanema juures võrdselt. Ema on hakanud ainuisikuliselt dikteerima, millal ja kas üldse isa lapsega kohtuda saab.
2.2.2024. aasta juunis esitas ema isa kohta kaks kuriteokaebust, heites talle ette eraviisilist jälitustegevust ning lapse seksuaalset väärkohtlemist. Esimene menetlus lõpetati ja teine jäeti alustamata. Isa ei ole mitte kunagi oma tütart seksuaalselt väärkohelnud ega teda muul moel ahistanud.
2.3.Ema ei ole olnud nõus kokkuleppeid tegema. Samuti on edutult pöördutud perelepitaja poole. Lapsel ei ole isa ees hirmu, sest kui isa viimati last 12.07.2024 mänguväljakul nägi, oli laps isa nähes väga rõõmus, jooksis ise isa korduvalt kallistama ning ronis talle sülle.
2.4.Laps võiks elada ka edaspidi võrdselt oma mõlema vanema hoole all. Lapsel on isaga hea ja lähedane suhe ning isal on olemas kõik võimalused ja tingimused lapse eest hoolitsemiseks võrdväärselt emaga. Lapsel on välja kujunenud kindel harjumuspärane elukorraldus, milleks on võrdne ajajaotus vanemate vahel. Emal puuduvad isa ja lapse suhtluse vähendamiseks mis tahes objektiivsed põhjused. Esialgse õiguskaitse määrus
3.Maakohus tegi 16.08.2024 määruse, millega rakendas isa taotluse alusel ja osaliselt omal algatusel esialgset õiguskaitset ning määras menetluse ajaks suhtluskorra, mille kohaselt on laps paaris nädalatel isaga ja paaritutel nädalatel emaga ning kummalgi vanemal on oma suhtluskorra järgsel ajal õigus reisida lapsega välisriiki. Lapse ema esitas määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.09.2024 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lapse ema seisukoht isa avalduse osas
4.Ema jääb oma avalduses toodud seisukohtade juurde lapse vahelduva elukoha osas ja leiab, et see ei vasta lapse huvidele. Vahelduva elukoha tulemuseks oli lapse traumeerimine – emotsionaalne segadus, tühjusetunne ja koduigatsus. Laps läheb paari aasta pärast kooli ja tema elukorraldus muutub. Isa ei saa tagada koolis käiva lapse järelevalvet, kuna tal puudub vastav tugivõrgustik. Avaldusest ei nähtu, kuidas kavatseb isa tüdruku elu korraldada lapse kooli minnes ja miks peaks tütarlaps elama meessoost isikutega. Laps on harjunud koos vennaga elama ning isa taotletud suhtluskorra puhul häiruks tema side vennaga. Lapse parimates huvides on see, kui tal on üks stabiilne kodu. Puuduvad ka andmed, milline on isa majanduslik võimekus last üleval pidada. Selgeks tuleb ka teha, milline on tema vaimne võimekus lapse kasvatamiseks. Laps peaks jätkama teraapias käimist, sest lapsel esinevad kiindumustrauma ja separatsiooniärevusele iseloomulikud tunnused. Eestkosteasutuste seisukohad
5.Tallinna linn ja Saue vald ei toeta ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukoha määramise osas. Laps on emaga üleseotud suhtes, see ei toeta tema eakohast arengut ja suhtlemisoskust. Lapsel on hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga ning lapsele meeldib ka isa kodus olla. Eeskosteasutused toetavad suhtluskorda, mille käigus viibib laps vaheldumisi nädala mõlema vanema juures. Menetluse kestel leidis Tallinna linn seni esialgse õiguskaitse korras rakendatud suhtluskorra osas, et see toimib ning laps on sellega harjunud. Lapse klammerduv käitumine on üks osa kiindumusmustrist, millega on vaja terapeudi juures tegeleda ärevuse maandamiseks. Mõlemad vanemad peaksid mõistma teraapia eesmärki ja suhtlema terapeudiga, et osata last kodus toetada. Teraapias käimised peaksid toimuma mõlema vanema nädalal, et laps saaks kinnitust, et see sobib mõlemale vanemale. Saue vald leidis, et menetluse ajaks kehtestatud suhtluskorra ajal on lapse kahe kodu vaheline eluviis kinnistunud, rutiin ja harjumus on tekkinud. Laps soovib olla mõlema vanemaga. Lapsel on klammerduv suhe emaga ja separatsioonihirm, kuid see ei võta temalt soovi olla isa kodus, kus talle meeldib. Laps tunneb ennast ema kodus turvaliselt ja vabalt. Laps vajab teraapiat ja terapeuti, kes kaasab ka vanemad protsessi. Lapse esindaja seisukoht
6.Lapsele määratud esindaja arvates on lapsel mõlema vanemaga lähedane suhe ning ei saa väita, et lapsel oleks isa juures halb. Esindaja toetab, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Ärakuulamised
7.Maakohus kuulas vanemad ära 15.08.2024, 25.09.2024, 22.10.2025 ning lapse 13.12.2024 ja 25.11.2025. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, rahuldas ema avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ning isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks tervikuna. Maakohus määras kindlaks vanemate vahelduva suhtluskorra lapsega, kuidas vanemad last üle annavad, lapse viibimise vanemate juures pühadel ja tähtpäevadel, üleandmise tingimused haigestumise korral, reisimise ja sidevahenditega suhtlemise korralduse.
8.1.Alates esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra kehtestamisest on lapse käitumises ja sotsiaalses valmisolekus aasta jooksul toimunud positiivsed muutused.
8.1.1.Kohalike omavalitsuste esindajate kirjelduste järgi oli laps 22.07.2024 ema juures kohtudes ärev, ema külge klammerduv ega soovinud suhelda. 26.07.2024 kohtumisel isa kodus ei soovinud laps suhelda, kuid ei avaldunud ka hirmu ega ärevuse ilminguid. Laps tegi isaga koos pannkooke ning tema olek ja suhtlus isaga oli vaba, rahulik ja positiivne. 09.12.2024 kohtumisel lasteaias ei olnud laps vestlema tulles enam nii arglik ning ta avaldas, et tal on isa juures kõik hästi ja talle sobib nii, nagu praegu on, ehk et ta soovib mõlema vanemaga olla. Ta ütles, et saab isa juures olles emale igal ajal helistada. Lapsele määratud esindaja märkis 28.07.2024 lapsega kohtumise kohta, et laps oli küll arglik, kuid esindaja sai lapsega sõnalise kontakti. Esindaja sai teada, mida toredat laps ja isa nädalavahetusel maal tegid, millised on lapse suuremad vennad jne. Esindaja veendus, et isal ja lapsel on lähedane suhe, kuid laps ei ole isa külge klammerdunud. Laps soovis isa käest kinni hoida, kuid oli nõus ka isast eemalduma. Arvestades lapse vanust ja eripära (laps vajab suhtlemiseks pikemat harjumisaega), siis ei saanud esindaja välja tuua lapse täpset ühest ja selget arvamust. Koolipsühholoog/loovterapeut TK tõi oma 11.10.2024 vastuses välja, et lapsele meeldivad loovad tegevused, ta naudib koos tegutsemist, kuid vähem rääkimist. Lapsele on mõlemad vanemad olulised ja ta tahab mõlemale meeldida. Lasteaia 09.12.2024 iseloomustuse kohaselt on lapsel lasteaeda jäämise hommikud võrreldes kevadega (st pärast esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra määramist) väga kurvameelsed, tal on väga raske ema või isa käest lahti lasta. Ta igatseb päeva jooksul vanema järele, kes peaks talle õhtul järele tulema. Ema või isa saabudes on ta rõõmus. Lasteaed kirjeldab last kui väga sotsiaalse ja seltsiva tüdrukuna, kes on rühmakaaslaste seas hinnatud mängukaaslane. Psühhoterapeudi ning laste ja noorte psühhoanalüütiku HT (kelle juures laps 2024. aasta lõpus korduvalt käis) sõnul esines lapsel esimesel kohtumisel tugev separatsioonihirm, mis väljendus klammerdumises ema külge nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Laps ei lubanud emal teraapiaruumist lahkuda ja väljendas tugevat vajadust kontrollida ema käitumist (nt kus ema peab viibima ja mida tegema). Verbaalne väljendus oli napp ja laps rääkis sosinal, vältides otsest suhtlust. Teraapia edenemise käigus oli näha muutust. Alates viiendast seansist jäi laps iseseisvalt teraapiaruumi ning järkjärgult muutus ka eneseväljendus vabamaks ja julgemaks. Laps väljendas igatsust nii ema kui ka isa suhtes, kuid ema järele rohkem. Võib järeldada, et laps jääb oma ärevuse ja igatsuse tunnetega isa juures viibides üksi. Isa ei paista olevat lapse jaoks emotsionaalselt kättesaadav olukordades, kus laps vajab oma ema igatsedes lähedust ja
rahustamist. Kuigi laps väljendas soovi olla koos mõlema vanemaga võrdselt, jäi mulje, et lapsel ei ole veel kujunenud välja piisavalt emotsionaalset suhet isaga, mis aitaks tal emast eraldatusega paremini toime tulla. Seda saab mõista lapse varase arengu valguses – laps elas esimesed viis eluaastat ainult koos emaga, mis kujundas temasse sügava esmase kiindumuse ja sõltuvuse ema abil oma emotsioone reguleerida. Maakohtu kohtunik kohtus lapsega 13.12.2024 ning laps oli vanema suhtes klammerduv ning vestluses pigem kinnine. Kontakti loomine oli raskendatud, kuid mitte võimatu.
8.1.2.Tallinna Linnavalitsuse esindaja kirjelduse järgi toimus 06.08.2025 kohtumine lapsega linnavalitsuse ruumides. Laps oli häbelik, vaatas maha, keeldus rääkimast ning oli füüsiliselt klammerdunud isa käe külge. Kui isa oli ruumist väljunud, küsis lapse heaolu spetsialist lapselt, kas ta käib praegu kordamööda mõlema vanema juures ning kas talle see sobib. Laps noogutas vastuseks mõlema küsimuse peale. Rohkem vestelda ei õnnestunud, sest laps ei vastanud. Lapsele määratud esindaja kohtus lapsega lasteaias 2025. aasta septembris. Esindaja sõnul oli laps kohtumise alguses vaikne ja hoidus silmkontaktist, kuid õpetaja abil õnnestus kontakt luua. Laps rääkis, et isa juures on käimas remont ja ta saab enda valitud ükssarvikutega toakujunduse, uue voodi ja kirjutuslaua. Ta ootab seda väga. Isa juures on kass, kes on tore ja ei hammusta. Isa juures on veel kaks venda, kes kogu aeg seal ei ole. Vennad on toredad ja ei kiusa. Isa juures olles saab laps emaga telefoni teel suhelda, isa ei keela ega pole lapse kõnede juures. Suvel käis laps isaga Saaremaal. Laps kinnitas, et igatseb alati teise vanema järgi, kelle nädal parasjagu ei ole. Laps ütles keset vestlust, et soovib olla emmega rohkem. Esindaja uuris, kas laps on esindajaga toimuvast vestlusest vanematega eelnevalt rääkinud. Laps kinnitas, et emmega on sellest räägitud ja emme arvab, et ta peab olema emme kodus rohkem. Miks laps emme juures rohkem olla tahaks, seda ta selgitada ei osanud. Emme kodus on lapsel koer ja vend Q, kes kiusab päris palju, aga muidu on Q tore vend. Emmega käidi soojal maal reisil, seal oli tore. Haiglas olles oli tema juures nii emme kui issi. Lasteaias on tal sõpru. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tegi 16.10.2025 kodukülastuse isa elukohta, kus vestles ka lapsega. Laps näitas lastekaitsespetsialistile pilti, mida ta värvis, samuti oma käekreemi ja kõrvarõngaid. Laps ei kartnud lastekaitsespetsialistile silma vaadata ja temaga rääkida. Laps oli rahulik ja tundis ennast turvaliselt, ta keskendus uuesti oma tegevusele, kui vestlus lõppes. XXX lastekool tõi oma 17.11.2025 iseloomustuses välja, et laps on suhtlemisel nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega tagasihoidlik. Ta on leidnud rühmast sõbra, kellega mõtteid vahetada ja koos mängida. Vestlusringis eelistab ta rohkem teiste juttu kuulata, kuid püüab ka oma arvamust avaldada. Lapse kõne on eakohaselt arenenud. Ta suudab vajaliku aja rahulikult paigal püsida. Laps võtab õppetegevustest osa, töötab püüdlikult kaasa ja arvestab rühma reeglitega. Rühmas töötades esineb aeg-ajalt raskusi ülesannetele keskendumisel ja nende mõistmisel. Eesti keele ja matemaatika valdkonnas on lapse oskused nõrgad. Laps võtab vastu õpetajapoolse individuaalse juhendamise. Ta hoolitseb oma töövahendite ja töökoha korrasoleku eest. Ta on kaaslaste suhtes heatahtlik. Maakohus märkis, et kuulas lapse lasteaia ruumides ära 25.11.2025 ning kuna vanemad ei olnud kohtuniku külastusest teadlikud, siis võimalik lapse ettevalmistus puudus. Laps oli rõõmsameelne ja oluliselt avatum võrreldes 13.12.2024 kohtumisega.
8.1.3.Eelnevast järeldub, et laps on aasta jooksul muutunud julgemaks, avatumaks ja rõõmsameelsemaks. Laps on hakanud käima eelkoolis, mille käigus tuli tal kohtuda uute inimestega ning kohaneda uue olukorraga. Laps saab eelkoolis hakkama ning õppetöös
osalemisega probleeme pole. Laps on küll mõnest teisest lapsest tagasihoidlikum, kuid see ei ole seotud hetkel kehtiva suhtluskorraga, vaid pigem on see lapsele omane iseloomujoon. 16.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra mõju lapsele on olnud positiivne ja vastab lapse huvidele.
8.2.Eestkosteasutused on menetluse ajal kehtinud suhtluskorra toimimise osas leidnud, et see toimib, sobib lapsele ning laps on sellega harjunud. Laps vajab jätkuvalt teraapiat. Lapsele määratud esindaja leidis, et laps on mõlema vanemaga lähedane, kuid laps tunnetab ema jätkuvat ärevust ja märgata on lojaalsuskonflikti. Teraapias käimine ei ole vastuolus lapse huvidega, kuid samas võib korduv küsitlemine seksuaalse väärkohtlemise teemal olla lapsele häiriv. Lapse ema tõi välja, et vanemad on üldjoontes kehtivast suhtluskorras kinni pidanud, kuid laps vajab jätkuvalt veenmist isa juurde minekuks. Teraapiate puudumise tõttu on laps langenud tagasi samasse seisundisse, kus ta oli enne teraapiate algust 2024. aasta septembris-oktoobris. Taastunud on lapse klammerdumine ning usaldamatus võõraste inimeste vastu. Jätkuvalt kardab laps oma sõnul isa poole abi saamiseks pöörduda. Lapse isa arvates toimib kohtu määratud suhtluskord hästi ning on kooskõlas lapse parimate huvidega. Laps on isa juurde tulles rõõmsameelne ja koostööaldis. Lapse isa ei pea täiendava teraapia või teiste spetsialistide sekkumist vajalikuks, sest lapse käitumine ei viita sellisele vajadusele. Lapse isa ei välista teraapiavajadust tulevikus.
8.3.Vanemate vahelised suhted ei ole head. Asja materjalidest nähtub, et lapsel on hea suhe mõlema vanemaga. Laps on küll väitnud, et sooviks olla emaga rohkem, kuid samas on selgitanud, et tema ema arvab seda. Lisaks on laps öelnud, et tema kodu on ema juures ning isa juures käib ta asju tegemas. Pole välistatud, et laps on ema arvamuse endale üle võtnud. Lasteaed on aga last kirjeldanud sotsiaalse, seltsiva ja hinnatud mängukaaslasena. Ema kahtlused lapse seksuaalse väärkohtlemise kohta ei ole menetluses tuvastamist leidnud. Puudub alus kehtivat suhtluskorda ka põhilahendis muuta ning lapse võiks jätkata 50/50 põhimõttel kehtivat suhtluskorda.
8.4.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
10.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 18.12.2025 määruse tühistada osas, millega maakohus jättis ema avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega ema avaldused rahuldada. Ühtlasi palub ema tühistada tervikuna 23.12.2025 vigade parandamise määruse. Lapse ema soovib asja lahendamist kohtuistungil.
10.1.Nädal-nädal elukorralduse kehtestamine ei ole lapse senise olukorra säilitamine ega taastamine, vaid täiesti uue elukorralduse loomine, mille mõju lapsele ei hinnatud. Kohtu poolt kehtestatud järsk elukorralduse muutus süvendas lapse separatsiooniärevust, mida omakorda
kasutati lapse emapoolse kodutunde kahtluse alla seadmiseks. Samal ajal ei tagatud lapsele järjepidevat teraapiat, kuigi nii terapeudid kui lastekaitse olid lapse abi vajadusele korduvalt viidanud.
10.2.Ei ole tõendatud, et laps oleks öelnud, et ema riidleb lapse vanema vennaga ja laps katab selle tõttu oma kõrvu ning lahkub ruumist. Ema ei saanud selle osas ka seisukohta esitada. Laps on varem ise selgitanud, et katab kõrvu valju heli puhul (nt spordivõistlustel või kontserdil), mis viitab sensoorsele reaktsioonile, mitte hirmule ega konfliktile. Maakohus ei kaalunud ühtegi alternatiivset seletust ega lapse varasemast käitumismustrist tulenevat võimalust, vaid omistas lapse käitumisele täiskasvanuliku ja ema mainet kahjustava tähenduse.
10.3.Seniajani ei ole lapse emale kättesaadavad maakohtu lapsega kohtumiste protokollid kui tõendid. Seetõttu ei saa kohus nendele rajada lahendi põhjendusi.
10.4.Asja materjalidest nähtub, et laps väljendas ajavahemikus 2024–2025 järjepidevalt soovi, et tema kodu oleks ema juures ning et isaga veedaks ta aega toredaid tegevusi tehes, mitte võrdse elukorralduse alusel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks lapse arvamust ei ole lahendi tegemisel arvesse võetud. Lapse ema võimalikku mõjutamist ei ole sisuliselt analüüsitud ja see on tõendamata. Lapse isa võimalikku mõjutamist ei ole kohus analüüsinud. Maakohus on usaldanud lapse arvamust selektiivselt ning osas, milles see ühtis kohtu poolt kujundatud lahendusega.
10.5.22.10.2025 toimunud kohtuistungil teatas kohtunik, et kavatseb enne lahendi tegemist lapsega veel kohtuda. Seega teadsid vanemad lapsega toimuvast kohtumisest ette. Kohus ei hinnanud isa poolt lapse mõjutamise riski. Pärast esimest kohtumist lapsega rääkis laps emale, et isa oli talle lubanud kingitusi.
10.6.Juba menetluse varases faasis kujunes välja tõenditele mittetuginev käsitlus, mille kohaselt on laps ärev ja mõjutatav, ema kontrolliv ja tõde moonutav, isa rahulik ja koostöövalmis. Asjaolu, et lastekaitse esindaja vahetumise järel hakati last kirjeldama märksa tasakaalukamalt ja lapse seisundit täpsemalt märkama, näitab, et varasemad hinnangud ei olnud ainsad võimalikud. Maakohus ei ole sellele muutusele sisulist kaalu andnud.
10.7.Ema tõi välja mitmete tõendite ja väidete ebausaldusväärsuse ja vastuolud teiste tõenditega. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.
10.8.Mitmed spetsialistid leidsid, et laps vajab professionaalset tuge ja teraapiat seoses ärevuse ja elukorralduslike muutustega. Maakohus viitas lahendis ainut terapeut HT seisukohale, et teraapiatega tuleks jätkata juhul, kui separatsiooniärevuse ilmingud püsivad. Maakohus ei kaalunud eeltoodud spetsialistide kirjalikke tähelepanekuid, mis räägivad vastu isa väitele, et selliseid ilminguid ei esine. Laps on jäänud enam kui üheks aastaks ilma professionaalsest toetusest ja see ei ole kooskõlas tema parimate huvidega.
10.9.Vahelduv elukoht saab toimida vaid siis, kui vanemate vahel on koostöö, kuid vanemate vahel see puudub. Kokkuleppele ei saadud kooli valiku osas, lapse teraapiate jätkamise, lapse elukorralduse pikaajalise planeerimine, oluliste tähtpäevade ja perega seotud sündmuste reguleerimise osas. Kui kohus peab vajalikuks lapse sünnipäeva puhul vanemate eraldamist, siis ei saa eeldada, et vanemad suudavad koostöös teha muudes küsimustes. Maakohus ei ole seda riski ja isa
varasemat käitumismustrit hinnanud ega pakkunud lahendust. Isa on olnud varasemalt hooldusõigusvaidluses ka oma poegade emaga, kus ta on taotlenud laste suhtes täishooldusõigust. Ka seal ei osutunud koostöö teise vanemaga võimalikuks.
10.10.Maakohus jättis lahendamata ema 08.10.2025 menetlusdokumendis esitatud taotlused ning on selles dokumendis sisalduvaid seisukohti käsitlenud üksnes 08.10.2025 esitatud esialgse õiguskaitse seisukohalt.
11.Lapse ema esitas koos määruskaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda talle ühekordne otsustusõigus lapse haridusküsimuse otsustamiseks ja valida lapsele kool Tallinna linna piires. Vanematel on erimeelsused lapse koolivaliku osas. Isa soovib last panna õppima tasulisse XXX Erakooli, kuid ema soovib last panna Tallinna 21. Keskkooli, milles õppimine on tasuta. 12.01.2026 esitas isa rahvastikuregistrile taotluse lapse elukoha muutmiseks isa elukohta, hoolimata asjaolust, et vanemate vahel puudub selles küsimuses kokkulepe. Kuni 2025. aasta novembrini toimus vanemate vaheline peamine lapsega seotud igapäevase info vahetus WhatsAppi rakenduse kaudu. Lapse isa soovib lapsega seotud info edastamist üksnes eposti või SMS-i teel. Isa kasutab WhatsAppi rakendust lapsega suhtlemiseks, mistõttu ei saa suhtluskanali muutmise nõue olla tingitud tehnilistest takistustest. See kinnitab isa soovimatust teha koostööd ning manipuleerivat ja ennast kehtestavalt pealesuruvat käitumismustrit. Menetluse edasine käik
12.Tallinna Linnavalitsus, Saue Vallavalitsus, lapse isa ja lapsele määratud esindaja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Maakohus jättis lapse ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja ja puudutatud isiku II poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
17.Avaldaja soovis määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks (TsMS § 667 lg 3). Määruskaebus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses asjas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal. Lisaks on maakohus menetlusosalised korduvalt ära kuulanud.
18.PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15 p 28). Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on sarnaselt hooldusõiguse küsimuste lahendamisele kohtu kaalutlusotsus ( RKTKm 28.05.2025, 2-2214922, p 22).
Maakohus ei ole avalduste lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus. Maakohus on kaalunud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
19.Asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, et laps ei ole enne maakohtu poolt esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks määratud suhtluskorda pikema perioodi vältel (nt nädala järjest) isa juures elanud. Esitatud tõenditest ja ka isa selgitustest nähtub, et laps viibis vanemate juures vaheldumisi nii nädalaste kui kahenädalaste perioodide kaupa (nt lapse ema 28.11.2023 e-kiri, dtl 606; lastekaitsespetsialisti 15.04.2024 kiri vanematele, dtl 610–613). Erimeelsused selles osas hakkasid ilmnema 2024. aasta kevadel, mis lapse ema leidis, et selline suhtluskord siiski lapsele ei sobi. Ka mõlema eestkosteasutuse lastekaitsespetsialistid tõid oma 26.07.2024 vastuses välja, et enne märtsi 2024 on laps saanud vanematega suhelda suhtWlt võrdses mahus. Seega ei kehtestanud maakohus tõenditest nähtuvalt esialgse õiguskaitse määrusega lapsele täiesti uut ja järsku elukorralduse muudatust. Laps oli ka varasemalt harjunud isa juures pikemaid perioode veetma.
20.Mis puudutab vennaga riidlemise ja kõrvade katmise episoodi, siis tegemist on kohtuniku kokkuvõttega lapse ärakuulamisest, mitte asjaolu tuvastatuks lugemisega. Põhjendamatu on ka määruskaebuse väide, et maakohus on sellise väite tuvastatuks lugemisega kahjustanud ema mainet. Maakohus ei ole seda väidet määruse põhjendustes analüüsinud ega sellele asja lahendamisel tähtsust omistanud.
21.Asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et lapsele meeldib mõlema vanema juures olla ning ta ei tunne isa juurde minnes vastumeelsust. Näiteks on lapse lasteaia poolt 01.08.2024, 09.12.2024 koostatud iseloomustusest õpetajate poolt välja toodud, et laps reageerib mõlema vanemaga kohtumisele samamoodi rõõmsalt, lapsel on hommikuti raske nii emast kui isast lahkuda ning õhtuti on laps rõõmus mõlema tuleku üle. Ka eestkosteasutuste lastekaitsetöötajad ja lapsele määratud esindaja on menetluses korduvalt välja toonud, et lapse avaldatu kohaselt meeldib talle nii ema kui isa juures olla. Kui kohtumised on toimunud koos isaga või isa juures, on olnud näha, et lapsel ja isal on lähedane suhe ning laps tunneb end isaga koos hästi ja turvaliselt. Seega ei ole alust teha järeldust, et isaga olemine ei oleks lapse huvides või kahjustaks teda.
22.Laps on avaldanud, et igatseb isa juures olles ema järele. Kui ema soovib lapsega ka siis vestelda, kui laps on isa juures, peaks ta täiskasvanuna kontrollima selliste telefonikõnede emotsionaalselt tooni ja kestust. Nt on ema öelnud kõnede käigus lapsele, et „Proovime praegu sedasi, et sa käid siis issi juures nii nagu sa praegu käid ja võibolla me siis ühel päeval saame sedasi, et teed issiga toredaid asju, aga tudud kodus emme juures“ või et „me peame tegema praegu nii nagu issi tahab“. Olukorras, kus laps on isa juures ning ta tunneb end seal muidu hästi, ei ole pikkade telefonikõnede tegemine lapse huvides, sest see mõjub halvasti lapse meeleolule ja arvamusele isa juures olemise osas. Asja materjalidest ilmneb, et separatsiooniärevust võib vähemalt osaliselt süvendada ema käitumine. Näiteks on lastekaitsetöötajad oma 11.12.2024 ühises seisukohas välja toonud, et laps on korduvalt avaldanud, et ta nutab, sest mõlemad vanemad tahavad temaga olla ning ta teab, et ema on kurb, kui ta tema juures ei ole. Lapse esindaja märkis oma 29.07.2024 arvamuses lapse ja emaga kohtumise põhjal, et ema rääkis lapsega seonduvast „meie“ vormis ning nende suhetes esinesid tunnused, mis viitasid ema ülihoolivusele ja lapse ning ema üleseotusele. HT tõi oma 23.10.2025 arvamuses välja, et laps klammerdus teraapiaperioodi alguses (oktoobris 2024) tugevalt ema külge ega lubanud emal teraapiaruumist lahkuda. Lapse esindaja on lapse ja isaga
kohtumiste põhjal täheldanud, et ka isal ja lapsel on lähedane suhe, kuid seejuures ei ole laps isa külge klammerdunud. Asja materjalidest saab järeldada, et laps tunnetab vanematevahelist lojaalsuskonflikti ning seda, et ühele vanemale ei meeldi, et ta teise vanema juures viibib. Lapse kanda ei tohi jääda vastutus ühegi vanema vaimse või emotsionaalse heaolu eest. Kui laps tunneb, et teeb ühe vanema juures viibimisega teise vanema kurvaks, on see sisuliselt lapsele sellise vastutuse panemine. Täiskasvanud lapsevanem peab toetama lapse suhtlemist teise vanemaga, sest seeläbi võtab ta lapselt sellise vastutuse ja aitab tal iseseisvuda.
23.Maakohus on põhjendatult võrrelnud lapse käitumist menetluse alguses ja pärast esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskorra kohaldamist ning leidnud, et nädalaste perioodide kaupa mõlema vanema juures viibimine on muutnud last avatumaks, julgemaks ja iseseisvamaks. Lapse klammerdumine ema külge on vähenenud. Seda kinnitavad lapse esindaja, lastekaitsetöötajate ning kohtuniku enda tähelepanekud lapsega kohtumisel, millele maakohus on määruse põhjendustes ka viidanud. Maakohus leidis õigesti, et asjas ei ole tuvastamist leidnud, et lapse huvid oleksid isa juures viibides kuidagi kahjustatud või et lapse heaolu oleks ohustatud. Seetõttu vastab maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ning tagab selle, et lapsel säiliks senine lähedane suhe mõlema vanemaga.
24.Asjaolu, et vanemate nägemused teraapia vajalikkuse osas erinevad, ei anna alust maakohtu suhtluskorda reguleeriva määruse muutmiseks, sest vanematel on lapse tervise küsimuses ühine hooldusõigus ja kumbki vanem ei ole taotlenud selle lõpetamist.
25.Suhtluskorra muutmiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei anna praegusel juhul alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et vanemate vahel koostöö puudub. Seetõttu ongi vanemad kohtusse pöördunud. Erimeelsused osas, kui palju peaks laps kummagi vanema juures viibima, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Menetluse jooksul on vahelduva elukoha põhimõttel määratud suhtluskord valdavalt toiminud. Samal põhjusel ei anna alust vanemate vahel tekkinud erimeelsused lapse koolivaliku ning lapse elukorralduse pikaajalise planeerimise osas maakohtu määruse muutmiseks. Tegemist pole suhtluskorra küsimusega ja hooldusõiguse osalist lõpetamist ei ole vanemad asjas taotlenud.
26.Põhjendamatud on määruskaebuses toodud etteheited maakohtule menetluse läbiviimisel.
26.1.TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud märkida menetlust lõpetavas määruses. Maakohus on avaldanud lapse ärakuulamise kokkuvõtte lõpplahendis. Kohus hindab lapse poolt ärakuulamisel öeldut vahetu mulje ning oma siseveendumuse põhjal, arvestades seda koosmõjus teiste esitatud asjaolude ja tõenditega. Ühelgi juhul pole võimalik välistada, et last on eelnevalt ühe või teise vanema poolt kasvõi alateadlikult mõjutatud. See ei tähenda aga, et kohus peab poolte võrdsuse tagamiseks laskma ka emal last ärakuulamiseks ette valmistada.
26.2.Maakohus ei ole eelistanud isa tõendeid teistele tõenditele ja on tõendeid kogumis hinnanud. Lisaks on maakohus arvestanud lastekaitsespetsialistide, lapsele määratud esindaja ja teiste isikute (terapeudid, lasteaia- ja eelkooliõpetajad) arvamustega. Kuna maakohus ei teinud määrust ema 08.10.2025 menetlusdokumendis esitatud taotluste kohta isa esitatud tõendite
vastuvõtmata jätmiseks, on need menetluses. Samas on ema esitanud maakohtule tõenditena ka omapoolsed väljavõtted vestlustest, mida maakohus pole samuti tagastanud ja mis on menetluses. Seega pole maakohus ema menetlusõigusi rikkunud.
27.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja lapse ema määruskaebus rahuldamata. Kuna lapse ema vaidlustab maakohtu vigade parandamise määruse üksnes seetõttu, et ta ei nõustu lõpplahendis määratud suhtluskorraga, jääb ka vigade parandamise määrus muutmata.
28.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.