Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-1540
Haldusasi
N.A’i kaebus Siseministeeriumi 20.05.2026 vaideotsusele nr 2-2/243-4
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada N.A’i kaebus läbivaatamatult.
Jätta N.A’i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Avaldatavas kohtulahendis asendatakse isikute nimed ja sünniajad tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.A-l (kaebaja) ja X.X on enda alaealise lapse Y.Y (sünd XX.XX.XXXX) ühine hooldusõigus (vaidlus hooldusõiguse üle on pooleli tsiviilasjas nr 2-24-10816).
2.Kaebaja esitas 11.12.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele elukohateate (nüüdseks on Tallinna Kesklinna Valitsuse elukoha registreerimise pädevus üle läinud Tallinna Perekonnaseisuametile (PSA)) Y.Yi elukoha registreerimiseks aadressile Eesti, XXX.
3-26-1540
Elukoha registreerimiseks nimetatud aadressile andsid nõusoleku lapse isa X.X ja ruumi (elamu) omanik A.A.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus kandis Y.Yi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse (RR) korteri nr 8 asemel korteri nr 4, kuna korter nr 8 ei olnud vormistatud eluruumina.
4.X.X pöördus 28.01.2026 PSA poole selgituste saamiseks ja järgmisel päeval taotles menetluse algatamist lapse tegeliku elukoha tuvastamiseks, kuna laps elab võrdselt mõlema vanema juures.
6.X.X esitas 19.03.2026 vaide lapse elukoha andmete kandmise ja muutmise õiguspärasuse kontrollimiseks ning elukoha andmete viimiseks tegelikkusega vastavusse (X.Xi algatatud vaidlus tsiviilasjas nr 2-26-9412 lapse koolikoha valiku otsustusõiguse andmiseks pooleli). X.X selgitas, et andis enda alaealise lapse elukohateatele nõusoleku just XXX aadressile elukoha registreerimiseks. Korter nr 4 kanti registrisse ilma X.Xi nõusolekuta. PSA registreeris 06.02.2026 omal algatusel elukoha aadressi korterisse nr 8 – kuid X.X ei ole selleks nõusolekut andnud. Kuna ei ole esitatud ühtki kontrollivat tõendit, et korteris on võimalik elada, puudub selgitus korteri numbri muutmise kohta (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 77 lg 2). Selline menetlus ei ole kooskõlas perekonnaseaduse mõttega (et hooldusõiguslikud vanemad peavad olulistes küsimustes otsustama ühiselt). Laps viibib vaheldumisi isa juures Tallinna Mustamäe linnaosas kui ka ema juures Saue vallas, Laagris. RR-i kantud aadress ei vasta lapse tegelikule elukohale (RRS § 68).
7.Siseministeerium rahuldas 20.05.2026 vaideotsusega nr 2-2-/243-4 (dtl 20-25) X.Xi vaide ja tegi PSA-le ettekirjutuse uuendada 11.12.2023 esitatud elukohateate alusel avatud elukoha registreerimise menetlus ning algatada Y.Yi elukoha andmete kandmine, arvestades vaideotsuses toodud põhjendusi. PSA-l tuli teavitada Siseministeeriumi ettekirjutuse täitmisest 5 tööpäeva jooksul. Põhjendused:
7.1.X.X taotleb sisuliselt PSA 11.12.2023 kande kehtetuks tunnistamist ja kohaliku omavalitsuse poolt elukoha registreerimismenetluse algatamist. RR-i menetlustarkvara toimikus nr 2023/317091 on selle kohta selgitus, et korter nr 8 on küll olemas, kuid ei ole eluruumina vormistatud. Elukoha registreerimisel kanti elukoha aadressina RR-i korter nr 8 asemel korteri numbriks 4. Kuna aadressiandmete süsteemis (ADS) puudus korter nr 8 RR-i aadressi valikus, ei olnud võimalik elukohta sellesse korterisse registreerida. Sageli on korterid erinevatel põhjustel ADS-is märgitud mitteeluruumidena. Mitteeluruum lisatakse ADS-i vajaduspõhiselt kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimusel Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) kaudu. Korteri numbri tellimisel peab KOV olema veendunud, et ruumis tegelikult elatakse. Y.Yi elukoha registreerimisel korterisse nr 4 asemel tulnuks SMIT-i kaudu korteri number tellida, kui ruumis elamine oli tõendatud. Kuna elukoha menetluse toimikust ei nähtu, et ruumis elamine olnuks ametniku poolt kontrollitud, ei olnud tegelik elamine korteris nr 8 tõendatud. Samuti pidanuks ametnik teavitama korterisse nr 4 Y.Yi elukoha registreerimisel sellest lapse isa ja korteri omanikku. Seega ei vastanud ametniku tegevus elukoha andmete RR-i kandmisel õigusaktidele.
7.2.PSA pidanuks uue kande tegemisel mitte käsitlema eelmist kannet veana, vaid viima läbi sisulise menetluse ja uurima, kas tegemist on elamiseks kõlbliku ruumiga. PSA-l tulnuks 11.12.2023 esitatud elukohateate alusel tehtud elukoha kanne kehtetuks tunnistada, kuna on mõistlik eeldada, et korteris nr 8 ei elatud ka elukohateate esitamise hetkel ning vaatamata nõusolekutele ei olnuks alust elukoha andmete kandmiseks korteri nr 8 aadressile. Alles siis, 2(8)
3-26-1540
kui menetluse uuendamise tulemusel oleks selgunud, et tegemist on elamiskõlbliku ruumiga, olnuks õige korteri number parandada.
7.3.Seega tuleks PSA-l elukoha menetlus uuendada ja kontrollida, kas tegemist on elamiseks kõlbliku ruumiga. Juhul kui selgub, et korter nr 8 ei ole kohandatud eluruumiks, tuleks elukoha kanne kehtetuks tunnistada ja taastada RR-is olev XXX tänava aadressile eelnenud endise Tallinnas Pirital asuva elukoha aadressi kehtivus. Vastupidisel juhul saab jätta kande kehtima.
7.4.Vaatamata sellele, kas 11.12.2023 menetluse uuendamise tulemusena tunnistatakse elukoha kanne kehtetuks ja taastatakse endise Pirital asuva aadressi kehtivus või jääb kanne aadressile XXX kehtima, tuleb RR-is Y.Yi elukoht registreerida tänasel päeval kehtivale tegelikule aadressile.
7.5.Vaideotsuse läbivaatamise seisuga ei ole kumbki vanematest RRS §-s 68 sätestatud nõuet täitnud ja ei ole lapse aadressi korrastamiseks elukohateadet esitanud. Kuna nii PSA-le kui Saue Vallavalitsusele on teada, et laps enam oma RR-i järgses elukohas ei ela, siis peaksid viidatud KOV-id ise algatama lapse RR-i järgse elukoha vastavusse viimise tegeliku elukohaga (vt RRS § 68). Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb menetlus läbi viia arvestades mh RRS § 87 lg-s 5 ning perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut.
8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 22.05.2026 kaebuse Siseministeeriumi 20.05.2026 vaideotsuse nr 2-2/243-4 tühistamiseks. Põhjendused:
8.1.Siseministeerium viis X.Xi vaide menetluse läbi ilma kaebajat (lapse ema) kaasamata ja seega menetlusosalise seisukohti välja selgitamata. Selline oluline menetluslik viga on aluseks haldusakti tühistamisele.
8.2.Elukohateate menetlus 2023/2024 toimus vanemate ühisel kokkuleppel. Isa andis kandele enda selgesõnalise kirjaliku nõusoleku. Tegemist ei ole fiktiivse kandega – laps on sellel aadressil lapsepõlves sageli viibinud ja tegemist on tema jaoks tuttava ning koduse keskkonnaga. Isa vaidlustas kande alles tagantjärele.
8.3.X.X algatas ühepoolselt 2026. a jaanuaris lapse elukohamuutuse registreerimise enda elukoha aadressile Mustamäel. Kaebaja keeldus kirjalikult nõusoleku andmisest ja RR-is tühistati seaduses sätestatud tähtaja möödumisel aegunud taotlus.
8.4.Kaebaja tegi X.Xile ametliku kirjaliku ettepaneku registreerida lapse andmed tema tegelikku põhikoju Laagrisse (XXX), kus on lapse peamine elukeskkond ja lisada sekundaarseks aadressiks isa kodu Mustamäel. X.X ignoreeris ettepanekut.
8.5.Siseministeeriumi 20.05.2026 vaideotsus suunab haldusorganeid teostama toiminguid olukorras, kus vanemate vahel puudub seaduses nõutud kokkulepe (RRS § 79) ja käimas on tsiviilkohtumenetlused. Haldusakt ei saa olla õiguspärane, kui on tehtud ühe menetlusosalise täieliku elimineerimise teel.
9.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaideotsuse kehtivus ja täitmine kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Põhjendused:
9.1.Vaideotsus rikub kaebaja kui lapse ühise hooldusõigusega vanema menetlusõigusi, kuna kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse. Vaideotsuse kohene täimine kahjustab otseselt alaealise lapse huve ja stabiilsust.
9.2.Kui haldusorgan muudab 20.05.2026 vaideotsuse alusel RR-i kandeid enne tsiviilkohtu lahendeid, sekkutakse meelevaldselt pooleliolevasse kohtumenetlusse. Õiguskaitse 3(8)
3-26-1540
rakendamata jätmine möödahiilimiseks.
võimaldab
X.Xil
kasutada
haldusmenetlust
tsiviilkohtust
10.Siseministeerium palus jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata ja leidis, et kaebuse rahuldamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Põhjendused:
10.1.Vaideotsusega ei tunnistatud senist elukohakannet kehtetuks, vaid PSA-le tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Seega ei muudetud vaideotsusega lapse elukohaandmeid. Kui tsiviilkohtumenetluses jõustub lahend, millega elukoha määramise õigus antakse üle ühele vanemale, on temal pärast kohtulahendi jõustumist seda õigust võimalik teostada. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeltingimus, kuna õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ja samuti ei pea ta taluma kohtumenetluse ajal ebamõistlikke piiranguid. Hetkel ei saa pidada lubatavaks mitteeluruumi kajastamist RR-is ilma, et kohalik omavalitsus oleks veendunud selle ruumi sobivuses elukohana.
10.2.Mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et laps elab tegelikult pool ajast isa juures Mustamäel ja pool ajast ema juures Saue vallas. Seega on mõlemad vanemad kinnitanud, et lapse tegelik elukoht ei asu Tallinnas XXX tänaval. Kaebaja on 21.05.2026 e-RR-is alustanud lapse uue elukoha elukohateate esitamist, milles palub lapse elukoht registreerida aadressile XXX. Seega möönab ka kaebaja, et lapse tegelik elukoht ei asu XXX tänaval.
10.3.Olukorras, kus vaideorganile selgus elukohateate menetluse aluseks olevate asjaoludega tutvudes, et on põhjendatud kahtlus lapse RR-i järgse elukoha vastavuses tegelikkusele, ning veelgi enam, elukoht oli registreeritud mitteeluruumi, ei olnud Siseministeeriumil RR-i vastutava töötlejana võimalik tekkinud olukorda eirata (vt Riigikohtu 21.06.2022 määruse nr 3-21-2230 p 12.3). Kuna isikul ei saa olla õigustatud ootust RR-is enda alaealise lapse kohta ebaõigete andmete kajastamiseks, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vältav tsiviilkohtumenetlus lapse hooldusõiguse ja koolivaliku üle, milliste raames ei ole jõustunud lahendit, ei anna kohalikule omavalitsusele alust eirata RRS §-st 68 tulenevat kohustust tagada registris tegelike elukohaandmete kajastamine. RRS § 87 lg 5 p 2 annab KOV-ile ka sellisel juhul elukohakande tegemiseks õiguse, kui teine hooldusõiguslik vanem ei anna lapse elukoha andmete RR-i kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest keeldumiseks mõistlikku põhjendust.
10.4.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja väidab küll, et vaideotsus riivab tema ja alaealise lapse õigusi. Samas ei ole kaebaja välja toonud ja jääb arusaamatuks, kuidas riivab vaideotsus tema ja lapse õigusi. Vaideotsuse eesmärk oli kohustada KOV-i selgitama välja tegelikke faktilisi asjaolusid, et tagada lapse elukohakande vastavus tegelikkusele. Vaideotsusega ei tunnistatud kehtetuks senist elukohakannet ega riivatud kuidagi eraldiseisvalt kaebaja ega lapse õigusi. Juhul, kui KOV teeb uuendatud menetluse käigus otsuse muuta lapse elukoha kannet, on vastavat otsust võimalik vaidlustada. KOV-i läbiviidav elukoha andmete kandmise menetlus on haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, sh kaasatakse kaebaja menetlusse ärakuulamiseks. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult, s.o enne, kui haldusmenetlus lapse elukohta puudutavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks on läbi viidud. Seega ei ole vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud kaebaja ega lapse subjektiivseid õigusi, kuna vaideotsusega ei tunnistatud senist kannet kehtetuks ega muudetud kannet.
10.5.Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o tagada lapse koolikoht lähtuvalt RR-i kantud elukohast XXX tänaval. Vaidlustatud vaideotsus seda olukorda ei muuda, kuna RR-i kannet kehtetuks ei tunnistatud. Koolivaliku küsimuses on pooleli
4(8)
3-26-1540
tsiviilvaidlus. Kaebaja on ise 21.05.2026 elukohateate esitamisega asunud korrastama lapse elukohaandmeid RR-is.
11.X.X palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus. Põhjendused:
11.1.Kaebajal puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaideotsuse täitmine ei põhjusta pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat kahju. RR-i andmete muutmine ei oma pöördumatut mõju ja võimaliku hilisema kohtulahendi korral on registrikande muutmine võimalik. RR-i menetluse eesmärk on registriandmete vastavus tegelikele asjaoludele, mitte vanematevahelise hooldusõigusvaidluse lahendamine. Menetluslikud etteheited on hinnatavad asja sisulisel lahendamisel ega anna iseenesest alust vaideotsuse kehtivuse peatamiseks.
11.2.Kaebaja ei ole põhjendanud, millist tema subjektiivset õigust vaideotsus rikub. Vaideotsusega kohustati PSA-d viima RR-i andmed vastavusse tegelike asjaoludega. Kaebaja esitas ise 21.05.2026 RR-is uue elukohateate lapse kohta (XXX), asudes konkludentselt registriandmeid tegelikkusega kookkõlla viima (dtl 70). Seega asus kaebaja vaideotsust sisuliselt täitma juba enne kaebuse esitamist. X.X kooskõlastas elukohateate 29.05.2026. Kaebaja on sidunud 21.05.2026 elukohateate teiste osalistega (eeldatavalt kaebaja poegade isa) ja kui viimane nõusolekut ei anna, on reaalne oht, et elukohateade ei jõustu 20.06.2026 ning lapse RR-i järgseks elukohaks jääb XXX. Järelikult ei ole kaebaja eesmärk lapse elukohaandmete korrastamine seni kuni kehtib Tallinna Haridusameti koolikoha määramise otsus. Kaebaja 07.04.2026 e-kirjast nähtub, et ta sidus elukohaandmete korrastamise kooliküsimuse lahendamisega ja nõustus RR-i andmete parandamisega alles pärast koolikoha kinnitamist (dtl 72-73).
11.3.Kaebajal oli võimalik lapse elukohaandmed tegelikkusega kooskõlla viia juba 2026. a alguses, kui X.X algatas RR-is lapse elukoha korrastamise menetluse. Kaebajal puudub põhjendatud õiguslik huvi vaidlustada vaideotsust, mille eesmärk oli üksnes RR-i andmete õiguspärasuse kontroll ja tegelike asjaoludega kooskõlla viimine.
11.4.RR-i varasem ebaõige aadressiandmestik mõjutas otseselt lapse koolikoha määramise menetlust, kuna Tallinna Haridusamet lähtus koolikoha määramisel RR-i andmetest. Samas oli ametile teada, et andmed ei pruugi vastata lapse tegelikule elukohale. Arvestades, et pärast koolikoha määramise menetlust on ilmnenud olulised asjaolud lapse tegeliku elukoha ja RR-i andmete tegelikkusele mittevastavuse kohta, esinevad HMS § 44 lg 1 p 2 järgi alused Tallinna Haridusametil koolikoha määramise haldusmenetluse uuendamiseks.
11.5.Lapse elukoha tuvastamisel ei saa olla määravaks asjaolu, et laps on mingit aadressi „läbi kogu lapsepõlve sageli külastanud“ ja et tegemist on talle „tuttava ja koduse keskkonnaga“. Vastupidisel juhul saaks elukohana käsitleda mistahes regulaarse viibimise paika – töökoht, huvitegevuse ruumid, meelelahutusasutused vmt.
11.6.Vaide ese puudutas KOV ja PSA tegevuse õiguspärasust (RRS, HMS) ning isa õigusi. Kaebaja ei saa tugineda väitele, et vaideotsus rikkus tema subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja hooldusõigus ega muud õiguslikud positsioonid ei muutunud. KOV-i ülesanne on hinnata esitatud andmete ja tegeliku olukorra vastavust ning vajadusel edastada asjaolud pädevale uurimisasutusele edasiseks kontrolliks.
11.7.Praegune kaebus on seotud poolte vahel paralleelselt käimasolevate tsiviilvaidlustega lapse suhtluskorra, elukorralduse ja koolivaliku küsimustes. Vaideotsus puudutab üksnes RR-i menetluse õiguspärasuse kontrolli ega lahenda lapse hooldusõiguse, suhtluskorra, koolivaliku ega tegeliku elukoha küsimusi.
5(8)
3-26-1540
12.Tallinna linn palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ja nõustub, et kaebajal on kaebeõigus. Lapse huvides ei ole enne tsiviilasjades tehtavate otsuste jõustumist muuta lapse elukohta. Kaebajal on kaebeõigus, kuna kaebuse esitas lapse hooldusõiguslik vanem. Ühise hooldusõiguse korral on mõlemad vanemad lapse seaduslikud esindajad ja menetlusosalised
(HMS § 11).
13.XXX palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja leidis, et kaebajal on kaebeõigus. Põhjendused:
13.1.RR-i kanne ei saa puudutada lapse heaolu ja stabiilsust. Tegemist on üksnes registrikandega RR-i pidamisel. RRS-i sätted ei määra otseselt, et pooleliolev kohtumenetlus hooldusõiguse üle oleks elukohakande tegemise absoluutseks takistuseks. Elukohakandeid tehakse vastavalt RRS-ile ja seda ei ole põhjust pidada pooleliolevatesse kohtumenetlustesse sekkumiseks.
13.2.Vaidlus on võimalik lahendada kaebaja ja X.Xi vahelise kompromissiga. X.X tegi 21.05.2026 ettepaneku registreerida Y.Y aadressile Laagri, XXX. Kaebaja nõustus 26.05.2026 kompromissettepanekus tsiviilasjas nr 2-26-9412, et lapse Y.Yi elukoht võiks olla Laagris (YYY). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja enda tegelik elukoht on Saue vallas, Laagri alevikus ja seega vajab ka kaebaja elukoht RRS § 68 kohaselt täpsustamist.
13.3.Vaidluse probleemiks on, et millises koolis laps enda kooliteed alustab. Kui kaebaja esitab Saue Vallavalitsusele elukohateated nii enda kui lapse osas ja elukohakanded saab RR-is tehtud XXXa, siis on lapsele kooli koht tagatud piirkonna koolis. Saue valla koolides on tagatud õpilaste vajadusest lähtuv tugispetsialistide võrgustik ja vajalikud tugiteenused. Otstarbekas oleks jõuda kõigi osapoolte huve arvestava kompromisslahenduseni, mis võimaldaks lõpetada kohtuvaidlused ja tagaks lapse huvide kaitse.
13.4.Isikul, kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Kaebaja kaebeõigust tuleb HKMS § 44 lg 1 ja § 87 lg 2 alusel jaatada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse nõue
14.Kohus palus esitada seisukohad kaebaja kaebeõiguse osas. Kohus ei välista, et kaebajal kui alaealise lapse hooldusõigusega vanemal on õigus osaleda lapse elukoha aadressiandmete määramisel ja olla osaliseks ka selle toimingu õiguspärasuse üle toimuvas vaidemenetluses.
15.Vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine, st ilma algset haldusakti või toimingut vaidlustamata on lubatav vaid erandjuhtudel, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Kohus leiab, et praeguses asjas on vaideotsuse eraldi vaidlustamine lubatav, sest see kohustab PSA-d kaebaja 11.12.2023 esitatud avaldust uuesti läbi vaatama ehk kaebaja soovitud toimingu tagajärgi (elukoha registreerimine ADS-is) võidakse muuta (HMS § 87 lg 2 p 2 ja HKMS § 45 lg 4). Vaidemenetlus on haldusmenetlus ja vaidemenetlusse tuleb kaasata ka kolmandad isikud, kelle õigusi või kohustusi vaideotsus võib puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Kaebaja oleks tulnud kaasata vaidemenetlusse, milles otsustati tema hooldusaluse lapse elukoha registreerimise toimingu õiguspärasuse üle.
16.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6(8)
3-26-1540
17.RRS § 65 lg 1 järgi esitab isik RR-i kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 68 alusel on RR-i subjektiks olev isik kohustatud tagama RR-is enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt. RRS § 77 p 2 alusel on mitteeluruumi elukoha registreerimine lubatud vaid juhul, kui isik seda tegelikult elukohana kasutab ja suudab seda tõendada. KOV-i üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi RR-i või keeldub kande tegemisest RRS § 84 lg-s 1 sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1). Teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta on lapse elukoha aadressi RR-i kandmine võimalik vaid erandjuhul (RRS § 87 lg 5).
18.Seega ei ole kaebajal RRS-i kohaselt subjektiivset õigust sellele, et tema või tema lapse elukoht oleks registreeritud mistahes kaebaja soovitud aadressile, vaid KOV üksus kannab RR-i üksnes sellised elukohaandmed, mis vastavad kontrollitult isiku tegelikule alalisele või peamisele elukohale. RRS § 33 kohaselt on RR-i volitatud töötlejal kohustus kontrollida ka omal algatusel RR-i sisestatud andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandada.
19.Käesoleval juhul ei tehtud vaideotsusega ettekirjutust elukohakande muutmiseks või konkreetse aadressi kandmiseks RR-i Y.Yi elukohana. Ettekirjutuse sisuks oli 11.12.2023 elukohateate alusel elukoha registreerimise menetluse uuendamine ning selles menetluse läbiviimine vastavalt RRS-i nõuetele. Isegi kui vaidemenetluse läbiviimisel rikuti kaebaja menetluslikke õigusi, ei näe kohus, et elukohateate registreerimise menetluse uuendamine ja uuendatud menetluses andmete õiguspärasuse kontrollimine saaks riivata intensiivselt kaebaja õigusi. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga on nii kaebaja kui Y.Yi elukoht RR-i andmetel jätkuvalt XXX 9-8 ja elukohaandmete muutmise otsustamise korral on kaebajal võimalik see otsus eraldi vaidlustada.
20.Kaebusest ja lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärk halduskohtusse pöördumisel mitte Y.Yi aadressiandmete korrastamine ega Siseministeeriumi vaideotsuse tühistamine põhjusel, et kaebajat kui Y.Yi hooldusõigusega vanemat ei kaasatud menetlusse, vaid et kindlustada Y.Yi võimalus alustada 2026/2027 kooliteed Tallinna 21. Koolis. Kohtule nähtuvate andmete põhjal on Y.Y Tallinna 21. Kooli 2026/2027 õppeaastal kooliteed alustavate laste nimekirjas (tsiviilasja nr 2-26-9412 dtl 218 ja 228). Halduskohtumenetluses ei ole võimalik lahendada kaebaja ja lapse teise vanema vahel tsiviilasjades pooleliolevaid vaidlusi lapse hooldusõiguse ja lapse koolikoha valiku otsustusõiguse üle.
21.Kohtu hinnangul ei saa kaebuse rahuldamist (vaideotsuse tühistamist) pidada tõenäoliseks. Siseministeerium koostas vaideotsuse lähtuvalt temal olevast järelevalve pädevusest ja RRS-i nõuetest (RRS § 65 lg 1, § 68, § 77 lg 2, § 81 lg 1, § 104). Kaebusest ja kohtule esitatud materjalidest saab järeldada, et kaebaja ja tema laps Y.Y ei ela tegelikult XXX 9-8 mitteeluruumis (vt kaebaja väide käesoleva määruse p-s 8.2.), mistõttu on elukohaandmete õigsuse kontrollimine uuendatud menetluses asjakohane. Samuti pole vaidlust, et X.X ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks aadressile XXX tn 9-4. Puudutatud isiku haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei ole absoluutne haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise alus, vaid põhjendatud üksnes siis, kui rikkumine võis sisuliselt mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, millised konkreetsed asja otsustamist sisuliselt mõjutada võinud asjaolud ja andmed jäid vastustajal kaebaja kaasamata jätmise tõttu vaideotsuse tegemisel arvestamata.
22.Kokkuvõttes on praeguse kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline ja kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7(8)
3-26-1540
23.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
24.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on õiguskaitse vajadus. Peab eksisteerima olukord, milles kaebaja õiguste kaitse oleks ilma viivitamatu sekkumiseta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (vt Riigikohtu 25.11.2021 otsuse nr 3-21-2241/11 p 15 ja 21.06.2024 määruse nr 3-23-885 p 12).
25.Kohtule ei nähtu kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaideotsuse täitmine enne praeguse kaebuse võimalikku rahuldamist ei muuda võimatuks hilisemat ADS-i muutmist ja vanemate ärakuulamist.
26.Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muud selgitused
27.Kaebaja tasus halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 30 eurot. Kaebajal tulnuks tasuda praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus loeb, et kaebaja tasus riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot ja kaebuse esitamisel 10 eurot.
28.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, puudub alus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 10 eurot tagastada.
29.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.