1.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA 13.08.2025 hagi C.G vastu 55 euro suuruse leppetrahvi saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates käesoleva kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.G (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 55 euro suurune leppetrahv. Pärnu Maakohus lõpetas 27.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja lahendamise üle Tartu Maakohtule, sest kostja esitas nõudele vastuväite.
1.1.Kostja selgitas maksekäsu kiiremenetluses vastuväites, et 02.05.2023 kl 10.55 (parkimise algusaeg parkimiskellal) pargiti temale kuuluv sõiduauto Volvo XC 60 (455TNN) XXX Turu, Soola ja Kaluri tänavate vahel asuvasse Circle K parklasse, fikseeriti korrektselt parkimise algusaeg (foto alla laetud hageja kodulehelt), kolme minuti pärast kl 10.57 pani Europark Estonia aga auto tuuleklaasile leppetrahvi nõude. Kostja selgitas, et Kaluri büroohoonest tagasi jõudes ja leppetrahvi kl 11.04 nähes, helistati Europark Estonia klienditoe telefonile 661 0223 (lisatud kõnede väljavõte) ja palus leppetrahvi tühistamist, kuna sõiduk oli pargitud, igati korrektselt. Parkimise algusaeg oli parkimiskellaga hästi nähtavas kohas fikseeritud, sõiduk paiknes parklas korrektselt, täpselt märgistatud parkimistaskus. Vastuseks selgitati, et Circle K Tartu Kaluritänava parkla ühes osas ei kehti 30 minutiline tasuta parkimisaeg, vaid parkimistasu tuleb tasuda esimesest parkimise minutist.
1.2.Hageja esitas 13.08.2025 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 55 euro. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja enda sõiduauto registreerimismärgiga 455 TNN (sõiduk) 02.05.2023 kl 10.57 hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu. Parkimiskorraldaja tuvastas parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas kostjale 55 euro suuruse leppetrahvinõude, mis on seni tasumata, hageja saatis kostjale leppetrahvi tasumiseks enne kohtusse pöördumist ka meeldetuletuse, kostja ei ole leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Sõiduauto parkimisega avaldas kostja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal oli kostja. Hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Isikul on õigus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 27.08.2025 määrusega menetlusse, toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
3.Kostja esitas 17.09.2025 kohtule vastuse (dtl 54-66), milles vaidles hagile vastu, leidis, et see on põhjendamatu ning palus kohtul jätta kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja tunnistab, et 02.05.2023 kl 10:55 parkis ta sõiduautot Tartu Turu tänava ja Kaluri tänava vahel asuvas Circle K parklasse. Olles veendunud, et antud parkla osas, nagu kogu ülejäänud Tartu Turu tänavas asuvas Circle K teenindusjaama parklas on 30-minutiline tasuta parkimise aeg, asetas auto kasutaja auto armatuurlauale parkimiskella täpse parkimise algusajaga (nähtav hageja poolt esitatud fotodelt).
3.1.Kostja leidis, et antud parkla Soola Kaluri tänava poolsel sissesõidul ei ole mingit selgesti ja üheselt mõistetavat viidet ega märki, mis juhiks parkijate tähelepanu asjaolule, et selles
Circle K parkla mõttelises osas kehtivad eritingimused parkimisel ja parkimistasu tuleb tasuda alates esimesest minutist. Kostja leiab, et parkimistingimustega tutvumine, parkimisautomaadi leidmine ja parkimistasu tasumine võtab kindlasti oluliselt rohkem aega kui üks minut ja tõenäoliselt on selle aja jooksul hageja töötaja juba leppetrahvi nõude auto esiklaasile paigutanud. Kostja lisab veel, et parklasse sissesõidu kõrval asub veel üks parkimist reguleeriv märk, mis võimaldab tasuta parkimisaega 90 minutit. Kostja märgib, et peale auto juurde naasmist ja leppetrahvinõude avastamist auto esiklaasilt, kell 11:04 helistas auto kasutaja koheselt leppetrahvi nõudel näidatud telefoninumbrile, mis on 6610223 ja vaidlustas trahvinõude, sest oli veendunud, et tegemist on eksliku ja alusetu nõudega kuna oli käitunud igati korrektselt, märkides ära parkimise algusaja ning olles veendunud, et selles parkla osas kehtivad samad parkimistingimused, mis ülejäänud Circle K Tartu Turu tänava teenindusjaama ümber asuvas parklas. Kostja eeldas, et ekslik trahvinõue on tühistatud kui 14.08.2023 saabus talle esmane meeldetuletuskiri pealkirjaga „korduv“, mille 22.08.2023 samuti vaidlustasin.
3.2.Hageja esitas 03.10.2025 seisukoha kostja vastuväidete kohta (dtl 67–77). Hageja oli seisukohal, et oli selgelt märgistanud parkimismärkidega Turu 6, Tartu parkimisala ning on seda ka tõendanud. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel leidis kostja, et nõue oli tühistatud. Kostjale väljastati leppetrahv 02.05.2023, kus on kirjas, et kõik nõuet puudutavad pretensioonid tuleb esitada seitsme päeva jooksul leppetrahvi väljastamise kuupäevast parkimise korraldajale kodulehel asuvas elektroonilises vormis või saata postiaadressile XXX, 10143 Tallinn, Eesti. Kostja pretensiooni tähtaegselt hagejale ei esitanud. Kostjale esitati meeldetuletuskiri 12.08.2023 (dtl 72), mille peale esitas Toomas C.G nimel vastuväide. EFTA Legal OÜ vastas vastuväitele (dtl 74–77), pärast mida kostja enam kontakti ei võtnud. Kostjale edastati veel üks meeldetuletuskiri 04.10.2024, mille kostja jättis tähelepanuta. Hageja märgib, et kohtueelselt suheldes on hageja selgelt välja toonud, et ”vastuväide on asjakohatu ja leppetrahv on sissenõutav täies ulatuses”. Jääb arusaamatuks, kuidas sellises olukorras saaks jõuda järelduseni, et leppetrahv hoopis tühistati. Hageja selgitab, et leppetrahvinõuet ei ole tühistatud, kuna pretensiooni korrektselt ei esitatud ja seda on kostjale ka selgitatud. Samuti ei esine ühtegi faktilist asjaolu, millele tuginedes peaks hageja nõude tühistama. Kostja on mh esitanud kinnituse selle kohta, et sõidukit kasutas sel päeval Toomas C.G, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõidukit on kasutanud keegi teine.
3.3.Kostja esitas 15.10.2025 vastuse (dtl 79–85) hageja 03.10.2025 seisukohale. Kostja kinnitab, et oli teadlik, et tegemist on eraparklaga, kuid oli heauskselt veendunud, et kogu parklas kehtib tasuta parkimisaeg 30 minutit. Kostja leidis, et kehtestatud parkimistingimused ei olnud parklasse sisenemisel nähtavad, need asuvad liiklusmärgi tagaküljel ning neid ei ole võimalik lugeda autost väljumata, mis omakorda tähendab täiendavat ajakulu. Kostja palub menetlus lõpetada, mõista kostja õigeks ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Täiendavalt palub kostja, et kohus kohustaks parkimiskorraldajat korrektselt paigaldama kõigile enda poolt opereeritavate parklate sissesõitudele hästi nähtavalt ja üheselt mõistetavad infotahvlid lubatud tasuta parkimisajaga või selle puudumisega, mida on juba parklasse sisenemisel näha.
3.4.Hageja esitas 28.10.2025 omapoolse seisukoha kostja vastusele ning pakkus välja lahendada asi kompromissiga. Hageja pakkus kompromissina välja maksegraafiku sõlmimise võimaluse või selle, et kostja tasub 50 eurot leppetrahvi katteks + 82 eurot 50 senti riigilõivust + 2⁄3 esindajakuludest ning sellega loeb hageja võlgnevuse tasutuks. Hageja märkis, et ootab ettepanekut hageja esindaja kontaktandmetel (XXX).
4.Tartu Maakohus määras 20.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 29.04.2026 (k.a), et esitada kohtule soovi korral lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri. Kohus annab pooltele tähtaja kuni 30.04.2026 (k.a), et esitada soovi korral seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus märkis, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 19.05.2026. Kohus pikendas otsuse avalikult teatavaks tegemise aega ning määras, et otsus tehakse teatavaks hiljemalt 08.06.2026.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus märgib, et hageja on esitanud kostja vastu 55 euro suuruse leppetrahvinõude tuginedes sellele, et kostja sõidukit pargiti 02.05.2023 kl 10.55 hageja opereeritaval parkimisalal, sõiduki parkimisalal parkimisega sõlmiti poolte vahel leping ning kostja rikkus lepingut, kui ta jättis parkimise eest parkimistasu maksmata. Hageja väitel oli sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Kohus leiab, et hagejal võib olla õigus nõuda hagejalt leppetrahvi eeldusel, et poolte vahel oli kehtiv leping, mille esemeks oli sõiduki parkimine, lepingu osaks olid tingimused, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus, kostja vastutab kohustuste rikkumise eest ning lepingu rikkumise eest on lepingus ette nähtud leppetrahv, mille nõudmise eeldused on täidetud.
6.Kohus leiab, et parkimislepingu saab kvalifitseerida üürilepinguks VÕS § 271 mõttes. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 19). Hageja nõude õigusliku alusena võib seega kõne alla tulla üürileping.
7.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on sõlminud kostjaga sõiduki parkimiseks üürilepingu. Hageja on esitanud hagiavalduses käsitluse selle kohta, keda lugeda sõiduki parkimiseks sõlmitud üürilepingu pooleks. Kohus nõustub hageja õigusliku käsitlusega. Hageja on hagiavalduses esitanud selle kohta, keda lugeda sõiduki parkimiseks sõlmitud üürilepingu pooleks järgmise käsitluse. Vastutav kasutaja on liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka LS § 2 p-s 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3 ja § 188 lg 2 analoogia korras). Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, RKTKo 25.01.2017 3-2-1-6816, p 31, RKTKo 26.01.2017 3-2-1-77-16).
8.Kohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et sõidukit pargiti 02.05.2023 kl 10.55 XXX Turu, Soola ja Kaluri tänavate vahel Circle K taga asuvas parklas. Kohus leiab, et kostja sõiduki hageja hallatavas parklas parkimise toiminguga sõlmiti sõiduki parkija ja hageja vahel üürileping. Kohus tuvastab ning pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki Volvo XC 60 (455TNN) omanik oli sõiduki parkimise ajal kostja. Hageja on maanteemeti väljavõttega tõendanud, et sõiduki hageja parklas parkimise ajal oli sõiduki omanik kostja (dtl 46).
8.1.Kohus lisab, et kuigi eeldatakse, et sõiduki parkimiseks on üürilepingu sõlminud kostja, siis praegusel juhul on kostja selle eelduse ümber lükanud. Nagu hageja ise on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud ja viidatud Riigikohtu praktikast järeldanud, loetakse sõiduki omanik parkimislepingu pooleks üksnes eelduslikult senikaua, kuni omanik või vastutav kasutaja ei tõenda vastupidist. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et nimetatud kuupäeval parkis hageja hallatavas parklas sõiduki mitte kostja vaid kostja abikaasa Toomas C.G. Kostja on selle tõendamiseks esitanud kohtule Toomas C.G kõnelogi väljavõtte, millest nähtub, et Toomas C.G oli see, kes helistas pärast parkimisega seotud leppetrahvi saamist hageja klienditeenindusse (dtl 58), samuti oli Toomas C.G see, kes leppetrahvinõude kohta saadetud meeldetuletuskirja peale leppetrahvi vaidlustas (dtl 74–77).
8.2.Hageja esindajale pidi olema ka juba enne kohtumenetlust arusaadav, et mitte kostja vaid Toomas C.G parkis vaidlusalusel ajal sõiduki hageja hallataval parkimisalal. See nähtub hageja esindaja kirjavahetusest Tooma C.G-ga, kus K.G on Toomas C.G-le vastanud, et „Te olete parkinud oma sõiduki Turu 6, Tartu parkimisalal“. Kohtu hinnangul käitub hageja varasemat suhtlust Toomas C.G-ga arvestades vastuoluliselt, kui väidab, et vaatamata sellele, et kohtueelselt lähtuti sellest, et sõiduki parkis Toomas C.G, leitakse nüüd, et sõiduki parkis siiski kostja. Kostja nimel on menetlusdokumente koostanud Toomas C.G, kelle seisukohtadest ei jää kahtlust, et ta tunnistab, et tema parkimis hageja hallataval parkimisalal vaidlusalusel ajal sõiduki. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis sõiduki parkimiseks kostjaga lepingu, sest kostja on ümber lükanud eelduse, et parkimiseks sõlmis üürilepingu kostja, tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.Kohus leiab, et isegi kui hageja oleks tõendanud, et tal oli õigus esitada üle kolme aasta tagune leppetrahvinõue kostja vastu, ei ole ta tõendanud, et üürilepingu osaks oleksid saanud tingimused, mille järgi ei olnud hageja hallatavas Circle K taga asuvas parklas erinevalt Circle K ees olevast parklast õigus parkimiskellaga 30 minutit tasuta parkida. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sellised parkimistingimused oleksid olnud teisele lepingupoolele nähtavad ning tal oleks olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda.
9.1.Kostja on parkimistingimuste kohta esitanud kaks liiklusmärki, millest üks reguleerib parkimistingimusi Circle K ees ja millest mõistlik isik võib järeldada, et parkimiskellaga võib 30 minutit tasuta parkida (dtl 64) ning teine parkla tagumises osas, millest mõistlik isik võib järeldada, et tegemist on XXXa hallatava B tsooniga, kus võib parkimiskellaga tasuta parkida 90 minutit (dtl). Hageja on omalt poolt esitanud fotod parkimistingimuste kohta, millest kummagi puhul ei ole parkimistingimused loetavad. Kuupäevaga tähistatud failist võib äärmse pingutusega välja lugeda sõna EUROPARK (dtl 39) ning kuupäevata fail, mis ei tõenda parkimistingimusi vaidlusaluse sõiduki parkimise ajal, on sedavõrd udune, et ka sellelt parkimistingimusi välja ei loe (dtl 75). Hageja on kohtule lisaks tõendina esitanud parkimise skeemi, mille ta pani Toomas C.G-ga peetud kirjavahetusse (dtl 74), sellel on tähistatud aga kaks sissepääsu, millest mõlema juurde on märgitud „kostja sisenes sellest sissesõidust“ (dtl 92). Kohtule jääb seda arvestades ebaselgeks, kummast sissesõidust sõiduki parkija sisenes ja millist parkimistingimuste tahvlit tuleks hinnata. Tingimust, mille järgi on õigust nõuda 55 eurost leppetrahvi ei ole kohtu hinnangul ka hageja uduse ega tumeda foto järgi üldse ruumigi liiklusmärgile kirjutada.
9.2.Kohus lisab, et kui Toomas C.G parkis sõiduki vaidlusalusel kuupäeval hageja hallatavasse parklasse ning isegi kui hageja oleks parkimistingimuste parkla sissepääsu juures nähtavaks tegemise ära tõendanud, ei oleks tingimused kohtu hinnangul käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades lepingu osaks saanud ega annaks alust ka Toomas C.G-lt leppetrahvi nõuda. Tüüptingimuste lepingu osaks saamine eeldab VÕS § 35 lg 1 järgi, et teisel lepingupoolel on olnud võimalus nende sisust teda saada. Kuivõrd kostja sõiduki parkimise ja
leppetrahvi määramise vahele jäi kaks minutit, ei oleks praeguse vaidluse keskmes olevas parklas ka Toomas C.G-l olnud mõistlikku võimalust nendega tutvuda.
9.3.Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse. Kostja on küll esitanud menetluskulude nimekirja, kuid on palunud selles dokumentidega tutvumise eest endale välja mõista 384 eurot (dtl 101). Kohus selgitab, et kostja töötunnid statistilise keskmise töötasu alusel ei ole hüvitatavad, tegemist ei ole menetluskuludega TsMS § 138–144 mõttes, kostja ei kasutanud menetluses ka advokaati. Kohus märgib seega, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.